Kristallkuuli juures on huvitav vestlus keelest ja ma hakkasin kohe hirmuga mõtlema, kuidas mina siin blogis kasutan küll täitsa vabalt kõnekeelt ning äkki keegi arvab, et ma kirjutangi "tegelt" niimoodi. A vot blogis ma ei suuda ametlikku kirjakeelt kasutada, sest ju ma ei mõtle selles, ma mõtlen kõnekeeles.
Ilmselt ma üldse mõtlen keelest vildakalt, sest näiteks pean ma ikka pikalt pingutama, et meelde tuletada, mis nood "alus, öeldis ja sihitis" olidki, rääkimata muudest oskussõnadest grammatika ja keele ülesehituse kohta. Kooliajal ma arvasin, et see kraam on inimeste piinamiseks välja mõeldud, no et oleks, mille eest koolis hindeid panna, sest praktilist vajadust sellel jamal ju pole - õigekiri tuleb iseenesest ja kel ei tule, see on loll. Hiljem sain teada, et kõik polüglotid õpivad keeli justnimelt keele ülesehituse põhjal, mitte kõhutunde pealt ja nii olla isegi kergem. Ah et reeglid on abiks? Ennekuulmatu!
Kristallkuuli juures tuli natuke juttu ka murretest ja väldetest, ma mäletan kooliajast seda, kuidas ma väldetest muhvigi aru ei saanud, õpetaja siis deklameeris mulle mingeid sõnu teises ja kolmandas vältes, et no saad aru nüüd, eks. Mina kehitasin õlgu ja vastasin, et te ütlesite lihtsalt sama sõna kaks korda samamoodi. Lõpuks õpetaja küsis ega mul Kirde-Eestis juuri pole? Muidugi on! No ja näe notsu mainis ka kenasti ära, et "Põhjaranniku ja Kirde-Eesti murretes ei olegi teist väldet". Kusjuures, Ida-Virukad räägivad mingeid sõnu väga kummaliselt, mis mulgi kõrva kriibib (pehme l sõnas "halloo!", pehme t sõnas "võtmed"*, pikk o kõlab rohkem kui uo), aga seda vältevärki ma ise tähele ei ole pannud, sest see on ilmselt mullegi omane. Väga häiritud olin näiteks sellest, et tuleb kirjutada "käis duši all", sest nii ju ei räägi mitte keegi! Ilmselgelt oleks korrektne variant "käisin dušši all", aga miskipärast kirjakeeles on see vale. Vaidlesin õpetajaga enam-vähem pisarateni põhikoolis ja olin täiesti kindel, et õpetaja valetab. Guuglit ju siis ei olnud, et kohe järele vaadata. Hämminguga lugesin kuskilt, et inimestele tundub kummaline keeleliselt lubatud variant "lõppeb", nende arust on "lõpeb" ainuke normaalne. Aga Klari mainitud "ottsas" on ka minu kõrvale vale. Et noh, sõltub sõnast ka.
Kuidas murre geneetiliselt levib, on ju ka põnev. Kuigi öeldakse emakeel, tuleb mul see rannikumurre isaliinipidi. Tuttav on isa poolt saarlane, Õ-d ei ütle, kuigi Saaremaal eriti kaua oma elust veetnud pole ja ema mittesaarlasena ütleb Õ.d.
Sellega olen ka nõus, et osa keelevigu on justkui staatuse näitajad. Inimene, kes kirjutab "mõtetu" ja "asjasi" on samal pulgal sellisega, kes koma järele tühikut ei pane. "Läksin Eesti" ütlevad Kalevipojad- ja tütred.
Siiski nõustun ka sellega, et kõige hullemad on need prestiižsed vead, mis järsku, ma ei tea kuidas, saavutavad tohutu menukuse ja neid hakatakse kordama absoluutselt igal pool ning keegi ei küsigi, kust see nüüd järsku tuli. Hetkel meenub esimesena väljend "päeva lõpuks". Eesti keeles on olemas "lõppude lõpuks", päeva lõpp on siiski see, mil päike looja läheb. Odav toortõlge inglise keelest. Hah, sellega seoses - "kuidas inimesed mõtlevad" - Mikrol on matatöös küsimus, et kui kell on 09.00, kaua siis päev kestnud on? Ta on vastanud, et 3 tundi. Ma küsin, et kust selline number, 00 algab ju uus päev. "00 on ju öö!" pahandab tema vastu. Kuidas ta otsustas, et on ilmne konsensus selles, et päev algab kell 6, ma ei tea.
*Selle kohta ütleb murdekiiker, et Kaashäälikuid ei peenendata (kont, kulp). Neid konkreetseid näitesõnu pole kuulnud, aga minu jaoks on jällegi võimatu sõna "kolp", mida tavakeeles ju ka ei peenendata ja mina ei suuda niimoodi öelda, ma just nimelt** peenendan seal. Nii et võta sa kinni see murdeasi ka.
**Huvitav, siin ma kirjutan "just nimelt" lahku, enne kirjutasin kokku. Mõlemad variandid on lubatud. Ma kirjutan üldiselt nii, nagu ma oma peas ütlen seda. Oleneb rõhutatusest.
Lõpetuseks üks vana pilt Ida-Virumaalt, mis minu jaoks on kõige kaunim kant Eestimaal ja ma alati üllatun, kui võõras see piirkond enamike kaasmaalaste jaoks tundub.
Kle, blogis kirjutada võin kuis tahan, oma asi :)
VastaKustutaHuvitav nüanss tekib lisaks juurde kohalike venelastega. Ma ikka kipun neid parandama ( kui see on eelnevalt kokku lepitud) ja ühel hetkel sain aru, et eestlastena räägime me väga loominguliselt. Miks peaks siis keelt õppiv /võõrkeelena rääkiv inimene rääkima õpiku järgi ?
See mõte võttis minult, vähemalt, ka ise võõrkeeles rääkimise pinge maha. Räägingi nii nagu tahan :) Unustatagu grammatika :)
Mulle on ülemus kunagi öelnud, küll viidates oma lapsele, kes ei viitsi rootsi keelt õppides omale grammatikareegleid selgeks teha, et mis mõte on keelt õppida kui reegleid selgeks ei tee! See peab olema esimene asi! Pidin maa alla vajuma, ma räägin kohutavalt, eriti kui olen stressis ja nüüd veel selline märkus oeh.
KustutaMul oli vene keele õpetaja ise rahvuselt venelanna, rääkis eesti keelt ilma korrektsete käändelõppudeta, aga no aru me ju saime kenasti. Vene keelt õpetas samamoodi, peaasi, et sõnavara oleks ja suudaks end arusaadavaks teha.
KustutaMeenub meie vene keele õpetaja, kes muidu üsna õigesti rääkis, aga vahel ikka tuli mõni tore pärl ka. Näiteks siis, kui tagapingi poisid (10 klass) olid päeva viimasest tunnist lahkunud: "Pätikud on jälle ära juoksnud!".
KustutaMa veetsin enamuse aega oma lapsepõlves vanaemaga ja tema rääkis kohalikku keelt, mis oli suures osas kirjakeelega sarnane, aga sekka siis mõned nüansid, mis olid teistmoodi. Ja kui ma keskkooli ajal rongis igal hommikul pinginaabriga koos linna sõitsin, siis sain nii et sädemed lendasid. Ma hääldasin pidevalt midagi valesti (vältes) või kasutasin mingeid vanaema väljendeid, mis ei sobinud linnakooli :P Nüüd ajab naerma ja kasutan ikka, aga siis oli kuidagi nii oluline, et oskaks ja teaks. See oli meil põhikisma rongis, alustades sellest, et kella poole 7st rongi kobides ajas unisus mind alati "aegutama", mitte "haigutama" :D, kuni igasuguste muude pisiasjadeni. Abielluma on meie kandis nt II vältes ja ma olen ka Põhja-Eestist. Naljaks oli kuulata kui keegi muudkui "elllllus ja elllus" :)
VastaKustutaega teil suguvõsas Põhja-Viljandimaa tausta ei ole (see peaks jääma keskmurde piiresse, aga seal on oma eripära)?
KustutaMa olin 20 midagi aastat vana, kui ma sain teada, et sõna "kääbus" ei hääldatagi kolmandas vältes :D
VastaKustutaOma isiklikke valesti kirjutamise näiteid ma blogis juba mainisin ja küllap on neid teisigi (ka selliseid, mida ma veel ei teadvusta). Aga mul pole päris see suhtumine, et kirjutan, kuidas tahan ja teised olgu vait. Ma näiteks olen tänulik, kui keegi midagi parandab. Samas sõltub kõik ka tonaalsusest. Kui mõnitavalt ja üleolevalt peale lennatakse, siis see kriibib. Aga kui viisakalt ja sõbralikult õpetatakse või tähelepanu juhitakse, siis see mind ei häiri.
Kui muidu intelligentne inimene kirjutab blogis "tegelt" ja "mäh" vms, siis me kõik ju teame, et ta teab ise ka, kuidas korrektne on. Seda ei peaks keegi parandama tõttama. Aga kui on need vead, mida ma tegin (koguaeg ja kontsertit) ja korduvalt, siis võib küll minu meelest parandada. Heaga, mitte nähvates.
Sõna "kääbus" ei tohi tänapäeval üldse hääldada! :) Kuigi ma ei tea, mis see "little people" asendus emakeeli oleks.
KustutaMul oli klassiõde, kellele me püüdsime põhikooli lõpus seletada, et ei ole "platsutama", on "plaksutama", aga ta vist ei jäänudki uskuma :D
Kontsert on tõesti kuidagi kohmakas sõna käänata ja sunnib reeglile mõtlema, ei tule loomulikult see õige variant.
Mulle kunagi nähvati, et "ise veel ülikooliharidusega, aga kirjutab mõttetu kahe t-ga". Kui ma siis püha viha täis ÕS-iga lajatasin, öeldi vastu, et "ju siis mingi uue aja reegel, omal ajal küll nii ei õpetatud!". Ma kahtlen selles.
Hahaa, jah, see muidugi päästab, et kääbus ei tohi enam üldse kasutada :D Miskipärast kangastub mul pigem miski härjapõlvlane silme ette, mitte üldse little person. Aga hea küsimus - kas eesti keeles oleks liliputile sobivam vaste "väike inimene"? Ka see on ju mingis mõttes halvustava kõlaga. Väike nagu kitsa silmaringiga ja väiklane...
Kustutausun, et küllap see "kontsert" millalgi vabaks lastakse. Ta on eesti keele kõnelejale nii imelik sõna (pikk järgsilp!), et paratamatult käänatakse spontaanselt eri moel. Tavaliselt ei ole e.k normaalne, et ilma rõhuta silbile rakendatakse astmevaheldust (à la "part-pardi"), see vaheldus peaks ikka rõhulise silbi teema olema.
KustutaLaigin postitust (ja kommentaare)!
VastaKustutaJa "sõna "kääbus" ei tohi tänapäeval üldse hääldada" oli super :)