Leheküljed

kolmapäev, veebruar 15, 2023

Kas nüüd lõpuks saab sellele halale siin blogis punkti panna?

Noh, kuidas teil siis romantiline Valentinipäev saabus? Saite ikka roosid, sõrmuse ja abieluettepaneku? Mina näiteks sain. Ei tee nalja paraku

Abiellumisest olen kirjutanud siin, siin (Urve Palo -  täielik öäkk, olingi juba unustanud selle), siin, siin , siin, siin ka veel ja ilmselt veel miljonis kohas, selge see, et kinnismõte. Viimati kommenteerisin kaks nädalat tagasi Anu blogis teemat, kui avastasin, et meil mehega sai 15 aastat patuelu ja nentisin, et abielu ilmselt ees ei oota. Ja siis veel eile irvitasin mingi Pere ja Kodu artikli kommentaare, kus räägiti laste pulma kaasa võtmisest ja kõlama jäi kaks arvamust: pulm on ikkagi kord elus, las pruutpaar teeb omad reeglid ja sellele vastuseks kõlanud homeeriline naer "üks kord elus! hahahahahahaaaaa!" ning teine selline, kus keegi rääkis, et tema pruudina oma lapsi küll pulmapeo ajal kantseldada ei tahaks ja sellele lajatatud vastus - "õige pruut on süütu!" Ehk siis teema on kuum ja kirgiküttev. 

Mis ma siis tegin, kui mees küsis, et kas ma talle naiseks tulen? Kraaksatasin loomulikult, et "mine metsa, ei tule!" Ja kui aru sain, et teine ära ehmatas, vastasin, et no eks ma siis tule...Iga mehe unistus, eks.

Sõrmus on muide üle mõistuse suur, kukub pöidlastki välja ja tšeki peal on, et ümber ei vahetata?! Ameerika filmides olen küll näinud, et vahetatakse?! Mees arvas, et meie barbaarses riigis ei saa, kardavad, et oled sealt ammu väärismetalli välja keetnud või midagi. Lähen täna ja räuskan natuke seal poes. 

Aga muidu, ma ei räägi sellest piinlikust vahejuhtumist vist kellelegi. Välja arvatud tulen siia ja kuulutan kogu maailmale, eks. Teate, ma kerin siiani filmides lembekohad edasi. Ma mäletan, kui mu väike sõbranna kunagi 18-aastasena abiellus, neil oli selle mehega beebi ka juba siis ja ta pööritas silmi, et appi, kui mark on vanemate nähes musitada! Ma siis veel naersin, et kamoon, vanemad ilmselt aimavad, et nad on muudki peale musitamise teinud ju! No ja nüüd olen ise samasugune. Piinlik on ju, pagan võtaks! 

Siis avastasin veel, et mul on mingi teema enda nimega. Mulle tundub oma perekonna reetmisena mehe perekonnanime võtmine. (Lapsed on mul mehe nimel, ma ei teagi miks, pole üldse eriline teema olnud, lihtsalt mehe nimi oli huvitavam ja täpitähtedega, minu panus eesti keele säilimisse ühesõnaga.) Aga kui ma ei võta, siis ei saagi teised teada, et ma abiellusin ju? See spetsiifiline sõbranna eriti, kes teatas, et mina ilmselt iial mehele ei saa, sest ei oska flirtida. Ma põhimõtteliselt abielluks, et talle koht kätte näidata. Mul tõesõna ei ole mingit muud mõtet, miks ma peaks abielluma. Pulmareisile tahaks minna, see ainult, aga reisile võiks niisama ka minna ju. 

Ainuke lõbus variant abiellumiseks oleks teha seda Las Vegases, mingis ülikitšis pulmakohas, kus purjus Elvis su paari paneb, aga kas see üldse läheks ametlikult arvesse või peaks ikka Eestis ka mingi tseremoonia läbi tegema? Ma ei taha mingit tseremooniat! Kõik tseremooniad on hirmsad, ajavad kas nutma või kohatult hirnuma! Ja konservatiivid on selle abiellumise minu jaoks niivõrd ära rikkunud. Hiljuti käisin ühe inimese järjekordses pulmas (tal ikka olnud neid juba ridamisi), kus siis röögiti tooste "traditsioonilise abielu" toetuseks ja mul hakkas lausa iiveldama - olgu või kümnes abielu, peaasi, et traditsiooniline? Ikka parem kui eluaegne kooselu ja hoidku jumal selle eest, kui samasoolised paarid sellele pühale alale tungiksid? Nimme tahaks pigem kooselulepingu teha ja mitte kedagi sellele tunnistajaks, aga samas tahaks, et kõik teaks, et vat, mina tegin just nii ebatraditsiooniliselt! Sähke! 

Väga keerulised soovid mul. Kuna abiellumine on pigem väljapoole suunatud akt, siis ma tahaks selle ikka aplombiga teha. 

P.S. Kusjuures mu oma ema tegi ka suht aplombiga omal ajal, ta abiellus nimelt tumelillas kleidis (sest valge on süütuse värv ja see on ikka absoluutselt sobimatu kui lapsega naine abiellub valges kleidis! Ta ise oli paar kuud rase.)

18 kommentaari:

  1. Mitte et ma nüüd ärgitaks niimoodi tegema, aga ma olen ikka uhke olnud oma vanemate abiellumise üle, kus nad mõlemad olid velvetites ja päevasärkides, isal ruuduline, emal mingi beež, ja pruudikimbuks oli kolm nelki, mille isa hommikul lillemüüjalt ostis, sest oleks ju viisakas.

    VastaKustuta
  2. Ooo! No näed, elu pakub üllatusi! Õnnitlused! Igatahes tore lugeda, et peale 15 aastat kooselu ikka tahetakse koos olla ja pulmigi pidada.
    Mind ajab ka kergelt muigama, kui verinoored pruudid õhkavad "1 kord elus!", sest ma olen juba nii vana, piisavalt näinud ja küünikuks muutunud. Aga las nad olla, sest see oleks küll kurb, kui 18-aastased pruudid oleksid minusugused kibestunud küünikud. Las neil olla oma unistused, mõnel need unelmad kindlasti ka täituvad. Kui aga teiesugune paar võtab abiellumise ette, siis seda ma usun juba rohkem, et see abielu võibki kestma jääda. Nii et anna aga minna, aplombiga ja pauguga, teie kooselu on ennast juba tõestanud!

    VastaKustuta
  3. Palju õnne ikkagi. Tõesti tore lugeda.
    Et üks kord elus - tean inimest, kes oma verinoorena sõlmitud ja verinoorena untsuläinud abielu tõttu oli nii kibestunud, et keeldus järgmises (pikas, lastega ja puha) kooselus abiellumast. Aga tean palju rohkem neid, kes ongi verinoorena abiellunud ja kestma jäänud.
    Sõrmuse saab lasta parajaks teha. Nime saab teha topeltnimeks või üldse muutmata jätta, see on omavahelise kokkuleppe küsimus.
    On olnud kuulda rabas sõlmitud abielust, peale paari olidki kohal ainult paaripanija ja fotograaf. Või siis jällegi, seesama fotograaf ise abiellus kuskil liivaluite peal, pruut kõndis lausa paljajalu. Tänapäeval on hästi palju põnevaid võimalusi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Topeltnimega on minu puhul kahjuks see teema, et välja tuleks midagi stiilis Üts-Müts ehk meil on üsna sarnased nimed ja kui need kaks kokku panna, siis on tulemus parajalt naeruväärne :D

      Kustuta
    2. See meenutab, et kui mu õde abiellus, siis tahtis ta abikaasa (naljaga pooleks), et mu õde võtaks topeltnime, sest tal oli ka kaks eesnime ja mõlemad perekonnanimed oleksid olnud tähendusega. Kogu kompott oleks kokku ... väga huvitav olnud. Mu õde paraku keeldus.

      Kustuta
    3. Mulle meenuvad sellega seoses kohe Bella raamatute naiskangelaste vahvad nimed, üks oli vist Malle-Hiie Kivi-Kett :D

      Kustuta
    4. Jaa, seesama nimi oligi inspiratsiooniks :) Et elu jäljendaks kunsti.

      Kustuta
  4. Topeltnimedega võib nalja saada jah. Ma esimest korda abielludes mehe nime ei võtnud (lapsed said küll isa perekonnanime), sest minu eesnimi ja tema perenimi oleks kokku andnud kõlaliselt umbes nnn-nõu, umbes nagu keegi ümiseks tühjas tünnis nnnnnn. Ei. Seda ma ei võtnud. Topeltnime ka millegipärast ei tahtnud. Praeguses abielus võtsin mehe nime, sest kaks perenime kokku oleks jällegi kõlanud umbes rs-krs. Aitab krs-ist küll. Ma tahan, et kui ma oma nime ütlen, mul endal halb ei hakkaks. Ja samas ma tahtsin, et seekord ikka "nagu päriselt" abielluks, nimevahetusega ja puha, sest eelmine sai niiviisi poolikult, jäin oma nimega ja laiali me ka läksime (nimi ei olnud lahutuse põhjuseks :D ).

    VastaKustuta
  5. Mina küll rõõmustan südamest teie üle! Nii tore :))))) Palju õnne. Küll leiate ka teile sobiva vormistamise formaadi ;)

    Sõrmuseid tehakse tänapäeval lihtsasti väiksemaks ja suuremaks. Ma sain vanaemalt kingituseks sõrmuse, mis oli hiiglama suur. Väiksemaks tegemine maksis 25 eur.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle ütles kullassepp, et tema seda tööd ei võta, kuna muidu kukub kivi küljest...Kannan siis seda sõrmust teise sõrmuse taga nüüd.

      Kustuta
  6. Mina soovin ka õnne! Ja palun- mina olen ükskord elus 30 aastat näide, nii et ära kaota lootust.
    Ning teiseks ütlen, et pidusid on tänapäeval niiii vähe. Kasuta võimalust ja juhust ja tee sellest elu sündmus mida veel 100 aastat meenutada,
    Mul laps praegu planeerib enda pulmi, lausa kadedaks teeb. Mis võimalused tänapäeval on. Isegi mikroeelarvega on võimalik saada meeldejääv sündmus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No ikka juhtub jah, mu vanematel on just täna 49. pulma-aastapäev.

      Marcale palju õnne! Üks mu tuttav tegi kunagi oma pulmad (Eestis) steampunk-stiilikana, pildid olid päris ägedad.

      Kustuta
    2. Meil mehega mõlemil vanemad siiani koos, ka üle 40ne aasta abielu, seega geneetiline soodumus monogaamiaks on täitsa olemas :P

      Kustuta
  7. Palju õnne! Tuttav koeraomanik abiellus üleni mustas kleidis, mees mustas pluusis ja teksades. Must koer oli registreerimisel kaasas :)

    VastaKustuta

  8. Oo, vau, pulma-uudised! Nii tore!! Paluks siis lugejaid arengutega kursis hoida, pidupaiga ja riietuse jne osas.

    Mul tulevad selle teemaga Hawaii randadel nähtud arvukad abiellumstseremooniad meelde. Eelkõige üks, gooti/metal stiilis, pruuti-peigu puha mustas ja neetides-kettides, nina-, huule-, naba- jms augustustega, dramaatilise meigiga. Väga värskendav vaatepilt, vahelduseks valgetes troopilistes kleitides–ülikondades paaridele. Paraku, muusikataustaks oli ka gooti treremoonial vana hea ukulele, kohalik folk. See, olgem ausad, lõhkus pisut stiili.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hawaiil abiellusid Kurt Cobain ja Courtney Love ka, Kurt oli pidžaamas. Kuna ma olen hull fangirl, siis täitsa idee, aga ilmselt paraku liiga kallis.

      Kustuta
  9. Õnnitlused abielu veteranilt!

    VastaKustuta
  10. Õnnitleb sariabielluja! Tõsi - saristumine on toimunud objektiivsetel põhjustel. Mu praegusel kaasal on vääriskivi tähendusega perenimi, seega sobilik oleks olnud kamm turja tõmmata näiteks härra Kulla nimelisele mehele, poleks pidulikke sõrmuseid vajagi. Muidugi ei loobunud ta minuga abielludes oma nimest, nüüd on.... näiteks Kuld-Konn:D

    VastaKustuta