neljapäev, september 07, 2023

Lühike poliitkommentaar

Eile õhtul sattusin selle uudise peale, kuidas riigiasutuste mainekujundus võib maksma minna tuhandeid eurosid ja ma lugesin ikka tõsise imestusega, millist möga on võimalik suust välja ajada. "Eeskätt me ostamegi kaks valguskasti./.../See võib maksta kuni 30 000 eurot" - silm ka ei pilgu sellist asja välja öeldes. Naerma ei aja ka kedagi. Kuidas nii saab? Põhimõtteliselt elame nagu mingid Hollywoodi superstaarid, kellel ei teki küsimusigi - nii palju, kui küsitakse, nii palju maksame, mis seal ikka, raha on, ju siis see asi on oma hinda väärt. 

Normaalset tööd ma ilmselgelt kunagi ei saa, sest kontimurdvat tööd ma teha ei suuda ja enamus tänapäevastest tasuvatest töödest näebki ette mingisuguste asendustegevustega tegelemist, milleks mina absoluutselt võimeline ei ole, sest ma siiralt ei saa aru selle kasutegurist. Võtame või sellise lihtsa asja nagu kontori kujundus. Mille kuradi pärast seesugust asja vaja peaks olema? Oluline on, et lauad ja muu mööbel ära mahuks, valgust ja õhku piisavalt ja kõik. Aga selgub, et on inimesi, keda inspireerib mingi seinavärv või diivani kaldenurk. Või kes tahavad kontori kaunistamist jõulude puhul. Nagu misasja? 

Kuidas saab tõsimeeli arvata, et kui meil on Haigekassa asemel Tervisekassa, siis kõik inimesed valivad haige olemise asemel terve olemise? Et see on see primaarne asi, mida teha, selle asemel, et mainekujundusele kuluv raha sisulistesse tegevustesse suunata. Isegi mõtlemata sellele, missugust segadust külvab nimevahetus inimestele, kes aastaid ühe ja sama nimega harjunud on. Te muidu teadsite, et Haigekassat ei ole enam ja selle asemel on Tervisekassa? Ma küll ei teadnud. 

"Üldiselt asutused uuendavad oma identiteeti viie kuni seitse aasta tagant" Kust see reegel võetud on? Mingist organisatsiooniteooria loengust, kus targutati, kuidas ettevõtte puhul on olulisimad selle identiteet, missioon ja visioon, ilma nendeta on sisuline tegevus enam-vähem võimatu? Jaa, mulle ka räägiti seda teooriat aastaid. "Mis loomaga võrdles keegi tähtis teoreetik organisatsioone?" oli eksamiküsimus. Õige vastus oli äkki kaheksajalg - olulised teadmised ülikooliajast. Aga näe, inimesed riiklikes organisatsioonides päriselt rakendavadki neid teooriaid ellu. Peamine on ikka see, et organisatsioon tegeleks võimalikult palju iseendaga, siis on töötajatel alati, mida teha ja oma palka õigustada. 

Ei no lugege see artikkel lõpuni, mul oli pidevalt tunne, et ajakirjanik on selle ka nö "keel põses" kirjutanud, mina seda muudmoodi näha ei oska. Need intervjueeritavad teevad ju nalja, eks? Ükski täie aruga inimene ei saa sellist teksti tõsimeeli toota?

Kuri minister Võrklaev tahab nüüd riigisektori pillerkaarile pidurit tõmmata. Milline kuri ja ihne mees! Kusjuures ma isegi ei teadnud, kes või mis erakonnast see Võrklaev on, aga ta hakkab mulle sümpaatsena tunduma täitsa. Meie riigis on palgarallit ju alati riigisektor vedanud (va mingid spetsiifilisi oskusi nõudvad ametikohad siis, aga minu kogemuse järgi saab tugipersonal alati just riigiorganisatsioonides kõrgemat palka võrreldes sama tööd tegeva inimesega erasektoris.) Nii see muidugi peabki olema, sest häid inimesi motiveerib ju ainult raha. Paavo Nõgene teab, tema arust on Riigikogus lolle nii palju vaid seetõttu, et sealne palk on nii madal, nii madal. Täpselt sama juttu räägiti mulle ülikoolis ka, muide. Pööbli ja eliidi vahele peaks ikka selge piiri tõmbama, sest ega lolle ju raha ei motiveeri üldse ja kõik targad inimesed on juba niigi rikkad, nad ei saa oma tähtsaid töid riigivalitsemise nimel maha jätta va juhul, kui riigivalitsemise eest ikka veel palju rohkem raha ei maksta. Selline oli teooria siis. 

Mu meelest on hämmastav, kui paljudele inimestele seesugune maailm mõistlik, loogiline ja kaasahaarav tundub.

12 kommentaari:

  1. Nii hea post!
    Ehk siis: ka rämeigavast teemast võib huvitavalt kirjutada, kui olla aus ja selge pilguga =)

    VastaKustuta
  2. Kes on Võrklaev, saab lähemalt lugeda näiteks siit: https://www.err.ee/1609020758/vorklaeva-eramu-ehitus-tekitab-koduvallas-juba-aastaid-kusimusi

    Mulle ta ei meeldi. Tundub samasugune suli nagu teisedki.

    Aga selles osas, et abstraktsete rumaluste täide viimiseks ei peaks maksumaksja raha külvama, olen temaga nõus.

    Meenub üks sõber, kes töötas riigiasutuses. Neil oli ka missiooni ja visiooni väljatöötamise koosolek. Seal oli 8 nende asutuse ja partnerasutuse juhti, kõik kõrgepalgalised. Arutasid seal kokku tunde. Üks tund tuleb korrutada kaheksaga, et saada selle totaka koosoleku kogukulu. Lihtsalt selleks, et tulla sealt ruumist välja kahe lausega.

    Turunduses on juba aastaid arusaam, et ettevõtet ei ole mõtet tutvustada sõnadega: OÜ Kehkenpüks on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mille visioon on.... jne. Kedagi ei huvita su visioon. Räägi asjast!

    Ehk et jah, ma ka enam ammu ei saa aru, kellele neid sahtlis tuhmuvaid paberile pandud õõnsaid loosungeid vaja on. Ülikoolis õpetati palju kasulikku, aga nende asjade vajalikkus läks ka minust mööda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, ma olin ka seda Võrklaeva maja-asja näinud. Üha enam tundub, et see " samasugune suli nagu teisedki" sobibki absoluutselt igat ühte kirjeldama...Lihtsalt neis kahes artiklis, mida ma linkisin hakkas too Võrklaev just positiivses rollis silma.

      Kustuta
  3. Kuidas see nüüd oligi: kurjategija leidmiseks otsi motiivi.
    Ehk siis mis on riigi ja riigitöötajate ja üldse inimeste motiiv?

    Keskmisel kodanikul eelkõige mugavalt elada, mille tänapäeval tagab viisakas ja võimaluse korral legaalne sissetulek.
    Riigi motiiv ja riigitöötajate oma läbi selle: stabiilsuse tagamine. Kontrollimata vabamajanduse tingimustes oleks nii kõrge tööpuudus kui majanduse äärmuslikult tsükliline kõikumine tavaline. See tooks kaasa sotsiaalsed pinged ja protestid.
    Riik üritab hoida tööpuudust mõistlikul tasemel (pakkudes laisematele ja lollimatele lihtsat teenistust riigitööl (tean oma käest) või lausa sotsiaalabi näol) ning reguleerib rahanduspoliitikaga majanduse sujuvamaks üritades ära hoida rahva üle ääre minevat rahulolematust.

    Kui riigitöötajad oleks efektiivsed oleks neid vaja minimaalselt, ehk siis efektiivne riigitöötaja saeks oksa millel istub. Minu esimene õppetund riigitööle minnes - ülemus kutsus kabinetti ja selgitas olukorda puust ja punaselt - efektiivne töötaja vallandatakse. Kas riigil on odavam neile töötu abiraha maksta või mitte midagi tehes tööl hoida sõltub majanduslikest ja sotsiaalpoliitilistest kalkulatsioonidest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, nõus, see on selline aus ja küüniline vaatenurk asjale. Millest mina aru ei saa, on just see vastupidine, et inimesed paistavad siiralt uskuvat oma mõttetu töö olulisusesse. Võib olla, et osa neist on maru head näitlejad, aga oma riigitöö kogemusest mäletan tervet portsu selliseid, kes arvasidki, et enam-vähem tänu nende ennastsalgavale tööle meie riik püsibki ja nende töö on äärmiselt tähendusrikas, vastutust oi-oi kui palju ning loomulikult vääriksid nad kõik medalit ja hiiglaslikku palka. Ja nad kõik tegelesid tugiteenuste pakkumisega nö päris töödele.

      Kustuta
    2. ma kardan, et kõik need hädad kehtivad ka suvalise suure organisatsiooni kohta, kus enam üks käsi ei tea, mis teine teeb, ja ülemistele positsioonidele kuhjub ajupuitu.

      Vt "Peteri printsiibist".

      A muidu mõtsin, et sulle meeldiks ilmselt David Graeberi "Bullshit Jobs".

      Kustuta
    3. Sulatõsi Notsu, pidin suured organisatsioonid lisama aga unustasin. Huvitav milline on suuruse koha pealt optimaalne, vähe bürokraatiat ja jampsi aga piisavalt suur jaksamaks suuremaid kasumlikke tellimusi täita. Ilmselt sõltub palju valdkonnast.

      Kustuta
    4. sealjuures mingi kogus bürokraatiat on ühiskonna normaalseks toimimiseks nähtavasti kasulik. Mõtlen Timothy Snyderi tähelepaneku peale, et totalitaarne vallutaja sai alles siis õieti laamendama hakata, kui oli kohalikud protseduurid ja bürokraatia ära hävitanud, nii et kõik sõltus keelan-käsen-poon-ja-lasen meelevallast. Ja nii olid juutidel natside vallutatud Taanis palju paremad ellujäämisvõimalused kui naabruses asuvas Hollandis - Taanis jäid omad struktuurid püsti (ja repressioonid takerdusid ametkondadesse), Hollandis hävitati. Kultuurilist vahet neil ju eriti polnud, ei oleks saanud öelda, et Holland oleks olnud ise rämedalt antisemiitlikum.

      Kustuta
    5. või noh, ma ei näe suuremate ühiskondlike koosluste toimimisel bürokraatiale muud alternatiivi kui onupojapoliitika ja sellel on omad miinused.

      Kustuta
  4. Küünilisest mainekujundusest veel, tegelen just keemiliste ainete ohutusjuhenditega siin ja ette sattus üks ettevõte, kelle toodangul on enamasti hoiatus, et "ohtlik veeselavatele organismidele" ning selle firma logol on...delfiin. Nii armas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 🐬😁 Tuttav teema ajast kui keemialaboris töötasin.

      Kustuta