reede, oktoober 22, 2010

Skeptiline tibi

Ööklubid ei ole just minu teema aga sama hästi tean ma ka seda, et paljude jaoks oled sa tibi juba siis kui küüsi lakid või noh, pead pesed, seega julgen ma absoluutselt avalikult öelda, et Susan Luitsalu "Küsimused kõikidele vastustele" on väga hea raamat. Seda, et Susan äge tibi on, mäletasin ma mingist Orkuti klubist, kus tema sõnavõtud alati väga värvikad olid. Natuke hirmutas ainult Kaur Kenderi kiitus raamatu tagakaanel, sest viimasel ajal on see minu üks kunagisi lemmikuid ikka väga imelikke "šedöövreid" kiitnud. Raamat on tõepoolest nii hea, et pea iga Susani tähelepaneku juures saab pead noogutada, et no täpselt nii ongi ju! Kellele siis ei meeldiks inimesed, kes maailma asjadest sinuga sarnaselt õigesti aru saavad? Ja naerda saab ka kõvasti - eriti selles peatükis, kus kirjeldatakse värvikalt võimalusi inimesi suisel aal närvi ajada. Õpetlikku on ka - prügisorteerimine ja taaskasutus ning seda mitte Cosmo Glämmilaada stiilis. Ainuke peatükk, mis algul kulmu kortsutama võttis rääkis MILF-idest aga eks endalgi ole aeg sinna kategooriasse üle kolida...
Pidavat räägitama, et Susan on jube julge tšikk, et nii avameelselt rääkida julgeb. Nagu mida?! Minu meelest on see kõik vana tõde ju, lihtsalt lõbusamas pakendis. Või tahate tõesti öelda, et inimesed usuvadki sinisilmselt naiste sõprust, austavad rahanäljas tibisid, šoppavad trendikalt kaltsupoodides ning on igati ratsionaalsed oma meessuhetes? Elu ei ole eneseabiõpikud, elu ongi haige huumor.
Mis puudutab Susani enesekindlust, siis see on ju tõesti märgatav, kuid samas pigem positiivne eeskuju kui irisemiskoht stiilis: "mis temal viga, ta ju ilus ja rikas!" Mulle kui ilu ja lolluse mitte käsikäeskäimise teooria pooldajale temasugused tšikid meeldivad kõvasti rohkem kui rõhutatult intellektuaalsed rasvase peaga vinninäod. Minu mõistus ütleb, et kui on võimalik ennast mingis osas "parendada" - no näiteks ripsmetušš osta, siis on parem seda teha kui targutada, kuidas sinu jaoks välimus tähtsust ei oma. Enda välimus siis, sest teiste kallal võetakse endiselt mõnusalt.
Ja enesekindlus on muide elutähtis, sest nii kui seda kahtluse alla seadma hakatakse, muutud freak magnetiks! Su kõrvale sigineb karjade kaupa "heade kavatsustega" jutu lõppu "Päikest!" soovivaid tegelasi, võluväel riputatakse kvantripats kaela ja oledki kadunud. Jama on see, et ausust aetakse sageli enesekindluse puudumise ja hullumise esimese staadiumiga segi...
Viimaste arengute taustal on tekkinud endalgi äriidee mõnda imeriista kergeusklikele ropu raha eest pähe määrima hakata...Mitu teie sõpra jättis teile saatmata õnnetoova kettkirja sellest, kuidas praegune oktoober erakordne suisa 823 aasta jooksul? Minu puhul kahetsusväärselt vähe.
Kui kunagi üritasin vaktsiinivastaste (tegelikult lihtsalt noorte emade) foorumis tasakaalu luua paari lingiga skeptik.ee-st, siis sain muide päris tabava märkuse ühelt tüübilt, kes vastas, et ta on seda kõike lugenud, ent talle ei meeldi selle lehekülje ülbe stiil...Äkki peaks ka neile soovitama artiklite lõppu "Päikest!" lisamist?

Endiselt jah irooniale ja skeptilisusele!

4 kommentaari:

  1. skeptik.ee üritab küll, mis ta üritab, aga nende kõike erinevat ja uut vihkav, naeruvääristav stiil ei lähe inimestele peale. loobusin juba ammu seda kohta regulaarselt lugemast.
    ka kommentaatorid tunduvad sealt kadunud olevat, kes mingil ajal vähemalt üritasid diskussioone luua. nüüd kommivad seal ainuld paadunud "skeptiku".

    VastaKustuta
  2. Olgu selle stiiliga, kuidas on, kogu seda lehekülge ma läbi lugenud ei ole aga paljud asjad ongi minu meelest niivõrd naeruväärsed, et kuidagi ilma irooniata neisse suhtuda on raske. Teine asi on see, et kui inimene juba millessegi usub, siis tema arvamust muuta on väga keeruline ja ilmselt ka seetõttu tunduvad uskuvale inimesele ebameeldivad kõik arvamused, mis tema oma kõigutada püüavad.

    VastaKustuta
  3. Skeptik on minu meelest absoluutselt kõige suhtes skeptiline, mida Lääne teadus ei praktiseeri - näiteks olen ma sealt vist lugenud artiklit sellest, et akupunktuur jms on täielik jura. Esiteks ei ole hea massaaž kunagi jura. Ja teiseks olid mul noorena suured seljaprobleemid - esimene kord öeldi seljaarsti juures, et midagi pole viga, teine kord,et nädala pärast lähen opile, ja nädala pärast jälle, et ei tea, mis siin jahutud on, midagi pole ju viga. Kuni üks "soolapuhuja" (ehk siis alternatiivsete ravimeetodite pooldaja) mind üle vaatas, seletas, milles asi (selgus, et tal oli õigus, arstid polnud seda märganud, sest keskendusid ainult ühele kehapiirkonnale) ja näitas harjutusi, mis aitasid juba paari nädala jooksul. Aga ei, sellest Läänes teadusajakirjades ei kirjutata, nii et järelikult sitt.

    VastaKustuta
  4. Ma ei tõmbaks ka võrdusmärki vanade ja tuntud ravikunstide ning tänapäevaste võrkturundusskeemide vahele. Kui asjad nii on, siis see tõmbab pigem kogu ürituse usaldusväärsust alla kui et paneb mõtlema, et mõni asi võib siiski täielik jama olla.

    VastaKustuta