neljapäev, veebruar 11, 2010

Minu internet

Olete te märganud, et hoolimata kõikjale levivast internetist ja väidetavast info üleküllusest ei tea suur osa inimesi ikka mitte midagi? "Kust sa kuulsid, et see ära suri?", "Mina pole kokkutulekust kuulnudki!" jne. Kuulutusi millegipärast ajalehtede võrguversioonidesse ei panda ja nendele saab jälile ainult paberlehte lugedes. Mina tellin lehte ja olen informeeritud - üks koht, kus pelgalt netiühendusest informeerituseks ei piisa. Aga tegelikult on veel palju asju, mida ka internetist kätte saaks, aga ei otsita. No näiteks on olemas infotelefonid - kas need teenivad tõesti ainult vanainimeste pealt? Ei tahaks uskuda. Aga juba sellest tüüpilisest küsimusest, et kust sa seda kuulsid, tuleb välja see, et infot ollakse ikka harjunud kuulma. Kas raadiost või siis pigem allikast "naised saunas rääkisid". Kes üldse raadiot kuulab? Peale taksojuhtide? Ma mõtlen siis neid nö popmuusikaraadioid, mitte juturaadioid, kust tõesti ka midagi kuulata on. Kui mina tahan raadiost muusikat kuulata, siis tuleb sealt ainult reklaame (raadioreklaamid on kõige jubedamad asjad üldse, ma vajuks häbist maa alla kui mu tööks oleks selliste jõleduste produtseerimine) või nn diskori möla. Kas osa inimesi ootabki tarbimiseks nö möla mitte infot? No näiteks aretab Facebookis sigu ja lambaid ning lobiseb Buduaaris aga vajalikku infot ta üles otsida ei suuda. Postimehes oli (kõik sellised asjad tulevad liiga hilja meelde, et allikaid üles leida) artikkel interneti kasutamisest ja sealt tuli välja, et tõepoolest on erinevad tasandid, kuidas inimesed internetti tarbivad - kõige kõrgem on siis see tase, kus inimene ise interneti sisu loob ja et seda tegevat vaid marginaalne rühm inimesi (pole kunagi nii selle peale mõelnudki, kuid tõsi ta ju on - sul on mõned tuttavad blogijad ja ülejäänud ei tea sellisest asjast üldse midagi). Näiteks mõne inimese jaoks on internet koht, kus saab pangamakseid teha ja siis on üks leht veel, kus saab online mänge mängida. Huvitav on tegelikult see, et isegi neil nö kõrgema taseme kasutajatel võib olla (ja ongi) internetis alasid, mida nad ei kasuta. No mima näiteks pole peale proovimise kunagi käinud jututubades. Mõne jaoks aga just see ongi internet. Ehk siis kas saabki imelikuks pidada seda, et osa inimesi ei tule selle pealegi, et infot internetist otsida?
Ja ilmselt on see üldse nii kultuurispetsiifiline teema, sest enamike välisriikide kodanikud ei tea midagi tuludeklaratsiooni elektroonilisest esitamisest ega kujuta ettegi, et enamikke sots. toetustega seotud teemasid saab kodust lahkumata lahendada.

1 kommentaar:

  1. infot on lihtsalt nii lõputult palju, et kõigega kursis olla ei jõua keegi. Kui teema ennast isiklikult sügavamalt ei puuduta, võib sellele väärtuse anda asjolu, et see huvitab mõnda head tuttavat. Seega ollakse inofot harjunud ammutama tuttavatest allikatest - ja isevooluteed, jah, sest eks olulistest teemadest räägivad ju inimesed isa vabatahtlikult. ilma päringut koostamata.

    VastaKustuta