Loll on loll olla ja hambad

Mul on tekkinud probleem kohvijoomisega. Kõrvetisi tekitab viimasel ajal. Ei peaks jooma vist. Ainuke asi on see, et mul on veel töö juures pool šokolaadi sahtlis alles, kuidas ma selle ilma kohvita söödud saan? Ehk siis - mulle ei maitse kohv tegelikult. See ei tee mind ärksaks, ma joon seda alati piimaga, sest no ilma piimata on see must mõru löga lausa joodamatu ju. Vabalt võin juua ka lahustuvat kohvi, mu meelest vahet pole. Ma lihtsalt joon, sest olen harjunud, teised ka joovad jne. Ja magusa maitse võtab kenasti ära kui koogi või kommi kõrvale juua. Sest kook ja komm on ka iseenesest vastikud ning magusad. Ma söön neid selleks, et oleks midagi kohvi kõrvale võtta ja kohvi joon selleks, et muidu on magusad asjad liiga magusad. Loogika missugune. 

Kolleeg tegi suitsu, et olla tervislik. Ta ei tahtnud suitsu teha, aga tundus imelik silmade puhkamiseks niisama rõdule seisma minna. Muidu ta ei suitsetanud, ainult tööl. Nüüd keelati rõdul suitsetamine ära. Kolleeg pääses suitsukohustusest, aga nüüd kaebab, et peab päev otsa istuma. Suits oli põhjus, et ennast sirutada. 

Tänaseid valestikuulmisi ka: "I'm a bad like Pippi!" osutus hoopis "I got my back like Pippen"iks...

Päev lõppes aga ühe suuremat sorti Zoomi koosolekuga, ikka mitukümmend inimest. Algul tavalised väiksed tehnilised viperused jne. Üks inimene parajasti räägib ja samal hetkel kostab kõigi kõrvu kile kraaksatus, mis ilmselgelt ei olnud kõigi kõrvadele mõeldud, lihtsalt mikker oli sisse ununenud: "Issand jumal, jälle see XXX XXX "esineb" siin!" Ma ei tea, kuidas teistel, aga mul oli kole piinlik. Selle vaese esineja ees siis, kes seda kuulma pidi. Juba oli möödas see murdosa hetkest, mil oleks veel kohane reageerida "proua YYY YYY, palun lülitage oma mikrofon välja!" Teeme kõik näo, et ei kuulnud ja liigume edasi. Võib-olla see ütleja marineerib häbis, aga võib-olla ka mitte. Ma isiklikult ei tundnud kumbagi poolt, "esinejat" teadsin, ütlejat üldse mitte. "Esineja" oli lihtsalt tuttav inimene, ei sümpaatiat, ei antipaatiat. Mõtlesin siis, et tegelikult oleks olukord hoopis teistsugune, kui niimoodi öeldaks mingisugusele vastikule tüübile. Kohe mõtleks, et hahahaha - paljastatud, said, mis tahtsid! Kuningas on alasti! Keegi ei salli sind, nänänänää! Milline väiklane inimene, suhtumine ei sõltu sõnumist, vaid sõnumitoojast. No sellepärast näiteks häiribki koledasti, kui oma peas normaalseks peetud inimene mingit iba hakkab suust välja ajama. Lollile annad andeks, temast ei loodagi paremat. 

Hambaarstil käisin ka. Ma korra aastas ikka käin, arst ütleb, et kõik korras, puhastab veidi hambakivi, mingi 15-eurone laks. Nii viie aasta tagant on mõni augulaadne moodustis ka olnud, siis higistan ennast toolis märjaks ja vabisen nagu haavaleht. Teisalt ma olen märganud, et paljud teised panevad hammaste alla suuri summasid, mingid juureravid, kunsthambad ja muu. Mu ema käib sama arsti juures, kus mina ja teda hakkas see ka vaevama, sest ta ju veel vanem, aga ikka hambad suus. Läkski siis ühe "noore ja agara" arsti juurde, kes muidugi leidis, et "see hammas siin vist hakkab surema" jms. Nüüd käib ema ka ja maksab. Ütles mulle ka, et vahetagu ma arsti. Aga ma ei taha ju! Kui mul kaebusi ei ole, miks ma pean endal igaks juhuks laskma pool lõualuud tühjaks tõmmata?