Aasta 2021 parimad albumid, kohad 10-1

Jätkame siis aasta parimate muusikaalbumite edetabelit jõudes nende kõige-kõigemate juurde ehk esikümme on siin!

10. Tommy Cash -Moneysutra

Kümnenda koha avab kodumaine-globaalne Tommy Cash, kelle "Moneysutra" on tegelikult küll kõigest viie looga EP, aga kõik need viis lugu on omaette ägedad. Lisaks ilmus Tommyl sel aastal ka mitu koostöö lugu, millest mainiks ära loo "Benz-Dealer" koos Quebonafide'ga. Mulle miskipärast meeldib Tommylt kõige rohkem ikka see algusaegade sarnane slaavilik kraam. EP pealt näiteks lugu "Nalik". Harva ilmub EPsid, kus kõik lood on head!

Tommy videod on muidugi eraldi kunstiväärtusega iseenesestki. Allolevas loos on hästi Tommylik mu meelest see metalsaundi sissetoomine 2:42 peal, just selliste ootamatuste pärast ta mulle meeldib!

9. Limp Bizkit - "STILL SUCKS"

Tommy järel kohe teine trikster Fred Durst. Ta pole seal bändis muidugi ainus, just tuli uudis Wes Borlandi jõulualbumist...või mingist asjast. Ma pole veel jõudnud tutvuda. 10 aastat eelmisest albumist, kahtlane imagomuutus (Fredil on nüüd hõbehall pea ja sama hallid sorgus vuntsid) ja plaat bändilt, mis "ikka imeb" jõudis erinevates aastaedetabelites kõrgetele kohtadele. Loudwire kommenteeris, et lõpuks on vist aru saadud, et poisid teevad nalja. Nad on seda aastaid teha üritanud, aga kõik on neid tõsiselt võtnud ja lollakateks pidanud. Vaev sai lõpuks tasutud. "Dad Vibes" on laul, millest ei saa mööda vaadata-kuulata.

Mis mõttes pole ühtegi korralikku videot ühelgi plaadi lool?

8. Lana Del Rey - "Chemtrails Over The Country Club"

Ma logisin korra tütre telefonis oma Spotify kontoga sisse ja tema omas läks minu Spotify Wrapped käima, mis väitis, et Lana oli mul selle aasta artist nr 1. Ja mu enimkuulatud žanr oli punk. Noh, sobivad hästi. Tegelikult, olgem ausad, minu jaoks on "Chemtrails" Lana kõigist eelnevatest albumitest nõrgem. Tal ilmus sel aastal ju veel teinegi album "Blue Banisters", aga sealt meeldis mulle ainult 1 lugu "Text Book", sest selles oli veel jälgi meloodiast. Eks ta on ju isegi öelnud, et see viimane oli tal ainult enda jaoks tehtud ja mu meelest ongi need pigem luuletused, kui muusika. No ei ole neis rütmi sees. Lihtsalt naine klaveri taustal. Samas, mida iriseda, Lana muusikaline pagas on niivõrd suur ja tugev, et kas ongi suur probleem, kui sinna minu jaoks enam midagi ei lisandu? Ma armastan teda endiselt, mis sest, et ta ei tee enam päris minu muusikat.

7. Genka, DEW8 - "Oleg"

Selle aasta kõige kõvem eestimaine album. Tuleb tunnistada, et Genka on mees, kes teeb ka sitast saia. No näiteks meeldib mulle Pitsa lugu "Intro" ainult refrääni pärast, mida räpib Genka. Ülejäänu võiks täitsa olemata olla. Beebilõusta ja Lihaloffi "Kruus-Tang Clan ei paindu katki" võiks olla andekas lugu, kui sealt kõik peale Wu-Tangi sämpli ja Genka salmi maha lõigata. Neid näiteid on veel. "Olegi" peal on ka selliseid. Mis teha, kui tüüp on muudest kohalikest räpparitest lihtsalt nii palju üle. On häält, on erudeeritust, on silmaringi ja on oskus riime seada. "Olegi" tekstid on ajakohased, päriseluga suhestuvad, ei ole tunnet, et keegi istus maha ja mõtles, et tahaks ilge bängeri teha, aga ei tea, mis tekstiks panna.

Video on ka väga nummi! Mehed on mu meelest nii head naised.

6. The Pretty Reckless - "Death by Rock and Roll" 

Mulle tundub, et see on nende parim album pärast esikalbumit "Light Me Up". Vahepeal nagu läks vähe käest ära. Siin on üsna erinevaid lugusid, aga isegi ballaadid on üsna meeldejäävad. Äärmiselt kvaliteetne album ühesõnaga, kus pea kõik lood on tugevad. Mu lemmiklugu on vist "Witches Burn"

5. Ministry - "Moral Hygiene"

Ma olen mõelnud, et meil võiks siin ka olla oma Uncle Al - selline karismaatiline vasakradikaal, käiks ringi särgiga "Helmed vihkavad mind" nagu Al käis särgiga "Trump Hates Me". Ütleks, et "we are not snowflakes, we are antifa!" Meil on kõik muusikud kas parempoolsed või siis sellised leebekesed. (Ok, on mõned kurjemad vasakpoolsed ka, aga need teevad sellist muusikat, mida kuulab vaid marginaalne hulk inimesi ja sõnadest ei ole ka aru saada). Ministry polariseerib fänne korralikult. Mõned pahandavad, et miks nad nii poliitilised peavad olema järsku - Ministry on alati poliitiline olnud, lihtsalt osa fännide jaoks on  nende poliitilisus nüüd valesse suunda tüürinud. Eelmine Ministry plaat "AmeriKKKant" oli veist liiga deklaratiivne minugi jaoks, aga "Moral Hygiene" on mängulisem, kaasahaarav ja isegi lõbus. Ma siiani kahetsen, et ei käinud eelmine aasta kontserdil, kui nad Eestis käisid, videotest vaatasin, et väga vinge oli ikka.

Ma aasta parimate lugude juures vihjasin, et aasta kõige-kõigem lugu minu jaoks on sel aastal üllatuslikult kaver. See tulebki Ministry plaadi pealt. Uskumatult äge versioon, selline nagu õige kaver olema peab, kus alles loo edenedes saad pihta, mida kaverdatakse. Ministry on võtnud Iggy loo ja teinud sellest oma ning see on hoopis teine kui originaal, aga sama äge:

4. The Offspring - Let The Bad Times Roll

Offspringil tuli eelmise plaadiga 9 aastat vahet, aga õnneks pole midagi muutunud, nad kõlavad endiselt nii nagu sa ootad. Siin mängib kindlasti nostalgiafaktor kaasa, sest mida ikka halbadel aegadel kuulata, kui muusikat, mida sa headel aegadel (või siis aegadel, mis tunduvad heana tagantjärele hinnates) kuulasid.

3. Viagra Boys - "Welfare Jazz"

Esikolmiku avab bänd, mille ma avastasin eelmise aasta lõpus. Kuigi FB pungigrupid ajavad enamasti tuju ära, siis mõnikord ikka keegi jagab ka bände, mida kuulata tasub. Täpselt nii leidsin ma Viagra Boysi. Ei osanud midagi arvata neist, mõtlesin, et sellise nime taga peitub kindlasti mingi labane DIY hardcore punt, aga tegelikult on tegemist äärmiselt omapärase Rootsi ansambliga, kes omasõnutsi viljeleb "krevetipunki". Kuna Spotify väidab, et ma kuulasin eelmisel aastal rohkem kui kahtesada erinevat muusikažanri, siis võib ka krevetipunk vabalt olemas olla. Viimane album on suisa jazz ja see on ju ometigi intelligentsete inimeste muusika! Viagra Boysi tüübid ollagi klassikalise haridusega jazzmuusikud, muide. "Crude joke on modern masculinity" ütleb nende kohta Spotify. Päris põnev jäneseurg igatahes!

Videod on neil ka kõik äärmiselt toredad nagu näiteks järgnev, mille kohta keegi on tabavalt kommenteerinud, et see on "finally a new, improved version of the infamous Bittersweet Symphony video." No see video, kus Richard Ashcroft ülbelt mööda tänavat kõnnib.

2. Amyl and The Sniffers - "Comfort To Me"

Vot Amyli ja The Sniffersi avastasin ma samuti FB ühest pungigrupist. Nende varasem looming mulle nii suurt muljet ei jätnud, aga see viimane plaat on puhas kuld kogu täiega. 13 lugu, võta või kõik. Austraalia bänd muuseas, see on ka vist päris haruldane. Tekstid on lahedad, vokaal on vinge, lugudes on rütmi ja meloodiat - selline plaat, kus sa ei pea vahele ütlema, et oota, see igav lugu saab kohe läbi, järgmine, ma luban, on täitsa hea. Kui ma peaks ühe loo valima, ma võtaks "Knifey", see on veidi mõtlikum ja leebema rütmiga kui teised, aga ikka võimas.

Vähe on uusi ja tõesti ägedaid punkbände, eriti, eriti veel naisvokaaliga! Kõik tantsima!

1. Walking Papers - "The Light Below"

Nüüd aga lõpetage tantsimine ja heitke magama! Ma tõesti ei tea, misasi on "sleeprock" (neid uusi žanre tuleb tõesti nagu Vändrast saelaudu!), aga sellisesse listi on Spotify Walking Papersi toppinud. Kõige alahinnatum suur bänd üldse mu meelest. Nad on Seattlest, originaalkoosseisus mängis bassi Duff McKagan, see äge mees Guns'N Rosesest, ja nad ei ole ikka kuulsad! Last.fm ütleb, et see on bluesrock. Kõlab halvasti. Aga tegelikult kõlab megalt. Laulja Jeff Angell justkui suruks laulu endast jõuga välja, tal on selline eriline ülbe attitude nagu tüübil, kellel pole midagi kaotada. See on depressiivne ja võimestav korraga. Mu meelest absoluutselt omanäoline bänd, kelle kõik plaadid on olnud väga head. Sellise häälega ei saa halba laulu teha.

Mulle tundub, et see on bänd, mis mõjub visuaalita paremini tegelikult. Siis on ta korralikult masendavalt hea. Video puhul hakkad ikka vaatama värve ja liikumist ja...niisama kuulates saad lasta endal rahulikult masenduses marineerida. 

Vot selline see aasta parimate plaatide tabel sai siis. Kohe uskumatult hea aasta oli!

Albumite tabeli kohad 20-11 on siin.