Mulle kohe väga meeldis Kat von B hiljutine postitus, pean silmas siis seda lõppu, mitte kohtumist nõmeda meesterahvaga, eks. Alates sellest reast "Mida sa ootad 20 aastat?".
Kõige rohkem olen mina oma elus end reedetuna tundnud meeste poolt, kellega me oleme mingil ajal head sõbrad olnud ja siis on elu vahele tulnud ning aegu hiljem kohtudes on nad minu suhtes äärmiselt üleolevad olnud. No ikka mitu juhtumit on sellist. Ühe slaavi tõugu isendiga läks eriti kiirelt - ülikoolis sai juttu aetud, tore inimene, piisas sellest, et ta nägi mind tänaval ühe teise meesterahvaga ja enam ei öelnud tere ka. Tõsijutt.
Kui ma olen neid teisi juhtumeid mõnele siiani normaalseks jäänud meestuttavale presenteerinud stiilis "miks ta mind nüüd vihkab, ah? mida ma valesti tegin?", olen saanud vastuseks, et ilmselgelt oled sa talle varem meeldinud rohkem kui sõber ja nüüd kui ta avastab, et on omadega hiljaks jäänud, siis muidugi on sarkastiline - "igavene lits selline, mina talle ei kõlvanud!" Oleks need mehed siis kunagi kordagi selge sõnaga märku andnud, et neil mingid romantilised kavatsused on - ei iial! Et mina pean loomulikult eeldama, et kui mees minuga juba räägib, siis järelikult oleme paar?
Mulle teeb haiget see, kui inimesed armastavad ideed minust, mitte mind ennast. Teemakohane laul:
Olen õppinud sellest vabanemiseks inimeste illusioone juba eos purustama. Mu meelest on see üsna edukas strateegia olnud. Käitu võimalikult halvasti! Kui sa talle niimoodi ei kõlba, mis mõtet on head nägu teha? Sellest võib muidugi omamoodi sõltuvus saada, aga minu kogemus on see, et nii kui sa end natukeseks unustad ja kellegagi vastutulelik oled, nii mõeldakse sinna suur lugu taha ja oledki omadega plindris.
Hiljuti rääkis sõbranna mulle, et ta on viimasel ajal uuesti suhtlema hakanud oma kunagise psycho-eksiga, kes olevat nüüd täitsa normaalne inimene. Toovat talle lilli, ja kui sõbranna küsinud, et ega sa mind ometi ära meelitada ei taha, siis vastanud too galantselt, et talle meeldib lihtsalt naise silmi säramas näha. Mina, kui äärmiselt skeptiline inimene, näen siis kohe lõksu või siis vähemalt rämedat mehe enda ego upitamist - "näe, iga kell saan ta uuesti ära rääkida, ta on minu!"
Ega ma ei eelda, et kõigil meestel on mingi tagamõte, aga teatud tüüpidel on alati. Ma kunagi kuulsin üht väikest tüdrukut sõbrannale ütlemas: "Mul on Keviniga suhe, aga ta ei tea veel sellest!" Huvitav paljudel Kevinitel sellised suhted on?
Ma seda ego teooriat usun küll.
VastaKustutaNoh, mul on ka ego, aga minu jaoks on kergem kõik ego pihta saadud laksud ära unustada, kui nende küljes rippuda ja loota, et "ükskord me võidame niikuinii!"
KustutaMa ego upitamise all mõtlen seda, et mehed testivad oma meeldimise-võimekust. Samamoodi nagu nad sõidavad mõnikord linnas sajaga, et veenda iseend, et on endiselt potentsiaalsed Markko Märtinid. Või norivad kõrtsis tüli või teevad mingeid muid ohtlikke asju "ma ju olen endiselt äge ja vajadusel suudaksin...".
KustutaEks seda teevad naised ka omal moel. Ma arvan, et sama asja tõttu on mu sõbrannal keeruline see eks pikalt saata, tema ego ju saab ka paitada "näe, ikka meeldin talle!"
KustutaAitäh sulle! Ja loomulikult olen sinu mõtetega nõus. Täpselt sama olen ise ka mõelnud, et "miks Vello käitub nagu ei salliks mind?" ja siis hiljem tulebki välja, et Vellol olid mingid omad salajased mõtted minu osas ning kui ma siis neile ei vastanud, solvus ja hakkas jonnima.
VastaKustutaoijah, see mehetüüp, kes suhtleb naistega ainult siis, kui neist on võimalik endale paariline sebida...
VastaKustutaMul on tutvusringkonnas üks selline, kes lakkas ühe mu sõbrannaga rääkimastki, kui too abiellus. Minuga räägib endiselt, sest ma olen ju kõigest ligi 20 aastat püsisuhtes olnud, ametlikult ära vormistamata. Siin on veel see ogar nüanss, et just ametlik paber loeb.
Selle tulemusel ei taha jälle mina ja veel muist naisi eriti temaga suhelda. Ta on siiani üksik, ei tea, miks küll.
Jep, kunagi lävisin ühe perega, ametlikus abielus, kus meespool hakkas ühel hetkel naise sõbrannasid ahistama ja valis selleks välja just need, kes ei olnud ametlikus abielus, isegi kui neil oli elukaaslane olemas. Kusjuures tüüp käitus enne seda mitu aastat enamvähem viisakalt ja äkki keeras ära.
KustutaOh, kas mul on mehelik mõtlemine või pole see käitumine ka naistele võõras, aga ma naisena olen täpselt samas olukorras olnud. Suhtled inimesega ja too on niiiiii sümpaatne. Kumbki nagu eriti ei ava end, aru ei saa, kas on mõtet või ei. Nagu oleks mingi tajutav huvi teiselt poolt, aga eeldad mehelt ikkagi esimest sammu. Seda ei tule ja siis mõtled, et ah, ju siis polnud ikka õige aimdus, lihtsalt empaatiline inimene ja minul elav kujutlus, ja jätkad niisama tuttavatena või heade naabritena... või misiganes siis.
VastaKustutaJa siis ühel päeval avastad, et inimene flirdib avalikult kellegi teisega ja too lõõbib vastu. Asi areneb ja positiivselt. Otse nina all! Ja mina? Silmini vihane. Lihtsalt. Kusjuures ma ei oska seda ka varjata. Tere ikka ütleks, aga kõik see lõõp ja lahe suhtlus on kadunud. Mõistusega tööd tehes enda kallal saab jälle üle ja rööbastesse, aga no ma alati imestan enda üle, et no misasja.
Ja no õigel ajal ei ole seda julgust, et küsiks, mis värk ja kas. Ei, iial. Ma ei suudaks. Ma olen muidugi rämedalt saanud ses osas "peksa ka", vbla seetõttu.
Ma arvan kindlasti on see ka naistele omane, lihtsalt mulle kui naisele on see just meeste puhul silma jäänud. Võib-olla naised pigem elavad sellise frustratsiooni sissepoole.
KustutaMina ei ole ise küsimise eest õnneks peksa saanud eriti, aga kujutan ette, et võib-olla see ei olegi mingite traditsiooniliste tüüpide puhul mõistlik, et mismõttes naine niimoodi, ikka mees peab algataja olema ja siis saadki korvi, kuigi muidu ehk lootust oleks. Iseasi, kas sellistega üldse pikemas plaanis midagi loota on.
Raske öelda tõesti. Lahkuminemiste puhul olen küll märganud, et kui ühel poolel on veel tunded või ebakindlus, siis pigem hoitakse eemale. Hirm uuesti haiget saada või siis vajadus end kokku lappida, koguda, isoleerida vanast. Eriti kui lahkuminek on olnud keeruline. Seda olen märganud nii naiste kui meeste puhul.
KustutaTegemist on tavalise armukadedusega, või ehk sellega kui mina olen sinu vastu hea (mängides head), siis sina pead ka olema pärisekt hea muidu ma sinuga ei mängi ja siis kui sa pole, siis ma karistan sind. Kui seda tõsiselt võetakse teebki haiget kui seda ei mõista.
VastaKustutaMina ei näe mehe enda ego upitamist vaid positiivset žesti. Kui sa ise kujutad ennast seliiseks türann valitsejannaks, siis oleks küll ego upitamine sinu suhtes.
See on täiesti tavaline, et sa ei tea kellega sul parajasti suhe on. Tuleb alati küsida, muidu on üllatusmoment.
Ma arvan, et siin mängib rolli mitu faktorit nii inimese kavatsuste kui ka tunnete osas.
VastaKustutaOsad meested ei oska või ei taha naistega sõbrad olla ning suhtlevad lootuses, et sobival hetkel midagi areneb. Ka naised võivad nii käituda, aga pigem on see omane meestele. Ise olen märganud, et mõni vähendab suhtlust kui saab teada, et mul on elukaaslane. Kummaline, aga mis teha.
Samuti võivad mehel tekkida naise vastu (vastamata) tunded ning seetõttu lõpetab suhtluse täielikult või näiteks sinu kogemusel muutub suisa ebameeldivaks. Küllap siin ka ego teema veidi sees.
osad mehed*
KustutaMa Katariina blogi kommentaaris pakkusin just selle "illusioonide eos purustamise" välja - kõigil lihtsam.
VastaKustutaMeeste ja kahtlustan, et ka naiste käitumine on erinev nendega kellest ollakse seksuaalselt huvitatud võrreldes nendega kellest ollakse sõbrana huvitatud. Harva kui seks ja sõprus kokku juhtuvad. Seksuaalse huvi tagasilükkamise või huvi kadumise korral lihtsalt pole enam põhjust suhelda. Sõbrasuhte korral ei kao huvi suhtlemise vastu kui just lõplikult tülli ei minda.
Seega kipun arvama, et need kes enam ei suhtle teevad seda just põhjusel, et meeldisid rohkem kui sõber. Aga nad mitte ei vihka vaid lihtsalt ei viitsi, sest suhtluse põhjus on kadunud. Puust ja punaseks: nad olid sust huvitatud naisena mitte sõbrana.
Minu jaoks jälle täiesti arusaamatu kombinatsioon - seks ilma sõpruseta 😀 Ok, ma mõistan, et mõnel on vaja end maha laadida, aga seda saaks teha kellegi suvalisega kuskilt baarist, kellel ehk ka sarnane huvi, misjaoks siis üldse enne sõpra teeselda, kui eesmärk on ainult seks? Mingid eriti kahepalgelised moraalinormid, et lihtsalt pole sünnis oma tegelikke kavatsusi kohe välja käia?
Kustuta"Ok, ma mõistan, et mõnel on vaja end maha laadida, aga seda saaks teha kellegi suvalisega kuskilt baarist" - rääkimata sellest, et jumal on inimesele käed andnud...
KustutaKusjuures minu jaoks kah seksuaalne tõmme ja sõbratunded ei välista üksteist. Ma tunnen tõmmet nii paljude meeste suhtes, et saan ausalt öelda "ma ei taha kõiki mehi, keda ma tahan," rõhuga sõnal "kõiki", sest no kesse jaksab. Kui mul selline tõmme ja sõprus üksteist välistaks, ei saaks mul peaaegu üldse meessoost sõpru olla (rääkimata sellest, et mõnikord harva tõmbun ma ka naiste poole).
Ilmselt on asi ka selles, et lahkus on minu jaoks äärmiselt seksikas omadus, aga otse loomulikult on see ka väga hea sõbraomadus.
Nooremast peast töötas seksuaalne tõmme isegi väga hea sõprusemootorina, sest pärast halbu põhikoolikogemusi oleks ma teismelisena meesisendeid automaatpiloodi pealt kartnud ("nagunii löövad" vms). Aga tõmme oli suurem kui hirm ja nii tekkis mul võimalus teada saada, et ka poiste hulgas on toredaid inimesi; armumine vms isekas huvi läks sageli üle, aga sõprus jäi.
KustutaSee käte teema on minu jaoks ka kuidagi eriti kummaline. Et nagu kellegi teise keha ära kasutamine enda rahuldamiseks on igati ok, aga enda käte kasutamine on hirmus tabu? Olen sellest kirjutada tahtnud, aga mul on tõesti tunne, et olen kuidagi liiga erandlik seesuguse mõttekäiguga...
KustutaÄrge nüüd valesti aru saage, sõprus ei välista seksuaalset tõmmet. Samas tihtipeale vaatamata tõmbele välistavad muud asjaolud (sõbra naine, erinev kultuuriruum, püsisuhe, ...) juba eos isegi mõtte seksuaalse suhtlemise võimalikkusest. Samas eeldab minu jaoks seksuaalne lähedus ka muidu lähedust, iseasi kas sõprus on just see õige termin.
KustutaNonii, Tom jõudis oma mätta otsast minuga pea sama mõtet kuulutada:)
KustutaOskan rääkida oma, heteroseksuaalse künka otsast - seksuaalne huvi naisterahva vastu ei tähenda mehele ainult "maha laadimist" - naisterahvas seksuaalse tervikuna on palju-palju enamat.
VastaKustutaAga muidugi on mehi erinevaid, seega kindlasti leidub ka teisitimõtlejaid:)
Kus ta siis enamat on, kui isegi sõbraks ei kõlba?
KustutaSeks ilma sõpruseta on see kui mõlemad saavad rahulduse oma tegevusest, ei mingirt kohustust, sõprusega sa võtad kohustuse. Teadvustada seda et sexi on täpselt samapalju kui inimesi, näe notsut taotakse mõnel on juba puudutusest silmad pahempidi, mõned ei saa ilma sõpruseta, mõnele piisab alkoholist, et hommikul imestada ja üllatuda jne. Kuhu jääb armastus? :)
VastaKustutaHmmm..., huvitav kuhu liigitub populaarne "friends with benefits". Mis see eestikeelne termin oleks, "kohustustevaba seksisõber"? 😉
VastaKustutaBoonustega sõber? Eks teadjamad parandavad.
Kustutalihtsalt "seksisõber" võiks piisav olla, sest kui juba sõber, siis selles mõttes kohustused on ikka, et tema käekäik läheb üldiselt korda ja vajadusel minnakse üksteisele appi (kui sellist asja saab kohustuseks nimetada), lihtsalt ei loeta oma suhet paari- või pere- vms suhteks.
Kustutama märkasin kusjuures alles praegu, et olen ühest kunagisest suhtest kogu aeg kui seksisõprade suhtest mõelnud, kuigi pealiskaudsel vaatamisel oleks seda ka visiit-paarisuhteks võinud pidada. Minu jaoks oli vahe nähtavasti selles, et ma polnud temasse kunagi armunud olnud ega armunud ka suhte ajal, lihtsalt oli tore.