pühapäev, jaanuar 05, 2020

Tippkiskja kannatused

Ma ei tea, kuidas teiega, aga mul on küll hea meel, et oleme inimkonna arengus jõudnud nii kaugele, et vähemalt osale inimestest lähevad korda ka loomade kannatused ja nad püüavad nende ärahoidmiseks midagi ette võtta. Ei saa öelda, et ma oleksin ise loomade heaks viimse kui sendi nõus ära andma ja oma kodu hoiukoduks muutma või teeksin alati kõige keskkonnasäästlikumaid otsuseid, vegan samuti ei ole, aga ma olen täiesti nende poolt, kes on. Just eetilistel kaalutlustel siis, et vähendada teiste kannatusi ja surma. Isegi kui öko laiemas plaanis jätkusuutlik ei ole, siis ilmselgelt on positiivne see, kui me natukenegi vähendame liha tarbimist või püüame mitte osta kaupu, kus sees näiteks palmiõli vms. Mul ei ole küll ka mingeid kogemusi nn võitleva veganluse või lausa ökofašismiga, aga pakun, et enamikul siin Eestis ei ole.

Just seetõttu ongi minu jaoks ebamugav kuulda arvamusavaldusi stiilis "täna jälle oli poes mingi idioodist toidujälgija, vahtis seal luubiga koostisaineid ja ajas näpuga äpis järge!" Nojah, aga las ta oli siis? Äkki oli tal allergia? Äkki uuris hoopis mõnd retsepti veebist? Kuidas ta sulle ette jäi, et sa niimoodi reageerid? Mina näen seoses lastega palju rohkem neid inimesi, kes toidavad oma järeltulijaid peamiselt krõpsude ja kommidega, keda ei huvita, et lapsed on nähtavalt ülekaalulised ja allergilised, kes laiutavad käsi, et laps ei söö koolis ega lasteaias, sest noh, ta pole harjunud suppide ja putrudega, kastmedki on kahtlane värk, salatist rääkimata.

Või siis "need lollakad loomakaitsjad, Eesti ajal kandsid kõik daamid naaritsakasukaid ja keegi ei kobisenud, see on alati nii olnud! Mitte, et ma loomapiinamist õigustaks, aga no need tehiskarvad on ju lihtsalt ko-le-dad!" Mu aju tõrgub selle koha pealt, et sinu õigus ilule kaalub üles looma õiguse elule? Ma saan aru jahindusest, aga karusloomafarmid on siiski täiesti tarbetu julmus. Loomi on alati piinatud, milleks peatuda nüüd?

Ma ei saa just sellest reaktsioonist aru, et värdjad on need, kes püüavad midagi muuta. Mulle tundub, et see on kaitsetaktika, et ise ometigi muutuma ei peaks. Või tunnistama, et äkki kõik mu valikud ei ole just parimad olnud. Aga miks peab alati eksimatu olema? Lihtsam oleks ju ümber mõelda, eriti kui enda arvamuse juurde jäämine sellise vastureaktsiooni tekitab. Mulle meenutab see olukorda, kus keegi kritiseerib mingit sinu valitud asja ja siis tunned endas kohustust seda miskipärast kaitsma asuda, niimoodi hästi teravalt, stiilis "ma tean, et sa arvad, et kõik, mis mina valin on saast ja mina olen ka su silmis saast, jah! Tunnista üles!" Ise ka pärast imestad, et kust see jama nüüd tuli. Ma võin ju ometi tunnistada, et ma ei ole ideaalne, ma ei tee alati parimaid valikuid, olen teinud halbu otsuseid ja tean, et saaks paremini. Mis ei tähenda, et ma tulevikus kindlasti nüüd ainult paremini teen. Ma ei pea ju süüdistama eetilisemate valikute tegijaid selles, et nad justkui minu halbu valikuid mulle nina alla püüavad hõõruda.

Aga võib-olla on see kõik minu fantaasia vili ja tegelikult lihtsalt mõeldaksegi, et veganid ja loomakaitsjad on mingi ullikesed, ilma igasuguste kahtlusteta?

Hoopis etem kui kellegi lolliks tembeldamine, on mõistlik arutelu. No näiteks sai hiljuti räägitud kanadest. "Peaks ikka oma rahakoti peale vihane olema, kui neid ökomune ostan! Mingid kanad?! Mõtleks!" Pidada aga olema nii, et õrrekanade munad ei ole sugugi etem variant kui puurikanade munad, seda siis tööstusliku farminduse puhul. Nimelt olla õrrekanade puhul rohkem konkurentsi pesakohtade pärast, kanad nokivad üksteist surnuks ja tallavad jalge alla, (Houellebecq oma viimases "Serotoniinis" muide mainib kah seda), puurides olla kanad viiekaupa ja seal seesugust võitlust ei teki. Loomulikult oleks kõige parem variant osta vabapidamiskanade mune, aga vaid nende toodangust äraelamine on tänapäeva maailmas võimatu. Võimatu ei oleks aga ilmselt inimlike tingimuste sisseseadmine farmides. Ei tehta seda kasumi maksimeerimise ihas, ainult tarbijad võivad seda käitumist muuta. Kui inimesed ei oleks nii ignorantsed, võiks maailm parem olla.

"Ma küll ei mõtle mingi sea peale, kui ma kotletti söön!" Selles ilmselt asja uba ongi. Me oleme niimoodi harjunud, sest nii on mugavam ja südamel kergem. Ma ju ka ei mõtle, aga on see päris õige? Mis juhtub, kui ma niimoodi küsida julgen? Äkki on ikka lootust, et asi paraneb, mitte ei lähe veel hullemaks? (Jah, läheb ilmselt hullemaks, sest inimesi on ammu liiga palju, ületarbimine on sissejuurdunud norm jne, aga äkki ikka keegi kuskil mõtleb midagi välja?). Mis see teine võimalus parem on, et irvitame nende üle, kes midagi muuta proovivad ja peame pidu katku ajal? Või ongi juba mõelda ka liiga jube? Mul on ka kohati.

Leidsin täna ühe hea tsitaadi kah, minu silmis selle teemaga seonduva, nimelt on saksa filosoof Peter Sloterdijk oma "Küünilise mõistuse kriitikas" (1983) öelnud niimoodi: "Küünikud pole lollid, ja aeg-ajalt nad muidugi näevad seda eimiskit, milleni kõik viib. Nende hingeaparaat on nüüdseks aga piisavalt elastne, sellesse saab sisse ehitada püsikahtluse kui ellujäämisfaktori. Nad teavad küll, mida nad teevad, aga teevad seda ikkagi, sest lühiajaliselt kõneleb oludesund ja enesesäilitamistung sedasama keelt ning ütleb, et just nii peabki olema. Teised teeksid seda ju niikuinii, ja võib-olla hoopis hullemini." (Hasso Krulli tõlkes, P. Sloterdijki "Jumalahulluse" järelsõnast, lk 199)

46 kommentaari:

  1. ma tunnen selles asjas nagu sinagi: ma ei ole ise vegan, isegi mitte ovo-lakto-vegetariaan ega ela täiesti plastpakendivabalt vms, aga nende püüdlused, kes niiviisi elavad, tunduvad pigem sümpaatsed. Ja nemad ei ole minu kallal küll kunagi nii palju tänitanud, nagu ma näen nende kallal tänitatavat või nendega tüli noritavat.

    Üks tobedus on see, kui nende kallal hakatakse moraali lugema, et "seda head asja sa küll teed, aga seda teist näe ei tee, nii et sa oled silmakirjalik!" Kas kuidagi alatu ei ole teise kallal norida, et ta midagigi püüab paremini teha? Ma arvan, et maksimalismi nõudmine on selles mõttes just kahjulik, et siis hakkab inimene vaatama, et kui ma pulki ei jaksa, pole ka trummil mõtet. Ja samuti on loogiline, et kui keegi otsustab enda laiutamist maailma peal koomale tõmmata, siis alustab ta sellest otsast, kust talle endale on kõige lihtsam. Sest siis on lootust, et niiviisi suudab ka pikemalt elada.

    VastaKustuta
  2. Ega isegi rõõmsalt maal talus elavad kanad üksteise suhtes leebed pole.
    Paraku.
    Aga mina kuidagi olen ikkagi rohkem õrre- kui puurikananduse pooldaja. Sama loogikaga, et mul on kahju kassist, kes auto alla jääb või kelle rebased või kährikud ära söövad, aga samas pean loomasõpru-varjupaigatöötajaid nõmedadeks, kui nad ei anna pidajale, kes ausalt tunnistab, et tema kass hakkab omapäi õues käima, kassi.
    Mul on tunne, et looduslik ringkäik kinni panna ja muretseda kassi elu (aga mitte rebase kõhutäie) pärast on lollakas ja minge te ka.
    Ja mul tuleb õudus peale, kui ma puurikanade elu peale mõtlen, aga isegi kui õrrekanade elu ei ole turvalisem, see on mu meelest rohkem elu moodi, nad ei ole vähemalt masinad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehk: ka mina mõistan tegelt hukka. Tõsi, ma ei ütle seda kellelegi, elagu, nagu neile sobib. Aga minu jaoks on muretseda selle üle, kuidas keegi sureb, muretsemata samas, kuidas ta ELAB, nii rõvedalt silmakirjalik, et mul ei ole ses osas isegi süümekaid, et õlgu kehitan. Mulle tunduvad kodanikud, kes söövad õnnelikku liha, õnnelikke piimasaadusi ja õnnelikke mune, OLULISELT eetilisemad kui veganid, kui nimetet veganid ei söö mett ja kasutavad naftatooteid jms.

      Kustuta
    2. (ei söö mett, sest loomne ju!)

      Kustuta
    3. Jah, kõige selle juures on hästi palju neid nüansse ja agasid. Mind ajavad keema need, kes isegi ei mõtle selliste asjadeni, kelle jaoks on lihtsalt suva, mis elu või mis surm - lihtsalt kõik, kes mingitele asjadele peale enda heaolu tähelepanu pööravad on mõttetud lumehelbekesed, sest alati on ju inimene looduse kroon olnud. Ja mõistavad just hästi häälekalt hukka minu kuuldes.

      Kustuta
    4. Munadest: tglt on isegi vabapidamismuna munade toitainesisaldust arvestades parasjagu soodus kaup. Ja noh, kui inimene on päriselt vaene, nii et see on talle ikkagi liiga kallis toitainepakett, siis on tema ökojalajälg tõenäoliselt niigi olematult väike. Ka keskajal vaestelt ei oodatud, et nad paastuksid, nemad sõid seda, mida parajasti oli, nende eluviis kvalifitseerus nähtavasti nagunii peaaegu pidevaks paastuks.

      Kustuta
    5. st pean silmas, et nii vaese inimese jalajälg on tilluke, olenemata sellest, mis sorti toidu peale ta oma pisku täpselt kulutab.

      Kustuta
    6. aga VVN, ma tean neid, kes lähevad veganluse teed pigem üldistel keskkonnakaalutlustel kui loomakaitseideega. Umbes et lihtsalt termodünaamilistel põhjustel kulub taimesööjal (või valdavalt taimesööjal) samade kalorite saamiseks vähem keskkonda. Tõsi, nemad arvatavasti ei väldi mett ka, sest rohkem mesilasi on samuti keskkonnale hea, järelikult võiks olla loogiline pooldada ka mesilastepidamist.

      Kustuta
    7. Njah, peale paaripäevast seedimist olen sunnitud tunnistama, et ma keskkonnakaitselist veganismi ei suuda kuidaga mittenaeruväärsena näha.
      Mul tuleb kohe "aaaaaga üldine majandussüsteem, üks tanker tarbib nii ja nii palju naftat, ja neid ei ole meredel mitte ainult see üks, mis tomat ja banaan hispaaniast on su meeles keskkonnasäästlik kaup v?" ja noh.
      Jah.
      Ma tegelt mõistan, et inimese enda toidulauavalikud on tema teha, ent maailmamajandusega on ühel inimesel suht lootusetu võidelda.
      Agaikkkagiagaikkagiagaikkagi ...

      Kustuta
    8. Päris keskkonnasäästlikku kaupa pole nagunii naljalt olemaski, vähemalt mitte sellises koguses, et see kõik inimesed ära toidaks. Aga ma lugesin mingit väidet, et transpordi energiakulukus ei pruugi - eriti hästisäilivatel kaupadel - tingimata väga suur olla. Vähemalt mitte suhteliselt võttes. Hollandlased kirjutasid, et talvel peaks hispaania tomat olema keskkonnasõbralikum kui hollandi tomat, sest kasvuhoonete kütmine võtab rohkem energiat kui vedamine soojemalt maalt ja ilmselt kehtib see matemaatika meile ka. Ma ise olen küll muutunud hisp. ja it. gemüüse suhtes kergelt ninaga tõnguvaks pigem humanitaarsetel põhjustel (nad rämedalt kuritarvitavad oma põllumajanduses immigrante, olgu Euroopa Liidu seest või väljast, aga väljast tulijaid on kergem kuritarvitada, sest nad on sageli illegaalid ega julge seega abi otsida) ja üldse, miks ma peaks talvel tingimata tomatit sööma, kui juurikad, hapukapsas ja õunad seisavad ilusti ületalve ilma, et peaks üldse märkimisväärselt kütust kulutama.

      Tore oleks küll selline kalkulaator, mis kauba triipkoodi sisse võttes arvutaks kohe ära, kumb on vähem keskkonnakulukas, kas kaugemalt veetud, aga kütmata soojas kliimas kasvanud vili, või lähemal, aga köetud kasvuhoones kasvanud. Pluss loomasöödakalkulatsioonid (ausalt öeldes mina ei tea, kas Eestis kasvatatud loomad kasvavad puhtalt kohaliku sööda peal, või tuleb lihale jõusööda transport nagunii sisse arvestada). Kui soja ei ole kontrollitud allikast, on ta paras nuhtlus, sest selle pärast langetatakse vihmametsi. Aga teisest küljest pidi suurem osa sellest koledast sojakasvatusest toimuma just loomasööda tarbeks, mitte inimeste toiduks (jällegi termodünaamilistel põhjustel - sama koguse valku saab otse soja süües kättes väiksemast sojakogusest kui seda soja loomadele söötes).

      no ja siis on jälle poollooduslike koosluste (nt meie puisniitude) kaitse, mille jaoks võib lausa vaja olla seal koosluses loomi karjatada ja järelikult toetab seal karjatatud looma liha söömine selle koosluse kaitsmist. Aga see on muidugi kallis ja seda liha ei ole kuigi palju ka saada.

      Ühesõnaga, ühel parimate kavatsustega inimesel on võimatu iga suutäie keskkonnakoormust välja arvutada (isegi kui ta otsustab eirata selliseid teemasid nagu orjapidamine või loomade heaolu nende eluajal).

      Nii et ma saan väga hästi aru sellest, kui keegi võtab endale lihtsalt mingi rusikareegli, mis peaks vähemalt summa summarum tema tekitatavat koormust vähendama, isegi kui mõni konkreetne suutäis hoopis suurendab.

      Kustuta
    9. Juhuslik artikkel,mis guugeldades välja tuli:
      https://www.theguardian.com/environment/2008/mar/23/food.ethicalliving - briti kontekstis, aga see ei tohiks meie omast väga erineda:

      "It is not that the concept of food miles is wrong; it is just too simplistic, say experts. In fact, balancing your diet with its carbon costs turns out to be a fiendishly tricky business. Consider these two staples: apples and lettuce. The former are harvested in September and October. Some are sold fresh; the rest are chill stored. For most of the following year, they still represent good value - in terms of carbon emissions - for British shoppers. But by August those Coxs and Braeburns will have been in store for 10 months. The amount of energy used to keep them fresh for that length of time will then overtake the carbon cost of shipping them from New Zealand. It is therefore better for the environment if UK shoppers buy apples from New Zealand in July and August rather than those of British origin.

      Then there is the example of lettuces. In Britain these are grown in winter, in greenhouses or polytunnels which require heating. At those times it is better - in terms of carbon emissions - to buy field-grown lettuce from Spain. But in summer, when no heating is required, British is best. Picking the right sources for your apples and lettuces depends on the time of year."

      Seal oli veel huvitav väide, et isegi lennukiga Keeniast toodud (keskkonnasõbralikult kasvatatud) ubade puhul tuleb nende järele autoga poodi läinud kliendi põhiline süsinikujalajälg sellest autosõidust.

      Kustuta
    10. aa ja muretsemisest, kuidas keegi ELAB - ma olen kuulnud veganite loomakaitsejuttu just sellest aspektist, et kui vähem inimesi loomset kraami tarvitab, siis on vähem vajadust konveiersüsteemis loomakasvatuse järele (puisniidulammast kõigile ei jätku, a kui kõik ei tahagi lammast, on kohe lihtsam).

      Kustuta
    11. Suur tänu sulle nii informatiivse kommentaari eest!

      Kustuta
    12. Minu jaoks on see kõik juba "liiga keeruline. Mina teen omaenda südamehääle järgi, las tõsiste asjadega tegeleb see, kes tahab" ja olen tagasi oma eetikametsas.
      Ehk phmt muidugi sama teema, mida notsugi algusest peale ajanud on, mida Marcagi ütles: "Ta (või sa või ma) teeb oma parima. Ikka parem, kui ei midagi!"
      Aga teatud moel ma lihtsalt mõtlen, kas kõik need veganipõlgurid ja "vanasti polnud sellist asja" jms ka ei tee oma parimat. Et nende parim ongi "Maeisaa sellest midagi aru, liiga keeruline, ja siis põlastan neid, kes väidavad, et saavad, sest kas ma peaksin siis tunnistama, et ma olen loll v? Et nemad on targemad v? Aga ei ole ju!"

      Kustuta
    13. ei usu hästi, et põlastamine kui niisugune mingis mõttes "parima tegemine" on. Sellest ei ole ju mitte midagi kasu. Puhtalt kaitsepositsioonile asumine, ilma et keegi peaks selleks ründamagi. Ründaja väljamõtlemine.

      Minu arust see, kus oma ebateadlik enesekriitika, oma summutatud südamehääl projitseeritakse kuhugi enesest välja, kus selle vastu on justkui kergem sõdida, selle asemel, et seda oma sisemist häält kuulda võtta ja midagigi teha püüda.

      Kustuta
    14. notallmen on reeglina kah sama teema.

      Kustuta
    15. pmst ma usun, et kõik on aeg-ajalt nii lollid, et keelduvad oma sisekonflikti endale tunnistamast ja paigutavad selle konflikti ühe osalise kuhugi endast väljapoole, et selle saaks rahus nõmedaks tunnistada, ja et niiviisi tekiks illusioon oma sisekonflikti haihtumisest ja iseenda monoliitsusest. Aga eneseanalüüsiks võimetutel inimestel tuleb seda muidugi tihemini ette.

      Kustuta
    16. a noh, muudatused on muidugi rasked ja ebamugavad niikuinii, põlastamiseks võib piisata ka sellest, et "minu ajal küll ei olnud..." (sisesta suvaline muutuja, nt "globaalset soojenemist").

      Kustuta
    17. ja siis on veel (minu arust vähetõenäoline) variant, et põlastaja on otsustanud, et maailma kiire keerdumine kirjeldamatusse õudusse on vältimatu, ja vihastab nende peale, kes midagi selle vastu üritavad - "mis õigusega nemad ennast piiravad, tekitades endale lootuse, nagu see parandaks midagi, kui mina olen juba meeleheitel". Millega ta püsitab eelduse, et need teised ei ole meeleheitel, ja vbla teeb ta seda alusetult. Inimene võib ju otsustada teha oma arust õiget tegu isegi täiel teadmisel, et sellega viimselt midagi ei päästa, aga tahab ikkagi seda tegu teha. Utilitaristlikult võttes mõttetu, aga utilitarism ei ole kaugeltki ainus eetikasüsteem, millele inimesed toetuvad.

      Kustuta
    18. aa no ja siis on veel grupikuuluvuse variant. "kuulun gruppi, kus on kombeks pehmete väärtuste üle irvitada, kui ma seda ei tee, siis peetakse mind pehmoks ja tõugatakse grupist välja, kus on ulgumine ja hammastekiristamine."

      Kustuta
    19. Põlastamine ongi kaitsepositsioonile asume JA parima tegemine sellena =) Doh. Täpselt nagu põlastajate põlastaminegi. Ja seda on vahel vaja teha (usu min, ma TEAN), et omaenda habrast enesekindlust toita.
      Seda on vahel nii väga vaja toita, et iseendaga koos halb poleks.
      Jah, ma olen vbla liiga teadlik või liiga edev, et seda julmalt ja otseselt teha, aga "inimesed on inimesed, nad sageli ei suuda paremini, seepärast ongi kurjad, dohh" on mulle tüüpmõte.
      /loeb nüüd ülejäänud vastused ka läbi.

      Kustuta
    20. =)
      Sa unustad kuidagi väga sujuvalt ära tunde "nad teevad nii, et maailma päästa või midagi, seega ütlevad kaudselt mulle, et kui ma ei tee nii, olen paha, isekas, alatu - aga ma ei arva, et oleksin! Järelikult on hoopis nemad nõmedad!!! Maailma ei päästeta sedasi, dohh!"

      Kustuta
    21. jah, see on selline levinud egotsentriline positsioon, millega saab palju kannatusi kannatada. et kui keegi midagi teeb, siis raudselt selleks, et mulle midagi öelda, jumalapärast ei saa ta seda lihtsalt iseenda pärast teha, sest mismõttes kõik maailma inimeste teod ei olegi mulle adresseeritud sõnumid?

      Vt ka Juhan Liiv ja kuidas kõik alati tema üle naersid (sest kui keegi naerab, siis kelle üle ta ikka naerab).

      Kustuta
    22. aa ja ma olen siiski niipalju optimist, et usun, et isegi suht piiratud võimete juures on olemas vähemproduktiivseid ja produktiivsemaid mõttemalle. ja et kaitsepositsiooni võtmine ei ole parim, mida endale teha, kui parajasti tglt keegi üldse ei ründa. Ma olen seda piisavalt teinud, et teada, milliseid närvesöövaid sisedialooge see õlgmehikestega pidama sunnib.

      Kustuta
    23. "maailm saab hakkama" on nt palju kosutavam hoiak. nemad on nemad ja ajavad oma asja ja lahendavad oma siseprobleeme. see ei ole minu asi ja nad ei tee seda minu pärast (v.a vahel haruharva, kui teevad).

      Kustuta
    24. Aga ega see endale ütlemine, et nemad ütlevad mulle, et ma olen paha, pole enamjaolt teadlik =)
      See on (pseudo)loogiline järeldus, mis tehakse automaatselt ja ise seda adumata.

      Kustuta
    25. pmst olen ma sinuga selles, et "vahel vaja" nõus - selles mõttes, kui "vahel vaja" tähendab "on vältimatu" - et ühtegi muud lahendust pole parajasti saadaval.

      aga muidu mõtlen ma, et maailmas on raskusi niigi küllalt ja selles mõttes pole õlgmehikesi sinna juurde just tingimata _vaja_.

      (mis ei tähenda, et ma ise suudaks pidevalt päris oponentidel ja õlgmehikestel vahet teha. ei ole päris nii terve psüühikaga, kuigi oluliselt paremas seisus kui ütleme 20 a tagasi.)

      Kustuta
    26. "Aga ega see endale ütlemine, et nemad ütlevad mulle, et ma olen paha, pole enamjaolt teadlik =)" - nagu ma ütlesin, projektsioon. Enesevihkamise projitseerimine endast välja mingi pahaaimamatu tegelase peale.

      Kustuta
    27. Mhmh, ma arvan ka, et "on vaja" on reserveeritud nendele hetkedele, kus miski muu ei ole kättesaadav, kui ise oled nii katki, et enam ei vali.
      Aga paraku - hulk inimesi on nii ebateadlikud oma toimimisviisidest, nii segaduses maailma ja iseenda vahekordade osas, et neile tuleb enda kaitsmine teiste ründamise läbi kohe kätte ja nad ei mõtle ka, et see ei ole hea meetod.
      Ma tean, olen ülbe oma teadlikkusega. Aga nii on. Täiesti arvestatav hulk inimesi arvabki tunde- ja sisalikuaju tasandil, et parim kaitse on rünnak ja tunnevad üha vajadust ennast kaitsta samuti. Ja nad ei mõtle sellest tundest edasi.
      Ma päriselt ei saa aru, kuidas sedasi saama. Aga ega ma ikka veel ei saa aru, et Trump ongi presidendiks valitud, EKRE ja Boris Johnsonini ma ei ole isegi jõudnud oma hämmastumisega veel.
      Lihtsalt uskumatus on.

      Kustuta
    28. Vbla projektsioon ja enesevihkamine ONGI sama asi, kui tunne "nad kõik vihkavad mind, kuigi ma olen tegelt ju hea"?

      Kustuta
    29. Et noh: väike kahtlus on sees, et kui nad arvavad, et olen halb, äkki ikka olengi? EI! EI taha seda mõtetki endassse! NEMAD on nõmedad!!!"

      Kustuta
    30. tõenäoliselt on selleks jah kõigepealt vaja, et mõne autoriteetse tegelase halvakspanu oleks iseeendasse sisse võetud. kui kedagi piisavalt tampida, siis ta hakkabki vähemalt osalt uskuma, et on vihkamist väärt. ja siis projitseerib iseenda selle osaga, mis ennast miskipärast ikkagi ei vihka, selle viha mingite hoopis kolmandatele inimestele, selle asemel, et too kunagine halvakspanija pikalt saata.

      Kustuta
    31. Ma vaatan, et te ikka üldse ei maga :) Aga see "hulk inimesi on nii ebateadlikud oma toimimisviisidest, nii segaduses maailma ja iseenda vahekordade osas, et neile tuleb enda kaitsmine teiste ründamise läbi kohe kätte ja nad ei mõtle ka, et see ei ole hea meetod" on minu meelest väga tabavalt öeldud. Ma arvan, et eks kõigil ole selliseid momente, aga kahetsusväärselt paljudel polegi muud.

      Kustuta
  3. Anonüümne2:23 AM

    Kannatada saab üks kõik mille eest ja pärast, see on inimlik mure tuleviku pärast. Noortele on see mure mäng, mis pärast muutub nende jaoks enesestmõistetavaks. Kui asjade muutmisega kaasneb konflikt inimese pea sees ja seda ei suuda tema loogika lahendada, siis kutsub see esile kannatuse, millel on erinevaid emotsionaalseid väljundeid mida saab väljendada füüsiliselt.

    Kui mesilased ja kärbsed on loomad, siis mesi on mingil määral loomne, või vähemalt on kasutatud loomset kannatust ja tööjõudu mis on seotud vägivallaga ja edasi tulistab nende märksõnade järgi juba veendunud vegan, loomakaitsja või mingi muu õiguslane puusalt, miks on just nii ja pole naa, puhtalt veendumuse pealt olukorda süvenemata.

    VastaKustuta
  4. Ma olen ka mõelnud, et kust see tugev negatiivne hoiak keskkonna ja loomakaitsjate suhtes tuleb ja üks põhjus võib olla taas nende vanus ja sugu. Vaadake meediakajastusi nt Eestis. Telesse sel teemal satub enamasti rääkima noor tüdruk. Loomulikult ei võta üks klassikaline keskealine lihasööja teda tõsiselt. Kõik ei suuda nii veenvad olla kui Greta. Ma pole juhtunud nägema ühtegi iintekat teemal kaeusloomafarmid, puurikanad, pakendid, kus oleks sõna võtnud ühiskonnas autorieetne meesinimene. Paar Pealtnägija klippi on vist olnud karusloomade teemal aga see on ka kõik. Miks ainult naiivsevõitu olekuga tüdrukud eetrisse satuvad? Rohkem julgust? Lihtne saak meediale?
    Ja ma ei kritiseeri ega halvusta soopõhiselt, lihtsalt need on mu vähese telekaatamise tulemus :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üldse on vist Eestis nii, et keskkonnateemad ei pääse peavoolu. Mul oli sellega seoses hea kogemus. Parim teemakäsitlus, mis kliimatemaatikat nt tutvustas, oli kohaliku valla muuseumiööl. Sisuliselt öösel, inimene teaduskraadiga, superhea slaidiprogramm ja hea kõnemees. See ikka valgustas ja raputas tõsiselt. Minu jaoks vist esimene tõsine moment, mil ma üldse hakksin tõsisemalt teemat märkama ja selle üle mõtlema. Müts maha selle muuseumi ees, et ta inimese linnast kohale sai.

      Kustuta
    2. Soo osas on see vist pigem Eestis nii, mujal on ikka mehed ka suu lahti teinud, aga vanuse osas olen küll jah märganud, et hästi palju on seda "meil omal ajal küll sellist asja ei olnud"-suhtumist. Samal ajal ei mõelda sellele, et ajad ongi muutunud vahepeal.
      Mingid keskkonnateemad nagu näiteks lageraie justkui oleks meedias ja neid on lahanud ka "autoriteetsed meesinimesed" Tõnis Mägi, Fred Jüssi, aga samas nii palju kui ma enne valimisi erakondade seisukohtadest sel teemal aru sain, siis tegelikult hoolitakse ikkagi ainult rahast ja seda ka rahvuslaste poolt, kes muidu tunduvad ju võitlevat "Eesti asja" eest. Ma siin: https://marcamaa.blogspot.com/2019/01/lageraiega-on-meil-koik-hasti.html kirjutasin sellest. No ja Rohelised, peaks olema igati meie rahvale sobilik partei, aga neid ei vali üldse keegi.

      Kustuta
  5. Esiteks, muutuste eiramine või põlgamine on lihtsalt palju kergem kui nende tunnustamine või nendega arvestamine.

    Teiseks, meestele on ühiskond õpetanud, et tuleb olla enesekindel, kujundada maailma oma reeglite ja oma mõtlemise järgi ja nii edasi. Seega on nende vastuseis välistele mõjudele loomulikult tugevam. MINA söön liha / käin jahil / olen toiduahela tipp, mismõttes tuleb keegi mulle ütlema, et see ei ole enam nii? Teen nii nagu tahan ja käige kõik põrgu oma muutustega!!!

    VastaKustuta
  6. Tippkiskja (nagu sa põhjusega inimest nimetad) on juba definitsiooni alusel nõrgemate eluvormide jõudumööda ja vastavalt isule nahka paneja. Kiskja looduses ei mõtle mitte saaklooma kannatustele vaid enda toitumisvajaduse rahuldamisele. Kiskja ei murra saaki asjata (huntide poolt vahel terve lambakarja murdmine väidetavalt olevat kutsikate õpetamine) ja üritab seda mitte piinaval vaid kõige efektiivsemal viisil tappa.

    Inimese puhul tuleb lisaks ellujäämisinstinktist tulenevale toitumisvajadusele mängu naudingu saamise himu.

    Inimese kui looduslikult kõigesööja puhul ei tunne ma vähematki süütunnet liha, munada, juurviljade (taimed muideks ka elusolendid) , ... , mille iganes söömise pärast kui seda tehakse tühja kõhu täitmiseks. Süütunnet peaks minu arust tundma need, kes lihtlabase naudingu nimel sea moodi ennast seaks söövad.

    Puurikanade, sealautade, kalakasvatuste ja (miks ka mitte monokultuursete teraviljapõldude) paljude teiste toiduainete masstootmise meetodid kvalifitseeruvad sõltuvalt vaatevinklist kas efektiivseimaks inimkonna toiduainete vajaduse rahuldamiseks või loomade massipiinamiseks ja nende peal geneetiliste katsetuste harrastamiseks.

    Ainus sisuline põhjus eelnimetatud masstootmiseks on inimkonna arvukus. Seega kui selle asemel, et kanadele kaasa tunda ja nende munade-liha söömisest keeldudes enda südametunnistust rahustada, tahaksime tegelikult olukorda muuta, tuleks alustada inimkonna arvukuse vähendamisest. Paraku vaevalt keegi selleks valmis on kuna arvukuse vähendamine käib inimeste sotsiaalsete, majanduslike, religioossete arusaamiste vastu, rääkimata enesealalhoiu ja paljunemis instinktidest.

    P.S. Tänapäeval on mõistlik lõppu lisada selgitus, et ma ei kutsu üles massimõrvadele või sõjale, selles on poliitikud palju osavamad :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma mõtlesin seda arvukuse teemat ise ka, aga samas, ma küll täpset statistikat ei tea, aga kui Läänemaailmast kaks kolmandikku olla ülekaalulised, siis kas ikka on meil tegelikult seda toitu nii palju vaja? Arvestades veel ka seda, kui palju toitu lihtsalt ära visatakse.

      Kustuta
    2. Ühes toidu- ja keskkonnateemalises artiklis väideti just nimelt, et asi number üks, mis toidu koha pealt keskkonna heaks saaks teha, oleks raiskamise koomale tõmbamine (igas etapis, aga kõige rohkem määrab raiskamine tootmises ja raiskamine kaubanduses, eratarbijal on juba väiksem roll). Lihasöömise koomale tõmbamine jäi selle kõrval juba teisele kohale ja selline pisinikerdamine nagu toidujääkide kompostimine kuhugi täitsa tagumisse otsa.

      Kustuta
  7. Arvukuse vastu aitab kannibalism.
    Ma arvan, et tulevikus jõuame me selle juurde tagasi.
    See lahendab lihtsalt väga paljud väga keerulised probleemid korraga ära.
    Küsimus on vaid, kas sööta pagulased pensionäridele või vastupidi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma nii kardinaalset lahendust ei julgenud pakkudagi :D Puht matemaatiliselt saaks õige siva arvukuse alla kui näiteks vaid kümmekond korda pooled inimesed teise poole ära sööb - 10 korraga (2astmes10) viiks 8 miljardilise inimkonna kusagil 8 miljoni peale ;)

      Kustuta
  8. Anonüümne5:07 AM

    Kui see tippkiskja kannatab millegi pärast, siis ainult selle pärast, et tal on hirmud. Hirm teadmatuse ees. Ei lähe tegelikult korda loomad, ega kliima ja pagulased vaid see on hirm äkki ei jätku enam ressursse ja mäng saab läbi peab tagasi koopasse arenema veganlusega tegelema. :)
    Kuidas vältida paratamatuid looduseadusi selleks loob tippkiskja illusioone ja tarku pooltõdesi mida uskudes unustame mis me oleme.

    VastaKustuta