Palju rohkem olen ma kuulnud "miks te neid venelasi ometi ei salli?"-küsimust soomlaste ja rootslaste suust. Seleta siis neile, et asi ei ole venelastes, asi on vene riigiaparaadis, kui seda üldse nii nimetada saab, sest minu meelest on lääneriikide suurim viga just see, et eeldatakse Venemaalt tavaliseks, normaalseks riigiks olemist. See ei ole seda. See on pätibande, mis allub maffia loogikale. Nende retoorika on "teeme, mida tahame, sest saame!" Sellel arusaamisel Vene riigist ei ole mingit pistmist tavaliste venelaste ebameeldivaks pidamisega. Möönan, et muidugi on inimesi, eriti vanemas generatsioonis, kes võrdsustavad riigi ja rahva, aga mina seda ei tee. Aga mul ei ole mingeid illusioone selle koha pealt nagu võiks Putin olla muud kui võimuahne despoot, kelle varjus teised samasugused õilmitsevad ja oma aega ootavad.
Teisalt näitab raamat, et on olemas inimesi, kes leiavad, et Venemaa on demokraatlikum riik kui Rootsi ega häbene seda ka välja öelda. Teadmatus on viljakas pinnas, millele selliseid "fakte" külvata ja praeguses maailmas juba leidub põhupäid, kes sind usuvad. Kas seesugune manipuleeritavus on mingi uuema aja teema? Ma ei usu, ilmselt on ilmaelust teadmatuid ja kergesti erutuvaid alati umbes sama palju olnud, varem läks kogu nende aur lihtsalt kogukondlikumate teemade peale a la "naaberküla Mari on kindlasti nõid", nüüd on Interneti levik ja sotsiaalmeedia neile lihtsalt oivalise platvormi andnud. Raamat näitab kahjuks, et ega korporatsioonid, kes neid haldavad, pole teab mis huvitatud oma sisu valideerimisest, sest pappi jookseb ühtemoodi kõigilt ja nii nad siis pigem teevad üllatunud nägusid ja loovad suuresõnalisi dokumente selle kohta, kuidas nad valeinfoga võitlevad ja haavatavaid kogukondi kaitsevad, kuigi praktikas jätab sellesuunaline tegevus siiski kõvasti soovida.
Seda kõike teadsin ma enne, kui raamatut lugesin. Raamat on lihtsalt illustratsiooniks, see ei ole raamatuarvustus. Ainus, mida ma tahaks öelda on see, et häbi Rahva Raamat, et nii olulise raamatu puhul ei ole kasutatud mitte mingit toimetamist (toimetaja nime ei ole kuskil kirjas vähemalt) - ma pole ammu üheski teoses nii palju trükivigu kohanud.
P.S. Põnevaid fakte - Lutsu peakogust ja Karlova harukogust on raamatu eksemplarid ilmselt pihta pandud (tagastamistähtajad ammu möödas). Trollid, teie või?
*Põhimõttelist lurjust ei ole mõtet ümber veenda. Ülejäänute suhtes valdab jõuetus, sest tegelike faktide leidmine ei ole ju ometi nii keeruline, miks on nii loomulik uskuda esimest intrigeerivat allikat?
Noogutab kaasa nii et kael kange😀
VastaKustutaTüüpide puhul kes ainult halba otsivad, seda üles puhuvad, postitavad ja valitsust kiruvad tekib paratamatult küsimus kes nende laulu kinni maksab. Osa on ilmselt tõepoolest ullikesed või kibestunud, teiste puhul käitumine liiga professionaalne.
Just hiljuti oli postitus elektrihindadest kuidas kellegi ühetoalises elava vanainimese arve 1500€ ja siis otsa et nõuka ajal oli elekter niiiiii odav🙄 Sihuke summa võimalik vaid siis kui pakasega aknad pärani ja elektripliidiga kütad.
Mulle jääb arusaamatuks, et Vene riik mille GDP jääb alla mitmele suurkorporatsioonile suudab lääneriike pidevalt kiusata. Miks küll tüübile kohta kätte ei näidata ja öelda, et enne me ei räägi kui hakkad rahvusvahelisele õigusele vastavalt käituma. Tahad võidurelvastumist, lase käia, kukud kiiremini kokku kui su eelkäija! Reaalselt on idanaabril gaasi ja nafta dollareid palju rohkem vaja kui läänel gaasi ja naftat.
Ma pakun, et normaalne inimene kipub üldiselt ka teisi enam-vähem endasarnaseks pidama ja kohtleb neid vastavalt sellele, eriti kui tal ei ole kogemust ja kindlat veendumust, et vastas on psühhopaat. Lisaks see juurdunud arvamus, et "kus suitsu, seal tuld" - ju need trollid ikka päriselt ei valeta, midagi seal ikka on kahtlast, äkki ikka käib propa ka sõnavabaduse alla jms.
KustutaKüsige oma Venemaal või Vene inforuumi tundvate sõprade käest, mis neil seal toimub. Kui Vene omi ei ole, siis käivad Hiina omad ka, "little pink" on näiteks hea võtmesõna vestluse alustamiseks.
KustutaTroll olemine on osa maailmapildist, mille lahutamatuks osaks on kõigutamatu usk tugevamaõigusse, sugude looduslikku ebavõrdsusse jne jne. Aasta(kymne)id igasugu meedia jälgimist ainult kinnitab seda. Selle põhjuseks on mahavaikitud traumad, mis ajaloolistel põhjustel on tabu, aga mille tagajärgi kannab põlvkond põlvkonna järel edasi. Niikaua, kuni inimesed elu alustades omandavad koduseinte vahel teatud vägivallaliike normaalseks pidavad väärtussysteemid, mille muutmine hiljem võimalik pole, niikaua õilmitseb ka rahvamass, kes tyrannides õilsaid omadusi näeb. Minu arvates on selliste nähtuste kestmine märk demokraatia sh inimõiguslaste läbikukkumisest, sest õhkõrna heaolu tingimustes peidus olev toorus lööb keerulistes oludes karistamatult välja ja see tähendab juba väga korralikku suppi kogu yhiskonnale.
VastaKustutaVenemaa üks eripära ja traagika on see, et "võitjariigis" ei toimunud kunagi "denatsifitseerimist" nagu Saksamaal. Iseküsimus kas sakslased kübe üle ei pingutanud, aga lõpptulemus pole neil paha.
VastaKustutaSelle artikli lõpust sobiv tsitaat: "Merle Karusoo teose mõjuväljas lugesin ajakirja Teater. Muusika. Kino detsembrinumbrist, mida ja kuidas vastab Donald Tombergi usutlusele kunstnik Dolores Hoffmann. Tsiteerin: "Empaatia on Jumala poolt antud ja istub inimkonnal sees, vaatamata sellele, mis maailmas toimub. Teise maailmasõja järel muutus suhtumine sõjasse tõsisemaks. Hea on ka see, et sakslased võtsid ikkagi mõistuse pähe. Patukahetsus toimus. Aga Venemaal ei ole patukahetsust toimunud. Vaat seda ma kardan."
Kustuta1.Võitjate üle kohut ei mõisteta.2.Euroopa jagati võrdselt ära lääne ja ida vahel.
KustutaTundub et Euroliit loodi ainult selleks, et seda jälle jagama hakata.
Olukord on vastupidine lääs ise sunnib ennast isoleerima ja läänel pole sõnavabadus eelist enam nagu NSVL.