Täna avastasin, et kui poleks olnud minu "imetoredat" esimest sõiduõpetajat, oleks mul juba 8 aastat load.
Täna lendas esimene linnuke potsti vastu kontori akent ja kukkus alla. Ma ei näinud. mis temast edasi sai aga millegipärast pidi see linnudraama siin tavaline olema. Ja me oleme kõigest teisel korrusel. Nüüd on aknaklaasil suletuust. Kole.
Hommikul vaatas laps telekast muusikavideote (mis on multikate asemel) asemel Trainspottingut ja kuulas autos Motörheadi. Õhtul keeldus lasteaiast koju tulemast ning ainuvalitses liumäel näpistades põsest ühte temast suuremat tüdrukut. Endine lasteaia "bully" ei julgenud ka talle ligidale minna. Lohutasin end mõttega, et vähemalt pole äpu.
Hiljem kasvataja rääkis, et laps on väga pai. Kallistab ja musitab uut tüdrukut, kes üksi nurgas häbeneb. Midagi minust - ma sõbrustasin ka outsideritega.
Nad annavad lapsele lasteaias lisaportsu, sest muidu sööb ta teiste toidu ära. Kaval. Ega ta sööks kodus meie toidu ka ära. Ütlesin talle, et tulevikus vaatame pilte ja ütleme, et ilus tüdruk kuni sööma hakkas. Ei ole midagi julm - minu kodune hüüdnimi on eluaeg "paks" olnud, kuigi olen kogu aeg alakaalus olnud.
Ma luban, et ei osta enam mitte ühtegi naisteajakirja. Mitte kunagi. Mind tuleb takistada kui seda teha üritan. Ostsin eile Anne&Stiili, mida hoolimata Cosmo-Merle juhtimisest kiidetakse. Ainuke loetav asi oli vibraatorite test, ülejäänu ajas nutma. Ma saan aru, et olin juba klaasi veini ära joonud (ma joon, sest mulle maitseb - vastus kunagisele poleemikale, miks naised joovad) ja võib-olla šokeeris see mind seetõttu nii palju aga - kui uudisena esitletakse seda, et lõvid seksivad mitu korda päevas, siis no kamoon! Kes seda ei teaks? Või olen ma mingi erandlik zoo-friik? Ei ole, L. ütles ka, et seda teavad absoluutselt kõik inimesed.
Alkoholist veel...mul ei olnud plaanis seda veini osta aga Selveris oli väga hea müügitädi, kes mulle 2 doosi veini ja 2 doosi Vana Tallinnat tühja kõhu peale sisse jootis, lisades, et need on just noortele naistele mõeldud joogid. Isegi minul tekkis väike eetiline dilemma sellist juttu kuulates aga see tädi oli isegi mu emast vanem ja halli pead tuleb ju austada. Või tundus ta mulle lihtsalt võluvalt ebaeetiline nagu need tšikid, kes pubides suitsu jagasid. Nendega läks muidugi hiljem pahasti, sest tuli välja, et nad on ise mittesuitsetajad (peale seda jätsid nad lihtsalt ärakasutatud mulje).
mul lendavad igal suvel mingil x ajal linnud maja akendesse... igal aastal saab mitu tükki surma... pika uurimise peale selgus, et see sõltub aastaajast ja ilmast - et teatud kuul on teatud kellaaegadel selge ilmaga päike sellises kohs, et lähedal asuv mets peegelub aknaklaasidel - ja linnud siis, heauskselt... kahju, olen igast ehmatisi proovinud riputada - ei aita... minust on staažikas linnumatja saanud... ms, pole kunagi varem selliselt /"staažikas linnumatja"/ mõlenud, õudne...
VastaKustutaAnne ja Stiil hakkas arvatavasti alla käima siis, kui minu tellimus otsa lõppes =D
VastaKustutaAlguses oli see tõesti väga hea ajakiri, lugesin kuni märtsini. Siis lugesin uuesti augustinumbrit ja kole suur ehmatus oli. Kõik oli "super" (pea igal leheküljel võis selle Cosmotšikkide arsenali kuuluva sõna leida), ajakiri ise nii väljast kui seest kahtlaselt roosa (ei, ma ei vihka seda värvi, aga meenutas Cosmot nohh) ja sees olid artiklid ka kuidagi kehvakesteks jäänud. Ostsin proovi mõttes septembri numbri ka. Oktoobri oma enam ei ostnud. Tundus, et oleks kindel raha raisk. Ma ei tea, mis seal Anne & Stiili toimetuses juhtus vahepealse ajaga, aga mina loen nüüd hoopis Tarkade Klubi ja soovitan soojalt. Mitte ükski koht ei aja nutma! =)