Leheküljed

reede, juuni 02, 2023

Lastele võib vabalt kelbast ajada

Kuulsin hiljuti tahtmatult pealt ühe lasteaialapse ja täiskasvanu vestlust. Laps arutas, et Hondal ja Hyundail on natuke keeruline vahet teha - märgid sarnased ja nimed ka. Mille peale siis suur inimene reipalt selgitas - jaa! Selle maa inimestel oli juba üks tore auto olemas ja siis Hyundai väljamõtlejad otsustasid, et nende auto võiks ka samasugune olla ja seepärast panidki nii sarnase nime! 

Ma kuulasin ja mõtlesin, et oot, siin on raudselt kuskil midagi mäda! Ma ei ole absoluutselt mingi autoekspert, aga Hyundai isegi ei kõla nagu see oleks Jaapani sõna. Kogu see jutt tuli aga kuidagi nii kiirelt ja nii iseenesestmõistetavalt, et mul kiilus lausa kinni. Pärast kontrollisin ja muidugi, Hyundai on Lõuna-Korea toode. "Selle maa" - ah, üks Aasia kõik?

Miks üldse peab mingeid kahtlase väärtusega lugusid luuletama lastele? Mingid kured ja kapsalehed ja muu üldistamine. Ah, laps niikuinii ei saa aru - ma ei viitsi talle seletada - ma ei tea päris täpselt ise ka? Mul küll ei ole piinlik öelda, kui ma ise ka ei tea - uurime järgi kuskilt koos, täiskasvanu ei ole üliinimene. Lapsed mingil ajal jah arvavad vist nii - alati kui Mikro kuskil muuseumis või õppekäigul käib, pommitab ta mind küsimustega, millele ma vastust ei tea ja pööritab siis silmi, et "ise veel suur inimene!" Hiljuti näiteks - mille alusel jaotatakse Eestis elavaid kalu ja mitut liiki kalu Eestis üldse elab? Oleks pidanud ka enda "häbist päästmiseks" midagi kahtlast kokku keerutama?

Mul on tunne, et enamik mu baasteadmistest pärineb vanaemalt - mõelda vaid, kui tema mu suure eeskujuna oleks ka võtnud vaevaks igasugu lora ajada - ma oleks vabalt seda eluks ajaks uskuma võinud jääda! Vanavanaema näiteks raius nui neljaks, et pilved on sültjad, tema on hommikuti küll pilvetükke murult leidnud. Ma käisin aastaid neid otsimas ja olin maru õnnetu, et ei leidnud, kuigi koolis oli õpetatud, et pilved on veeaur. Nii kurb, et vanavanaema eksis. Vähemalt ei valetanud keegi mulle tahtlikult. 

Teisalt, ilmselt ongi inimesi, kellel tõe ja väljamõeldise piir ongi väga segane. Või nad üldse ei eelda, et keegi võiks nende juttu tähele panna ja tõsiselt võtta.

4 kommentaari:

  1. Mäh??? Kas keegi tõesti arvab, et Hyundai on jaapani virma??? Siiriösli?

    VastaKustuta
  2. Meil isegi terve poliitiline partei kelle lihtliikmete suure osa jaoks on tõe ja väljamõeldise piir väga-väga hägune ;)

    Mis puutub lastele lugude rääkimises, siis tegelt saab enamusest rääkida lihtsustatult ja neile arusaadavas keeles ilma jampsimta. Eeldab muidugi teadmisi antud teemal. Mul vanem tütar pani väiksena asjad paika, sest kontrollis kahtluse korral mu juttu autoriteetsetest allikatest üle. Oma viga muidugi, kuna rõhutasin, et kedagi ega midagi ei maksa 100% uskuda, kui jutt ei lähe loogikaga kokku kontrolli üle. Samas polnud kunagi probleemi mainida, et seda või teist asja ei tea, vaatame järgi. Kalade asjus loomulikult ei tea, pole selle ala spets.

    VastaKustuta
  3. Minu pealtkuuldud vestlus :)
    "Miks see rahvamaja on ja miks see nii suur on?"
    "Sela käib rahvas ja sinna peab palju rahvast mahtuma"
    "Aga mis seal teisel korrusel on?"
    "ei, seda ma küll ei tea"
    Mina, omaette koerale pomisedes - "vallamaja on! Vallamaja!!!"
    Kuidas ema ei tea pisikeses kohas vallamaja?! Ise elab diagonaalis üle tee :D Hirmus tahtmine oli sekkuda, aga lapsevanema autoriteet ja üldse, kes see ikka viitsib...

    VastaKustuta
  4. Oi issver kuidas tahaks vahel sellistesse vestlustesse sisse sõita ja jutustajat parendada/õigele teele juhtida. Eriti kui ikka täielikku kelbast lapsukesele aetakse. Ise õpetan lapsukest, et kui ma ei tea siis vaatame netist järele. Viimasel ajal ta juba ise googeldab ka. Oma fantaasiaid kohe kindlasti tõe pähe ei levita.

    VastaKustuta