Inimesi jagatakse teatavasti vastavalt nende energilisusele kaheks: lõokesed, kes ärkavad meelsasti vara ja on tegusamad päeva esimeses pooles ning öökullid, kes aktiviseeruvad alles õhtul. Ilmselt see asi nii must-valge ei ole, ma ise olen pigem kassi tüüpi inimene - võin vabalt laiselda, millal tahan või kui lindude juurde jääda, siis peoleo - kui on põhjust ärkvel olla, siis ma ei pirtsuta. Kui aga ainult kahe vahel valida saaks, võtaks ma lõokese, sest kohe kindlasti ei kuulu ma nende hulka, kes regulaarselt keskööni üleval passiksid.
Vaatlused aga kinnitavad, et ma vist olen vähemuses oma kümnest magamaminekuga. Ja ma ei ärka väga vara, pool kaheksa olen sunnitud ärkama, sest Mikro peab hiljemalt pool üheksa lasteaias olema, muidu jääb hommikusöögist ilma. Ma võiks seda talle muidugi ise ka pakkuda, aga mul on menüüs umbes 2 erinevat putru, mida ma mikrolaineahju abiga teeks ja mulle tundub, et lasteaias on see kokandus ikka paremini arenenud, lisaks sööb ta nii kaua (ei ausõna, mitte selle tõttu, et mu söögid niiii õudsed oleks...), et me ei jõuaks tööle. Tööaeg on meil vist kirjas alates üheksast, me siis jõuame lihtsalt pool tunnikest varem, iseenesest väga normaalne, kaheksa tunduks mulle liiga vara.
Nii, nüüd silmakirjalikuks. Loe eelmise lõigu viimast lauset, eks. Saime Mini uue tunniplaani - kõigil päevadel nädalas kooli teiseks tunniks. No mida?! Miks me niimoodi aega raiskame? Esiteks, meie, lõokeste hommikuse nõrga unega on garanteeritud see, et Mini ei saaks ikkagi kauem magada kui poole kaheksani, sest meie hommikused toimetused äratavad ta üles. Ilmselt istub selle üleliigse tunni teleka ees, meie ei tea ju, lähme tööle, jube edukas ajakasutus küll. Teiseks, nüüd lõpevad tal tunnid mitmel päeval nädalas 14.45 - päris karm andmine võrreldes sellega, et veel üleeelmisel aastal saadi eranditult 12 koju. See omakorda tähendab aga olukorda, kus ta kas ei jõua või jõuab väga napilt huviringidesse, kusjuures alles eelmisel aastal toonitati, kuidas lapsed kaebavad huviringis tühja kõhtu, pole aega, et vahepeal süüa ning söögivahetund koolis on enne keskpäeva. Mini varem jõudis alati süüa, aga meil on hea asukoht ka, paarsada meetrit kooli ja sama palju ringidesse. Mida teevad need, kes kaugemal elavad? Ok, nad ei pea ehk enam kell kuus ärkama, et kaheksaks kooli jõuda, aga nokk kinni saba lahti olukord peaks see neilegi olema. Mis kell meil talviti pimedaks läkski?
Võib-olla on see kokkusattumus, et meil ringid nii vara algavad, ei olda arvestatud, et selles konkreetses koolis on nüüd tunnid kauem, tuleb tähelepanu juhtida jne. Jee, asjaajamine, mu "lemmik"valdkond - asjad võiks sujuda ilma selletagi. Kuidas inimesed tulevad toime selle logistika ja aegade sobitamisega kui neil on n+1 last ja igaühel mitu huviala? Sealjuures kooli tunniplaan avaldatakse ikka kõige viimasena. Lisaks ei kujuta ma ette, et mul endal selline tihe graafik oleks!
Mis see lahendus siis olla võiks? Minu mätta otsast vaadatuna võiks kompromissina kool alata 8.15 - 8.30. Et laps ei ajaks oma hommikuse sagimisega meid üles ja meie teda.
P.S. Ma ise käisin algklassides õhtuses vahetuses (täielik saatana leiutis nagu kirjutatakse nüüd, kui sama teema jälle õhus on) ega mäleta midagi erilist. Olid ilmselt mingid ringid, mis hakkasid päris hilja, sest mõnes ma ikka käisin, kodus passisin lõunani, aga selles erilist vahet ju polnud, praegu passivad algklassilapsed enamvähem sama aja üksi tundide lõppemise ja vanemate töölt tulemise vahel.
Mina käisin kah algklassides õhtuses vahetuses ja see oli see aeg, mil kool ei olnud veel vastik. Kool muutus vastikuks kohe põhikooli hakul ühes hommikuse vahetusega ja ma tõesti ei oska öelda, kui suur osa vastikusest tuli hommikusest vahetusest. Sest ma pidin selle pärast 5.45 tõusma (olles öökull, tähendab, aeglane ärkaja, vajasin ma teatavat puhveraega, et olla võimeline kella seitsmese rongi peale minema), mis ometi ei tähendanud, et ma oleks varem magama jäänud. Ja nii möödus põhikool vist enam-vähem regulaarselt 5-6 unetunniga ööpäevas.
VastaKustutaÕppeedukus kukkus kah siis kuhugi sügavustesse ja hakkas paranema alles põhikooli lõpupoole, kui koolis mindi paindlikumaks ega nõutud alati esimesse tundi kohaletulekut, kui konkreetse ainega olid asjad korras.
See oli muidugi see aeg ka, kui me elasime oma vööndiajast 2 tundi ees, Moskva ajavööndiga ühes taktis. Hmm, kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis järsku langeski mu õppeedukuse paranemine aega, mil siinne vööndiaeg kohalikuks pandi.
aa ja minu arust olid mingid ringid õhtuse vahetuse ajal enne kooli.
VastaKustutaOle mureta, öökulle (nagu mina ja notsu nt) diskrimineeritakse kogu aeg.
VastaKustutaKOGU AEG.
Ja teiseks tunniks kooliminek pole mingi öökullide soosimine. Meile oleks ka 11 mõnevõrra liiga vara, aga no saaks hakkama.
Sai muidugi ka fking 7.45-ga, mis oli minu koolialguskellaaeg... Ütleb siis, et 11 oleks siiski enam-vähem kombes. Aga 9 ega pool kümme ega kümme hommikul EI OLE HILINE AEG!!!!!See on varane aeg!!!!
Ei, ega see õhtul ka muidugi hiline aeg ole =) Peale 2 öösel on vast juba suht ... ööaeg =)
Jah, ma saan täitsa aru, et öökulle diskrimineeritakse kogu aeg, enamasti kõik artiklid, mis sellest koolialguse kellaajast kirjutatakse ongi selle nurga alt. Ma tahtsin lihtsalt lisada, et ega lõokestel ka alati lihtsam ole. Ilmselt ongi tegemist lahendamatu vastuoluga, isegi kui oleks olemas eraldi koolid ühtedele ja teistele, siis tekiks igasugu muud probleemid tegevuste ühildamisega jne.
VastaKustutaAga jah, sellest tohutust vastuseisust õhtusele vahetusele ma aru ei saa. Ühelt poolt ollakse nõus, et kool algab liiga vara, teisalt õhtune vahetus ka ei sobi. Õhtune vahetus mu meelest nii 11 paiku algaski, mitte õhtul kell 17.
KustutaMeil hakkas kella ühe paiku päeval. Jumala normaalne aeg mõtestatud tegevuse alustamiseks, selleks ajaks jõuab ajud juba käima joosta. Kusjuures see, et mingi trenn oli enne kooli, sobis selleks päris hästi. Trennis ei ole vaja nii palju mõelda.
KustutaÕhtune vahetus algas vähemalt Elvas kell 13 või isegi 14. Koolipäev võis kesta kella 19-ni.
KustutaMa võin ka vabalt valesti mäletada...
KustutaMärkus perspektiivi kohta: mulle tegi nii nalja, kui sa defineerisid öökullid kellegina, kes "südaööni üleval passivad". Ma olen praegu tänu suvekoolile, kus kella pealt ärkama pidi, saanud end režiimi, kus südaöö paiku hakkab isegi uni tulema ja ma saan kuskil enne kella 2 öösel isegi magama, kui hästi läheb, lausa enne 1. Ja olen ise maru rahul, maailmaga sobitumine on läinud lihtsamaks, ja mõtlesin juba, et näe, ma olen avastanud oma sisima lõokese - juba südaöösel hakkan magama asutama! Sest enne seda tähendas mul varane magamaminek kella 4-5 hommikul.
VastaKustutaja oma kommentaare üle lugedes nägin, kuidas need illustreerivad öökullide tegelikku probleemi - graafik graafikuks, aga üleminekud võtavad PALJU AEGA. st kui südaöö paiku hakkab uni tulema, saan ma magama kell 1 või kell 2. Selleks, et hommikul kell 7 midagi teha, on vaja ärgata enne 6. Jne.
KustutaÜhesõnaga, algul ei saa vedama, pärast pidama.
Aeglane ärkamine pidi olema seotud kortisoolitasemega (lõokestel pidi kortisooli vahetult enne ärkamist üles viskama ja see aitab ärgata, öökullidel millalgi pärast ärkamist ja aeglaselt), aga millest (või mille puudumisest) aeglane vedru mahakäiamine tuleb, ei tea. Okei, graafiku sõitmaminek tuleb väiksemast melatoniinitundlikkusest.
Kustkohast algab öökull ja lõpeb lõoke? Ma kaldun arvama, et kui inimene on sunnitud ärkama pool kaheksa, siis see ei ole veel päris stiilipuhas lõoke. Õige lõoke on see, kes ärkab neli, viis või hiljemalt kuus. Ise.
VastaKustutaJa kes on see, kes läheb magama kell 1-2 öösel (heal juhul) ja ärkab kell 7? Ma tean paari sellist inimest. Jube kade olen, sest mina ei saaks ilmas nii väikse unega hakkama. Ma olen rohkem unihiire tüüpi, magama lähen võimalusel enne südaööd (alati ei ole võimalik) ja siis põõnan võimalusel järgmise südapäevani ja uimerdan veel paar tundi, enne kui töövõimeliseks saan. Mul seda kortisooli, millest Notsu räägib, ei ole vist üldse.
Mul oli ka kolleeg, kelle jaoks oli norm 5 tundi ööund, muuhulgas tegi ta veel kõvasti sporti jne. Õudne! :)
KustutaEga mina ka hommikul rõõmsalt ja värskena ei ärka ja õhtul uinumine võtab nii tunni kindlasti.
Ma mõtlesin, et päris jube oleks, kui oleks saanud sellise lapse, kes heal juhul uinub öösel 1-2 ja ärkab kell 7, selliseid on mu meelest massiliselt :)
mul tundub, et paras kogus und on keskelt läbi 7 tundi ööpäevas, aga olenevalt ööpäevast kõigub see sinna-tänna - praeguses varases südaöö paiku uniseks jäävas graafikus magan ma niipalju, nagu und on, ja mõnel päeval jääb see 5-6 tunni piiresse, mõnel teisel magan 9-10 tundi. Kõige rohkem oleneb see praegu une-eelse päeva füüsilisest koormusest.
KustutaA. seevastu kaldub siis, kui magab nii palju, nagu torust tuleb, magama kogu aeg 10+ tundi - ja väidab, et see teeb ta tglt uimasemaks kui see, kui ta teadlikult oma uneaega lühendab.
KustutaMul oli varem ka nii. Et 10 polnudki veel hull, aga juba 11 ja 11+ võrdus vähemalt pooltel juhtudel peavalu ja absoluutse uimasusega. Ja ärata end nt äratuskellaga 9 tunni järel oli algul palju mõnusam kehale.
Kustuta...mis muidugi oli ka osaliselt põhjus, miks ma ei pannud ise tähelegi, kuidas olen oma 7 tunniga kogu aeg väsinud ja unevaeguses. Sest 11-ga olin peaaegu samamoodi kogu aeg uimane ja pahur!
heh, ma olen viimased 5 aastat hiljemalt kl 10 õhtul magama läinud. kuidagi tekkis harjumus koos lapsega kotile kobida. aga noh, see on suuresti tingitud ka lapsukesest, kes on üsna "varajane kana". kui ikka väikemees otsustab päeva alustada nii 5 paiku hommikul siis ärkad ja särad koos temaga ning õhtu tulebki varajane, et uuel hommikul uuele ringile minna...
VastaKustuta