Leheküljed

esmaspäev, oktoober 21, 2024

Öäkk!

Jälle oli see hetk elus, kus inimene avaldas arvamust ja ma ei suutnud isegi öelda, et "ma olen nii diametraalselt vastupidisel seisukohal", vaid vaikisin nagu puuga pähesaanu ja nämmutasin midagi vastuseks. 

Kõigepealt tahan muidugi öelda, et selle Ritsiku blogist mujalegi laienenud Jüri-Mari mõtteharjutuse puhul ei suuda ma aru saada, kuidas keegi saab Maiet milleski süüdistada. Ainus suhtenõu, mida anda, on end teiste inimeste suhetest eemale hoida. Küsida kelleltki suhtenõu? Mis inimesed need sellised on? Aga ma saan aru, et mõned leiavad, et see on sõpruse kvintessents. Nõu küsida ja nõu saada. Oo õudust! 

Igatahes see alguses mainit hetk oli just sama teemaga seotud, nimelt märkis üks teadja teisele suhtenõu andes, et "ära sülita vanasse kaevu enne, kui uus valmis pole!" Kas teile tundub see kõnekäänuna, mida suhete osas kasutada? No et susserda aga niikaua eelmist suhet hoida, kuni uus veel päris kindel ei ole?! Päriselt?! Nii tore on ise oma elu keeruliseks elada, sest ausus on häbiväärne ja brutaalne?

Pean vist järgmisena selle Sven Mikseri "Vareda" ette võtma, sest üritasin lugeda Piret Jaaksi "Taeva tütreid", mille kohta paljud on imestanud, kuidas see ometi "Vareda" ees ei võitnud ja pagan, ma ei suutnud seda lugeda. Selline tunne oli, nagu hammastega venitaks ennast mäest üles. Ma saan aru, et tohutu töö ja oluline teema, aga kui ma ei suuda stiili tõttu raamatut lugeda, siis on ju aus vastus, et ei, see ei meeldinud mulle? Olengi üks kalk inimeseloom, aga mulle mõjus raamatu keel niivõrd läila ja punnitatuna, et otsustasin ennast mitte lõpuni piinata. Kusjuures mulle tundub, et säärane stiil on maru hinnas igasugu žüriides - meenuvad Juta Kivimäe "Suur tuba" ja Loone Otsa "Armastus".

Miks nii tige? Noh, kohe hakkame pulma aastapäeva tähistama, jälle sees keerab nagu aasta tagasi, milline tüütu tõbi!

9 kommentaari:

  1. Point ei ole ju selles, et ta nõu ei andnud. Nõu ma ka ei tahaks saada. Point oli, et ta ei tahtnud üldse selle teemaga tegeleda, kuulata, olla see õlg, mille najal nutetakse - ja jah, ma küll arvan, et kui inimene ei taha minuga tegeleda, kui mul on vaja, tahab ainult koos, maitea, matkata ja teatris käia, ta pole mu sõber.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma nüüd mõtlen, et ma ilmselt olen seda tüüpi inimene, kellelt keegi ei loodagi, et ta õlg oleks, sest mul ei tule elust ühtki juhtumit ette, kus seda oleks vaja olnud. Ma olengi see, kellega matkatakse ja teatris käiakse.

      Kustuta
  2. Laigin postitust.
    p.s. Kiiret tõvest toibumist!

    VastaKustuta
  3. Inimesed on ilmselt väga erinevad. Pole kunagi suhtenõu kelleltki küsinud ja pole isegi suhteteemal kellegagi tõsiselt rääkinud. Minu arust on see nii personaalne, et ainult mina tean sisu ja tagamaid ja seetõttu oskan ainult ise otsuseid ja vastutust võtta. Ilmselt enda jaoks õieti käitunud, sest tõsisemaid suhteprobleeme pole esinenud.

    Kui keegi minult küsiks, ütleks, et ei oska anda just sel põhjusel, et ei tea ega saagi teada kõike teiste inimeste suhetest. Puudulike andmetega pole võimalik ülesannet korrektselt lahendada. Pärast veel minu süü kui miskit nässu läheb.

    VastaKustuta
  4. Sa püha p***, pole elus osanud selle peale tulla, et "ära sülita vanasse kaevu..." võiks suhtenõuna käsitleda. Nüüd ma siis saan aru, miks mõnes ringkonnas taunitakse kehvadest suhetest ära tulemist või vägivaldseste suhete lõpetamiat. Uus "kaev" pole ju veel valmis...

    VastaKustuta
  5. Minu laik ka. Ometi on keegi minuga Maie osas ühte meelt.

    VastaKustuta
  6. Sa ei ole ainus, kes "Taeva tütreid" lugedes nii tundis. Mul oli ka hirmus raske, aga ma sunniviisiliselt vedasin läbi, lõpus läks isegi natuke kergemaks. Olin ka kuulnud palju kiidusõnu ja sellepärast ei julgenud pärast Goodreadsis halba hinnetki anda...

    VastaKustuta