Vahel viskab lihtsalt üle

Peab vist kah emigreeruma. Väike armas natsiriik Eesti. Tumedanahalist välistudengit tulebki pudeliga visata (loe ikka kommentaare). Homode lapsendamisõigust iseloomustab ainult artikkel pedofiilidest. Ega mina ka pole kuulnud ühestki pedofiiliajuhtumist heteroseksuaalsetes suhetes ja kui kuulen, siis deklareerin kindlasti, et laste sigitamine tuleks üldse ära keelata, sest vaadake, mis juhtuda võib. Kõige toredamad on need "tolerantsed inimesed", kes ütlevad, et ega neil homode vastu ju midagi polegi, ise ka tunnevad mõnda ja täitsa toredad inimesed, aga tegelikult on see ikkagi vale ja kui nemad saaks, siis keelaks selle asja ikka ära, sest mõelge, kuidas see moraalile mõjub. Et siis üldse pole aimata analoogiat - ega mulle ei meeldi, kuidas sina elad, aga põhimõtteliselt, kui minusugune võimule tuleks, siis sinusugustel pikka pidu ei oleks. Aga no praegu oled sa mu sõber/tuttav ja pigistame silma kinni ning hurjutame ainult selja taga. Muuseas ma ei tunne ühtegi homoseksuaalset inimest. Tean mõnda, aga ei tunne, nagu enamikku inimestest.
Eestlaste suurest armastusest keeldude-käskude vastu on siin päris hästi kirjutatud.
See ka veel, et kui sind stereotüübid ei sega, siis ilmselt oled sa nendesse kenasti sobinud ja keegi pole sulle midagi ette heitnud, aga mõtle korraks nende peale, kes stereotüüpide alla ei sobitu ja sellele, kas õigem oleks neile "õiget olekut" peale suruda või leppida sellega, et KÕIK inimesed raamidesse ei sobi. Millegipärast eelistatakse enamasti ikka veel esimest varianti ja just sellepärast ongi stereotüübid pahad. Mitte aga sellepärast, et eitada nende olemasolu või vägivaldselt kõiki inimesi ühesugusteks muuta. Pigem ikka vastupidi - lubada mõnedel inimestel ka teistsugused olla.
Ja ma ei eita, et see on mõnes kohas üle piiride läinud ja mul on sellest kahju, sest asja mõtte rikuvad alati paar idiooti.
Pidime öösel ühele noorukile nõu andma eduka suhte osas, sest talle millegipärast tundus, et me sellist esindame ja põhiline, mida me öelda oskasime oli see, et ole inimene. L. ütles ka kaunid sõnad minu kohta, et ma olevat "individualist-feminist, kellelt lapsed õpivad kuidas kange olla ja endale kindlaks jääda". Ennast läbi suruda oli kah vist, kes seda enam mäletab.
Enne mängisime mingit lauamängu, kus tuleb teemale võimalikult palju erinevate tähtedega algavaid vasteid anda, no ja mina siis tõmbasin teema "Meelelahutuslikud telesaated". Seda kommenteeriti siis nii, et see olevat ju nii minu teema - mida ma seal lapsega kodus ikka muud teinud olen? Selline stereotüüp siis. Antud küsimusele suutsin anda vaid ühe ja vale vastuse - "Õhtu Kanal kahega". Õige oleks "Laupäevaõhtu", aga kuna Õ tähega algavaid sõnu on raskem leida, siis sain sohiga olulise punkti ja hiljem võitsin kogu mängu.