esmaspäev, oktoober 22, 2007

Muna õpetab kana

Sain taaskogeda emotsiooni, mida tundsin kunagi algklassis kui klassijuhataja ei saanud aru, mida võiks tähendada sõna „paavian“ ja terve klass asus sellele „trükiveale“ seletust otsima. Mina ei julgenud suud lahti teha – kes oleks ühte väikest ja lolli last ikka uskunud?
Niisiis väitis tark vanem põlvkond taaskord, et olen kirjaoskamatu. Ilma näideteta ma sellele vastu ei vaidle – grammatikareegleid pole ma kunagi õppinud ja seetõttu jäävad mulle kaugeks kõik reeglipärased asjad, mis minu keeleloogikaga ei haaku. Võib-olla oleks ma targem kui mind õpetatud oleks, kuid ülikool ei pidanud millegipärast vajalikuks tulevastele riigiametnikele riigikeele õpetamist. Täpsustades, kõigi keelte õppimine oli meil täiesti rangelt vabatahtlik – kui aega leidsid, siis palun väga.
Näiteid nähes tabas mind aga hoopis valusam üllatus – minu keeleoskamatus seisneb selles, et kirjutan sõna „mõttetu“ kahe t-ga. See oli muidugi kõige markantsem näide, kuid ka kõigis teistes mulle esitatud süüdistustes annab 2006. aasta ÕS mulle õiguse. „Sattuks“ ja „satuks“ on võrdselt õiged, „ennem“ on sünonüümiks sõnale „pigem“. Tähelepanuväärne on see, et ÕS-i kättevõtjaks olen alati ainult mina, kes süüdistusterahe all endas kahtlema lööb. Suured ja targad ei vaevu iialgi ühtegi tõestusmaterjali üles otsima – mina olen loll, sest kuulun lollide põlvkonda.
Üle viskab. Tookord kui mulle kihlvedu pakuti sõna „tušš“ (see, millega kirjutatakse) kirjapildi üle, oleks pidanud selle ikka vastu võtma.
Aga kuidas sa siis vastad inimesele, kui ta usuks su juttu ainult siis, kui sa filoloogiat õppinud oleksid? Et mis mõttes – lihtsalt tead? Kui sa pole seda kursust nende ainepunktide ulatuses läbinud, siis ei saa olla mitte mingitki võimalust, et sa tead!
Kuivõrd on mul nüüd usku neisse sisulistesse kommentaaridesse, mis lisaks „ortograafilistele probleemidele“ arvajate tähelepanu köitsid? Kuigi jah, mu bakalaureusetöö retsensiooni pealkirjaks oli ju ka „retsensjoon“, kuid õnneks ei oldud siis võetud vaevaks vormistuse üle kobiseda. Nagu ühel teisel korral, kus õppejõud tahvlile „effektiivsus“ kirjutas ja hiljem töödes punkte vähemaks võttis, kuna töö mõlemad ääred ei olnud ühelaiused.

8 kommentaari:

Punapea ütles ...

Sattuvad on kahe t-ga? Misasja?

Punapea ütles ...

Aa..ma nüüd mõtlesin asja üle. See on nagu laulvad ja õppivad jne?

Marit ütles ...

Ei, ka muul moel on kaks kirjapilti võrdselt käibel. ÕS annab näiteks sellise näite, et "kui Pärnusse sat(t)ud, tule külla". Selliseid kahtemoodi lubatuid on terve hulk veel - hukkuma, süttima, lõppema, tekkima jne.

Punapea ütles ...

Okou, see kui Pärnusse sattud on minu jaoks vastuvõetamatu. Samas keelevaistu nagu oleks...

Marit ütles ...

See vast sõltub ka sellest, mismoodi hääldama oled harjunud. Mul oli kunagi probleeme vältevahelduste kuulmisega ja siis emakeele õpetaja teatas, et mu keeletunnetus pärineb nähtavasti Põhja-Eestist ja seetõttu pole mul lootustki vältevaheldust kuulda. Mul isapoolne suguvõsa tõepoolest Põhja-Eestist, nii et... :)

Carry ütles ...

Õhh, jube. Mina seda va "sattuvad"-varianti igatahes ei tunnista.

Aga toda "effektiivsuse"-näidet mäletan vist minagi surmani. Tädil oli seal esitluses veel muudki hääd-paremat, aga "effektiivsust" ja nõudmisi vormistuse osas ei ületa küll miski ;)

Marit ütles ...

Huvitav, et mulle tundub just see kahe t-ga variant loogilisem :P

peeter ütles ...

Ahah, ma saan läbi guugle akaunti ka kommeneerida. Kui ma õigesti mäletan, tekkis mul sõnaga "mõttetu" just seetõttu kahtlus, et keegi õpetas mulle tungivalt, et "mõttetu" on ikka "mõtetu".