Punase Hanrahani poolt taas üks väga hea postitus, millega kahel käel nõus olen.
Paljude pealiskaudsete jaoks on aga just nende maailmavaade õige ja igasugused "tähenärijad" ja "targutajad" võiksid ükskord "elama" hakata. Elus on nende jaoks oluline vaid see, mida käega katsuda saab ja muuga pole mõtet end vaevata. Sõber ütles kunagi, et loll räägib alati ainult sellest, mis silma all, kujutlusvõime tal puudub. Suust väljub see, mida sülg sinna toob - ahv näeb, ahv kommenteerib. Ise olen ka tähele pannud, et mõne inimesega linna peal jalutades saad rääkida ainult sellest, mis mõnel vastutulijal seljas või kuhu uus pood on tehtud, teisega koos ei tule ümbritseva kommenteerimine pähegi. Pealiskaudsed plätravad, et vältida ebameeldivat vaikust ja mitte kuulda kõminat enda peas? Pea ei ole prügikast on kitsa silmaringiga inimeste vabandus.
Pealiskaudsed ei ole ainult Võsa-Petsi saate tegelased, väikelinnade mehed, ehitajad ja agraarbeibed, ülikoolideski istub neid karjade kaupa. Neil on oma eesmärk, mille poole püüelda - materiaalne kindlustatus, ja selleks vajavad nad hädasti mingit paberit, millega karjääriredelil lehvitada. Haridus on ju vaid vahend omamaks enne surma võimalikult palju asju. Sellised vaidlevad näiteks õppejõuga, et eksamis küsiti asju, mille äraõppimist eelnevalt ei toonitatud, nad küsivad loengu ajal, et kas see oli nüüd näide või pidi selle ka üles kirjutama või seda, kas nüüd pidi punkti panema või läheb lause veel edasi. Ja mul ei ole kahjuks nii elav fantaasia, et seda kõike vaid ette oleksin kujutanud. Ma olin isegi hämmeldunud kui nägin, et tõepoolest eksisteerib tüüpe, kes isiksusetestis väitele: "Mulle meeldib arutleda maailma asjade üle" vastavad "Ei, mitte kunagi". Nad tahavad su esseesid laenata, nad unustavad referaatidesse valed nimed ja aastaarvud sisse ja kui sa neile kirjandi valmis kirjutad, siis nad ütlevad, et pane paar komaviga ka sisse, muidu saab õpetaja aru. Viimane on mu lemmiknäide "Kuristikust rukkis". Sinu ja tema vahel on tema arvates vaid komavead st. sina oled ilmselt reeglid paremini pähe tagunud.
Mulle tundub, et sügavamalt mõelda viitsivad ja pisiasjade kallal "norijad" on üks väljasurev liik kõigi nende "mul on suva ja mind ei huvita" tüüpide kõrval. Või vähemalt karjuvad need viimased kõvemini. Ja sel ajal kui mittepealiskaudsed arutavad, kuidas pääseda ülerahvastatuse põhjustatud probleemide eest, jõuavad pealiskaudsed maa lastega täita.
* Lause ühe praeguseks kõrgharidusega kolmelapseema suust. Ja ei, ta ei pidanud silmas seda, et ta ei suuda raamatute vahel valida.
Ai, kui valus see viimane lause enne tärni oli =(
VastaKustutaMõtlesin just täna hommikul oma väikest õde lasteaeda viies mõttekesi stiilis "üks loll jõuab rohkem sigida, kui kümme tarka lapsendada". Ja ei osanud otsustada, kas peaks ehk sõna "tark" samuti sõnaga "loll" asendama. Sest sedamööda, kuidas suureneb nende inimeste arv, kes julgevad ja tahavad väikestele vanemateta mudilastele (või vähe suurematele) kodusid pakkuda, kasvab ka nende arv, kes elavad rasedusest raseduseni ehk siis elatavad end emapalgast. Uudis sellest, et Eestis on kasvanud lapsendajate arv... ma ei oska arvata, kas see on nende viisaastaku-sünnitajate jaoks hea uudis või jätab see neid külmaks...
Mõnikord mulle tundub, et sellega on sama lugu, nagu koerte varjupaikadega - mida rohkem sa sellest räägid, kui vajalik on varjupaikade töö, seda rõõmsam ja endaga rahulolevam on mingi osa töllmokki, kes leiavad, et pole hullu midagi, kui kutsikas tänavale visata või metsa puu külge kinniseotuna sinna jättagi - küll keegi ikka tuleb ja omale võtab...
Ja mainitud Punase Hanrahani blogisissekande kommentaaridest inspireerituna ütleks, et mina isiklikult ei karda niiväga süstlaga vehkivat padunarkarit, vaid hoopis seda kainet, vaid iseenda mugavuse peale mõtlevat inimeselooma.