reede, jaanuar 29, 2010

Foobiatest

Tahaks kirjutada foobiatest kuna ühes foorumis (ei olnud muide Perekool :P) kurtis keegi oma sünnitusfoobiat ja seda, kuidas teda sellest hoolimata sünnitama sunnitakse (ei, teine variant ei ole igaveseks lapse kõhtu jätmine vaid keisrilõige). Nagu ikka, oli enamik vastuseid selliseid, et no mis see siis ära ei ole, ära tekita endale ise hirmu, kõik on hakkama saanud jne. Jah, kindlasti on tegelasi, kes mugavuse pärast lasevad India surrogaatemadel endale lapsi sünnitada aga lisaks mõistuspärasele hirmule on olemas ka foobiad. Lisaks suht levinud foobiale - ämblikukartusele (ma ei oleks näiteks nõus Austraalias elama) ja seoses sellega saadud kommentaaridele, et oh jumal ta on ju sinust väiksem ja ta ei hammusta jne, on mul veel üks "tore" foobia, mis natuke rohkem illustreerib foobiaid kui seesuguseid. Nimelt kardan ma väiksest peale paaniliselt näpust vereproovi võtmist. Isegi raseduse juures oli mu suurim hirm see, et äkki tahetakse mult selle käigus näpust verd võtta. Õnneks pääsesin, kuigi korra taheti tõesti. Ma siis küsisin, et kas veenist ei saa (veenist vere võtmisega olen kuidagimoodi ära harjunud) ja kui üllatunult vastati, et ei saa, siis läksin tutvuste kaudu teise kliinikusse, kus sai :) Ilmselt öeldi, et ei saa, vaid enda mugavuse pärast. Viimane kord kui mul ei jäänud muud üle kui lasta näpust verd võtta oli u 6 aastat tagasi tervishoiuarsti juures. Kõigepealt mu üle naerdi, seejärel käratati, et mismoodi ma sünnitada kavatsen. Ma vastasin muide vihaga, et ei kavatsegi sünnitada, mille peale mulle vastati, et mis naine ma siis olen. Oi kuidas ma armastan sellist mõttemaailma...Aga praegu võiks ma sellele tädile isegi öelda, et ma enne sünnitan kui lasen näpust verd võtta. Päriselt ka. Mis mind selle juures siis nii häirib? Ma ei tea, see ei ole otseselt valu, sest ega see ju nii väga valus ei ole - lihtsalt jubedalt ebamugav ja ma tunnen kuidas mu süda kohe seisma jääb kui keegi mind torkama hakkab. Minestanud olen ka selle protseduuri käigus näiteks. Kanüüli panemine on teine asi, mis mul õudusvärinaid tekitab. Sellest olen siiani pääsenud. Aga meenub, et kui vanaemal oli kanüül, siis ma koperdasin ta tilguti otsa...praegugi lähevad käed tuimaks kui sellele mõtlen...brrr. Igatahes ei ole foobia see, millest mõistusega jagu saaks. Eks ole naljakas küll, et Sting kardab antiikmööblit ja mõni kärbseid (no kuidas ikka sellised foobiad olemas saavad olla??) aga hea, et endal veel nii kergelt läinud on.

1 kommentaar:

  1. Bananofoobia - kartus selle heli ees, mida tekitab teise inimese suus parasjagu mälumisel olev banaan.
    Päriselt olemas.

    VastaKustuta