Nädalavahetuse napakusi

Ei suuda kuidagi ühtki harivat postitust teha, ikka ainult sisutühi möla. Lihtsalt tähelepanekud viimastel päevadel, ühestki tervet teemapostitust välja ei venita.

• Kus see minu "mina" üldse on, kui kõik mõtted, emotsioonid jms paistab sõltuvat hormonaalsest tasakaalust, tervislikust seisundist ja parasjagu kättesaadavatest ilmaoludest? 

Eks mul oli juba reedel kergelt paha, aga ma pidin ikkagi välja minema, sest ma olen nagu see tüdruk Raamatuvaksiku almanahhist (ainus lugu vist, mida sealt mäletan, äkki oli Tütarlaps ja surm vms), kelle ema on suremas ja kes ikkagi peole läheb. Ainsa erinevusega, et mu ema pole suremas ja tehniliselt võttes ei sobi mulle vist tüdruk ka öelda (aga ükspäev oli Selveris lahe veinipakkuja-tädi, kes hõikas isegi minust kõvasti vanemaid prouasid veini mekkima stiilis: "Teie, tütarlaps, tulge ka siia!" - toimis väga edukalt). No igatahes meil oli lapsehoidja juba kohal, ma tõmbasin Theraflu rindu ja läksin, mis sest, et õues oli kohutavalt külm ja vihma sadas ning mitte üks sõber ennast kohale ei vedanud. Esines muude hulgas Soome hardcorepunk-legend Riistetyt, kellel (bändil) sama sünniaasta kui mul. Mulle meeldis, kuidas nad karjusid, et "Nazi punks f*** off!" ja nukra näoga noored Eesti punkarid lava eest ära hirmutasid. No krt, kui sa omast arust rahvuslane oled, miks sa siis natsisildi peale solvud?

Laupäeval ma lihtsalt magasin, sest kõik kohad valutasid va pea, mille valutamisega ma olin arvestanud, sest suitsuhais oli lämmatav. Ma ei viitsi uurida, kas mul on angiin või mumps või mitte midagi, aga ilmselt see viimane siiski.

Igatahes, kogu aeg kummitas peas: "I hate everything, baby!" Siis läksin välja, päike paistis ja tuju oli taas hea. Kõik on kohutavalt suhteline.

• Minu lapsed Eesti Laulu ei vaadanud, sest mina ka ei vaadanud. Pole nagu minu üritus kuidagi. Kas mu lastel jääb nüüd mingi oluline lünk popkultuuri-alastes teadmistes? Oeh, ma ei viitsi isegi hoolida sellest. Vaheklipid vaatasin ära. No mida on siin keerulist lastele seletada? Mu meelest lapsed siiski tabavad irooniat. Need, kes veel ei taba, ei viitsiks mingit suurte inimeste lobasaadet vaadatagi ja karjuks "Multikaid!". Tegelikult ka, ma ei kujuta ette, et Mikro viitsiks mingit täiskasvanute saadet jälgida. Tal on vägagi raudsed põhimõtted selles osas, nii kui mingi spioonide, autode vms multikas tuleb, röögib ta, et see on "poiste multikas" ja keeldub vaatamast, rääkimata siis "suurte inimeste saadetest". Kõik olgu ikka eakohane ja soostereotüüpne.

• Mini käis nädalavahetusel sõbrannal külas ja tuli koju teatega, et nad ehitasid onni. Päriselt, tänapäeva lapsed ja ehitasid onni! Ma küsisin muidugi skeptiliselt, et see oli mingi selline konstruktor, jah? Ei, vanad lauad olid ja nemad lõid sinna haamritega naelu sisse ning saagisid ka natuke, aga see ei olnud mootorsaag, nagu Mini pidas vajalikuks lisada. Mu ema oleks omal ajal kreepsu (see pidavat muide lehmade udarapõletik olema*) saanud sellise ülestunnistuse peale. Aga, et praegusel ajal selline barbaarsus?! Naersin natuke, ei olegi lumehelbekeste põlvkond. Ühte joodikut olid ka tänaval kohanud, kes neile tere ütles. Teravad elamused missugused.

Mina: "Aga mis teil selle õpetaja perekonnanimi on? "
Mini: "Mmmm...Poissmees!"
Mina: "Poissmees? Päriselt selline perekonnanimi? Jube imelik!"
Mini (mõtleb): "Aaa...ei,  Pärtelpoeg ikka!" :) :)


* See vist peaks kvalifitseeruma uue info jagamiseks, seega ikkagi mitte täiesti sisutühi postitus.