Mõtlesin esialgu, et teen kaks eraldi tabelit - Eesti ja välismaa TOP 10-ne, aga välismaa oma kokku pannes avastasin, et vaid esikolmik on arvestatavad plaadid, peale seda tuleb üldtabelis hunnik kodumaist muusikat ja edasised kohad välismaa tabelis oleks üsna keskpärased või suisa kaapekakud (pikk plaat, mida tegelikult vaid korra kuulatud või siis plaat, mille paari üksikut lugu on korduvalt kuulatud, aga ülejäänu ei meeldi). Seega otsustasin teha TOP 13, kus esikohal on 3 üldtabeli esikoha plaati ja sealt edasi ainult kohalikud plaadid. See pole isegi mingi mööndustega tabel, sest sel aastal tõesti ilmuski nõnda palju väga head Eesti muusikat, mida kahjuks kuskil avalikes tabelites eriti näinud pole. Ok, ERR-i üldtabeliga oli mul 1 (!) kattuvus ja see oli Eesti plaat ning erinevate kriitikute isiklikes tabelites oli veel mõni, aga üldiselt andsid seal tooni räpp ja elektrooniline muusika, mida ma (enam) eriti ei kuula.
1. Lana Del Rey - Lust For Life
Kusjuures, see on Lana siiani kõige kehvem plaat. See on ka pikim neist, tervelt 16 lugu ja 5 neist ei ole ma oma playlisti lisanud, varasematelt plaatidelt on alati kõik lood sinna läinud (va see kaver House of the Rising Sunist). See-eest on seal muidugi ka pärleid nagu "Love", mida ma siin blogis ka mitu korda jaganud olen. Lood on ka väga erinevad, koostööd on tehtud artistidega nagu A$AP Rocky, The Weeknd ja Stevie Nicks. Räpiga flirtimine pole paljudele Lana-fännidele sugugi meeldinud, kuid minu meelest on need lood isegi etemad, kui koostööd Stevie Nicksi või Sean Ono Lennoniga (mõlemad nende viie loo sees, mida ma ei kuula), kuigi eeldaks vastupidist. Näitena plaadi nimilugu duett The Weeknd'iga, minu teise suure lemmikuga (kelle viimane plaat on muuseas selle aasta tabelis kohal nr 4, aga kuna see tuli välja aastal 2016, siis aastalõpualbumina jäi ta eelmisel aastal tabelist välja ja nüüd on see jälle "nii 2016", samas olen temast siin blogis juba piisavalt rääkinud ka).
Aasta kuulatuimatest lugudest rääkides juba kirjutasin, kuidas kogu see album tervikuna on absoluutselt imeline. Algusest lõpuni tugeva tasemega lood, nagu igal nende albumil. Sealjuures väga omapärase saundiga bänd, mille teiste hulgast ilmeksimatult ära tunned. Huvitav, miks nad sealjuures üsna vähetuntud on? Eestis nad on muuseas isegi käinud. Youtubest saab tervet albumit kuulata, videosid nad vist väga ei tee.
Ma ausalt öeldes ei lootnud sellest albumist väga midagi. Parimad ajad on selgelt möödas, kuid Heaven Upside Down üllatas äärmiselt positiivselt. Kümnest loost vaid 3 panevad õlgu kehitama, üks on lausa superhea (Blood Honey), tõeline endiste aegade vääriline lugu, kuigi Manson räägib siin just sellest, kuidas inimesed tahavad teda kannatamas näha, sest siis tegi ta oma kuulsad lood. Ka plaadi nimilugu on äge tantsulugu (!), mis pikaks ajaks kummitama jääb. Esimesed singlid on juba ka ilmunud koos vahvate videotega, minu lemmiklugudel videosid veel kahjuks pole. Ja mõned head tsitaadid ka laulutekstidest: "Cash is a poor man's money" näiteks.
Bändi esimene album "Love, Holy Water & TV" ilmus juba aastal 2012 ja juba see meeldis mulle tervikuna väga, selleaastane bändi nime kandev teine album on taaskord kõige täiega kuulatav (eestlaslik kompliment, noh, "kuulatav":), kuigi lood sellel üsna erinevad. Siiski on bändil olemas oma selgelt äratuntav käekiri. Albumi avalugu ma siin juba jagasin, nüüd üks teine lugu sellelt. P.S. Juba sel nädalal peaks Sibyl Vane'ilt ilmuma uus lugu, millega nad Eesti Laulul osalevad!
Raudselt selle aasta kõige armsam plaat! Kurjam on nüüd nii trendikas, et teda saab lausa Spotifyst kuulata. Minu lemmiklood plaadilt on "Inimsööja öökull" (mulle üldse sümpatiseerivad lood loomadest ja väikelastest), "Vanad võlad" (pakuti, et Kurjam on oma vana trummari Madis Aesmaga tülli pööranud), "Kübermunk" (esimene autotune-i kasutav punklugu ilmselt) ja "Vanapaganist", millele ka sümpaatne video on tehtud. 19 minutit puhast rõõmu! Lisaks ka hariv nagu möönab ERR portaal.
Räppi ma ei kuula enam, nagu mainisin. Seega ainuke plaat, mis mul ERR-i paljupealise muusikakriitikute kambaga ühildub, ongi seesama. Mine tõmba see ka endale tasuta, sest see on nii hea! Tahtsin seda särki ka, aga naiste varianti neil polnud. Genka oskab tekste kirjutada. Igal kuulamisel avastad mõne uue pärli (no mul on kehvad kõrvad, eks), karta on, et suur osa pööblist kehitab õlgu, sest no kes kurat on Murakami ja mis Norra mets ja Burzum?! Andekas plaat.
7. Nyrok City - Loojangule vastu
Nyrok City on legendaarne Tartu bänd, kus laulis legendaarne Peeter P*sk, kellest peaks kohe ka dokumentaalfilm välja tulema. Nüüd on laulmise üle võtnud Edy, kes mängib ka kitarri ja tema laulab hoopis mahedamal toonil ning eesti keeles. Mulle see uuendus alguses sugugi ei meeldinud. Plaadi siiski soetasin ja mida enam kuulasin, seda rohkem meeldima hakkas. Kahte lugu sellelt plaadilt saab kuulata siit.
8. Dead Furies - No Talkin´All Action
Aasta alguses sai nende plaadiesitlusel käidud, kirjutasin sellest siin. Nüüd paistab, et neil on juba ka uue plaadi materjal koos, esimene singel koos videoga on youtubes üleval. Suvel sai neid samuti vähemalt ühel korral üles astumas näha. Lahe bänd!
Tegelikult see on kassett. Kuue looga kassett, kus häält teeb Psychoterrorist tuntud Freddy ja muusikat Marko Mäemets. Osta ja kuulata saab siit, näe 3 kassetti veel alles, kui mina endale ostsin, jäi 5 ehk siis rariteetne värk. Haigelt hea kassett! Ei ole punk, pigem meeleolumuusika, psühhedeelne punk. Iga lugu on isemoodi tore, sõnad on mõnusalt jaburad ja viisid mahedad. Kuulatagu!
10. SS Robot - Õnne kõigile tasuta
Selle plaadiga on imelik lugu. Nimelt kui ma mainisin, et mitu lugu sellelt on varem juba ilmunud live EP-l, siis laulja ütles, et seekordne lindistus on ikka kõvasti etem. Ma siis kuulasin ja tee või tina, mulle meeldivad need varasemad versioonid rohkem, praegu tuleks laulja hääl nagu läbi mingi...eee..plekist poti või midagi. Ju siis peab nii olema ja ma ei mõista kunsti (kuigi sellest plaadist on tegelikult 2 versiooni - esimene, mis tuli praak ja mida (plaadi väljaandja muusikablogija- ja entusiast) Trash rariteedina pakkus ning õige - ma algul kahtlustasin, et äkki läksid need omavahel segi, aga ilmselt mitte). Ilmselt oleks see plaat eespool, aga ma kuulan endiselt pooli lugusid vana EP pealt...Igatahes üks ägedamaid uusi punkbände, Tartust pärit. Mõni ütleb, et imidž on liiga ülbe, aga mind ei häiri. Ahjaa, ainus bänd maailmas, mille päris mitmes videos mindki vilksatamas näha võib :)
Mulle Kosmikud koledal kombel meeldivad ja see plaat on siin tagumises otsas ainult seetõttu, et a)kõigest 8 lugu b)pole Spotifys c)ilmus hilissügisel. Lemmiklugu sellelt plaadilt vist "Sõbral külas", aga kõik nad jäävad kummitama nagu enamik Kosmikute loomingut. Tahtsin plaadiesitlusele ka minna, aga meil oli samal ajal firmapidu ja kui see läbi sai, siis läksime Psychoterrorit vaatama, sest 00.30 oleks Kosmikud ilmselt juba lõpetanud olnud. Hiljem sain teada, et Kosmikutel oli saal pool üksteist juba välja müüdud ja õhku hingamiseks nappis. Pop bänd, harva esinevad.
Kummaline, aga ma ei teadnud, mis bänd see on, praegu guugeldasin ja sain teada, et Tartu oma, laulja varasemalt laulnud Pahas Pollys. See nimi tuleb mulle ka tuttav ette, ju meeldis. Ahjaa, neilt ju J.M.K.E. kaveriteplaadil mõnus töötlus loost "Õhtumaa viimased tunnid"! Mu meelest kena ja kvaliteetne pop muusika, indie pop vist täpsemalt. Lauljal on ilus ja kõlav hääl ning laulud ei ole tüüpilised imalad "ma tahan sind, sa tahad/ei taha mind". Minu playlisti leidsid sellelt plaadilt tee lood "Dinosaurused", "Peegelpildis" ja "Ibuprofeen". Spotifys kenasti olemas. P.S. See video on õudne, aga no et mingi liikuv pilt ikka taustal oleks :)
Teate, Sõpruse Puiestee viimane plaat oli nii kole, et ma ei julgenud sellest uuest midagi loota enam. Aga uus on hea! Proovisin ka vana uuesti selles valguses üle kuulata, aga ei, ikka ei. Uus on Spotifys üleval, 9 lugu, neist 5 lisasin kohe oma playlisti. Väga värske plaat, alla nädala olen kuulanud, aga kuna see oli hea, siis tahtsin ta kindlasti tabelisse mahutada. Plaadiesitlus oli neljapäeval, sellepärast ei käinud, kuigi plaan oli. "Rokenrolli ja diskot" on nad aga ka juba varem laivis mänginud. Hetke lemmik on vist "Valgete lainete vahus", aga ainsana on video tehtud kaverile "1989", mis mind õlgu kehitama pani, sest mu kõrvale kõlab Vainola võõrkeeltes (ta on Keldriga ingliskeeles ka püüdnud laulda) kole kentsakalt.
(Kustutasin siit ära aasta pettumused plaatide hulgast, sest kes olen mina, et teiste tööd maha teha, eriti kui see baseerub maitse erinemisel, pealegi on olnud olukordi, kus ma umbes poole aasta pärast olen oma arvamust muutnud.)
Aga see oli ainult minu isiklik arvamus. Kriitikutelt kõrgeima hinde saanud Kendrick Lamari plaat jäi mul kah lõpuni kuulamata, aga oma 11 kuulatud looga oli ta siiski kuskil albumite tabelis olemas - ei saa öelda, et ma üldse poppi muusikat ei kuula :) 14 kontserdil/festivalil käisin ka aasta jooksul ära. Polnud sugugi halb muusika-aasta!
Väga armas, et sul on eesti plaadid. Ükskõik kas "koos" või eraldi, aga normaalse eesti muusika promo on igal juhul teretulnud.
VastaKustutaMuide. Kas "Eesti muusika" või "eesti muusika"? Ja kas "Eesti kirjandus" või "eesti kirjandus"?
Mis kellelegi normaalne on, muidugi :)
KustutaGrammatikareeglitest ma üldiselt midagi ei tea, see sama suurtähte puudutav vist muutus ka vahepeal.