Neljapäev, veebruar 15, 2018

Riik sunnib abielluma

Kellele mida, eks - vastlapäev, sõbrapäev, aga täna on ju tuludeklaratsioonipäev! Kõik ilmselt juba teavad, et ma olen üks ihne inimeseloom ja see päev toob mulle ikka naeratuse näkku:
Ma küll lugesin, et sel aastal pidavat vähem raha tagasi saama, aga vaatasin, et olulist vahet võrreldes eelmisega polnud. Seejärel nägin, et kõige lõpus olid veel mingid summad - kasutamata jäänud laenuintressid ja koolituskulud ning lahter abikaasa isikukood. Alles pärast deklaratsiooni esitamist asusin asja kohta täpsemalt lugema ja avastasin, et juhul kui sul on abikaasa, saad need tulud, millelt sinu puhul piirangute tõttu enam tagasimakseid saada pole võimalik, sujuvalt talle üle kanda ja tema saab neid kasutada st raha jääb perekonda. Minu raha! Minu armas raha lendab nüüd tuulde selle pärast, et mul pole abikaasat ette näidata! Kui keegi missikandidaat teatas kunagi, et tema jaoks pole raha oluline, tähtis on hoopis see, et saaks ilusaid asju osta, siis minul on hoopis vastupidi - tühja need asjad, number on niisamagi ilus vaadata! Statistikamaniakk. Minu number on nüüd väiksem! Aga mu number peaks hoopiski suurem olema! Andke mulle mu number tagasi! /rullib end pisarsilmil mööda põrandat/ Nii haiget teeb sellest numbrist ilma jäämine, mida mul kunagi olnudki pole. Hakka või abielluma! L. kehitab apaatselt õlgu, tema vist on oma pisikese numbriga niigi rahul, üldse mingeid ambitsioone pole, et seda suuremaks venitada. Mispärast mul need kolmandad sambad, vabatahtlikud annetused ja lapsed üldse on, kui mitte selleks, et tuludeklaratsiooniga raha tagasi saada, ah?! Ega vist enam ei jõua abielluda ka, eks? Selle aasta tagasimakset see enam ei mõjutaks ju? Rong on ühesõnaga läinud, oleks pidanud varem sellele mõtlema hakkama. Vot sellise süümekoormaga pean mina nüüd elama.

Ja ei, ei saa pulma, sest tuludeklaratsiooniga võitmiseks sõlmitav abielu tuleb ju võimalikult odavalt ära teha, et kasu sünniks, riigilõiv niikuinii, ülejäänud asjad tuleb üldse kokku tõmmata - seega ei mingit pidu ega süldilauda.

Kui tõsiselt rääkida, siis natuke nõme on ju küll, et ma ei saa neid ülejäänud intresse elukaaslasele üle anda, eriti olukorras, kus on näha, et me mõlemad oleme kahe peale selle laenu võtnud, suvalisele inimesele ju niikuinii kingitust ei teeks, miks siis vaid abielutõend see ainuke legitiimne võimalus on. Koolituskulud on samuti lapse pealt, kelle puhul riigile samuti näha, kes tema teine vanem on.

10 kommentaari:

  1. Oleks ainult kellegagi abielluda. Vaatasin oma deklari üle, 5 senti oleksin tagasi saanud, aga selle jaoks oleks pidanud eraldi avalduse tegema.

    Teine variant on teha lapsi juurde. Nende pealt saab ka natuke midagi tagasi.

    VastaKustuta
  2. Lapsed saab ju võtta ükskõik kumb vanem?

    Kas te saate alati raha tagasi? Mitte ei maksa juurde?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, saab küll, ma olen lapsed alati endale krabanud. Alati olen ikka tagasi saanud umbes nii ühe kuupalga ulatuses. Enamuse sellest annavadki lapsed, koolitused ja kolmas sammas, paljalt laenu eest saab üsna vähe tagasi, vähemalt nüüd.

      Kustuta
    2. Lapsed olen endale krabanud seetõttu, et mina tasun ka nende koolituskulud ja laenu maksan ainuisikuliselt. Võib-olla oleks tõesti pidanud nad seekord mehele sokutama, oleks rohkem kasu olnud.

      Kustuta
  3. saad veel ümber teha ju (lapsed mehele)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui mõlemad juba esitanud, siis ka?

      Kustuta
  4. saab muuta küll esitatud deklarit

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma vist siiski ei viitsi jantima hakata, rahu tundub ikka rahast ja asjadest veel prioriteetsem olevat...

      Kustuta
  5. Mõtle nüüd nendele lahutatud peredele ka, kus üks vanem toetuseks sentigi ei maksa ja teine vanem lapsed suureks peab kasvatama. See nõusolek on ikka väga vajalik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No ma mõtlesin ainult seda varianti, kui maksuvabastus kasutamata jääb, et kellelegi teisele võimalus anda.

      Kustuta