teisipäev, september 26, 2017

Sattusin moraalipolitsei küüsi

Kõigepealt juhtus paar päeva tagasi see, et töö juures majakaaslane ahhetas (pimedas) koridoris: "Kas sul mees lubab sul niimoodi tööl käia või!?" aga kuna ma sellest "kas mees/naine lubab" fenomenist aasta tagasi juba kirjutasin (küll veidi teise nurga alt), siis ei viitsinud väga siia ohkima tulla. Pealegi ma ju tegelikult tean, et ta teeb oma arust komplimendi ja nalja (vist, eksole, ma olen oma peas niimoodi otsustanud) ning on varemgi selliseid kilde loopinud. Lisaks sain vastata täiesti tõtt, et mees mulle need sukkpüksid ostiski. Olid sellised sukatripi-imitatsiooniga, kandsin koos lühikeste pükstega. Ma olen ju praktiline inimene, kui kingitakse, tuleb kanda. Mõni arvab, et selliseid asju võiks vist ainult omaette kodus jalga panna, aga niimoodi ei kulu need ju sugugi ära. Ma panin lühikesed püksid jalga ja läksin tööle - mille jaoks need tripi-imitatsioonid sinna tehtud on siis, kui välja ei või paista?

Täna oli ka ilus ilm, läksin seelikuga ja kandsin täiesti tavalisi ülevalt kummiga sukki. Keset linna kuulsin äkki, et keegi selja taga tahab tähelepanu: "Vabandage!" Oli selline kena noor neiu, ütles, et mul sukaääred paistavad. Ma ei osanud öelda muud, kui et jah, need peavadki seal olema?! Ma saan aru, ta arvas vist, et see on kuidagi häbiväärne fakt ja tõlgendas minu vastust ilmselt ülbusena, aga mida ma oleks teha saanud, et tema silmi mitte riivata? Sukki ülespoole sikutama hakata? Keset linna? Ma kardan, et see oleks veel rohkem silma riivanud. Teiseks ei olnud ma tõepoolest selle peale tulnud, et see on enam-vähem samasugune fopaa, kui jooksvad sukasilmad. No jooksvaid sukasilmi teatud subkultuuride juures isegi aktsepteeritakse. Aga need sukaääred - need on ju ka sellised meelega ilusaks ja pitsiliseks tehtud? Kas nendega on sama teema, mis aluspesuga, et pesu näitamine on jube porno, sama põhimõttega rannariietega võid vabalt inimeste silme alla sattuda?

Kolmas mõte oli kohe see, et issand, äkki ma olen juba seniilne! Noh, selles eas, mille kohta nooremana öeldakse, et "palun, andke mulle ausat tagasisidet, kui mina ka sellises vanuses säärane välja tahan näha", mõnd naeruväärselt nooruslik olla üritavat tädi nähes. Üldiselt vist jagunebki rahvas kaheks - ühed jagavad soovitusi, mida keegi mingis vanuses kandma mitte ei peaks ja teised arvavad, et see pole kellegi asi. Ma ise kuulunud muidugi sellesse viimasesse, sest konservatiivne kontorirõivas, mis esimeste meelest tuleks peale 25ndat eluaastat selga tõmmata, ei meeldi mulle kohe üldse. Mingit kehatüüpide asja ma ehk isegi usuks, aga kuna ma ise ei suuda ka seda järgida, siis üldiselt püüan teistegi suhtes tolerantne olla. Ma olen juba nii vana, et pole mõtet ka ulguma hakata, kuidas ma ikka üldse riides ei oska käia ja tulge aidake - ilmselgelt olen ma võimetu seda kunsti õppima, sest naisteajakirjad on kogu mu elu neid nippe täis olnud ja seega jääb üle ainult rõõmsalt oma puuet tunnistada ning uhkelt ebanormaalselt riietuda. Pealegi, meil on siin märsilohistajatest hipide ja muude linn, ma ükskord neutraalse pilguga vaatasin enda ümber ringi ja märkasin, et tänaval põhimõtteliselt iga neljas on mingi subkultuuri esindaja või riietub väljaspool neid kuidagi keskmisest erinevalt. Ju ma siis lihtsalt nägin selline välja, kes justkui peaks normaalne olema, aga mingi üksik asi on kogemata valesti läinud ja seetõttu püüti mind aidata, edaspidi peaks ikka riides käima nii, et oleks kohe aru saada - kõik möödalasud on tahtlikud!

11 kommentaari:

  1. Hmm. Kas sa ootad arvamusi? Ma ütleks ka, et kui seelik on nii lühike või sukad nii napid, et vahepealt paljas ihu paistab, siis see on imeik.

    Jaapanlastel on selle kohta mingi oma termin...

    ah näe, leidsin üles. Hatsune Miku pildiga Wikipedia artikkel teie rõõmuks:
    https://en.wikipedia.org/wiki/Zettai_ry%C5%8Diki

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei, paljas ihu ei paistnud kusagilt, näha oli see tumedam äär, mis sukkadel mingist hetkest ülevalosas algab.

      Kustuta
    2. Ja seda siis ka käimisel ehk kuidagi vilksatas, sest ma ise hiljem peeglist vaatasin ega näinud midagi.

      Kustuta
  2. No vat ilma illustreeriva pildita ei oskagi kohe kommenteerida kas kiidaks vaimustult kestvate kiiduavaldustega heaks või jääks poliitiliselt korrektselt kommentaari võlgu ;) Kauri lingi all olev riietus oleks vist soliidse suurfirma kontoris natuke liiast, vanematel treenimata härrasmeestel võib südameprobleeme esile kutsuda, eriti kui vaja mahakukkunud pliiatsit üles korjata :P

    VastaKustuta
  3. Ma olen selline, et sukaäär ei või paista (mul endal siis ei meeldi, teised kandku vaid kuidas neil hea on) KUID mitmeid kordi olen kandnud neid sukkpükse, kus on suka (ja tripi) imitatsioon ja siis ei häiri :D Endalegi veider. Samas neid suka (ja tripi) imitatsiooni sukkpükse müüakse vist kõikjal ja minu arust on see juba suht tavaline ka linnapildis, seetõttu on veider, et keegi veel suuri silmi teeb.

    Aga tuli meelde, kuidas üks sõber (ja mitte konservatiivne ega midagi) tegi suuri silmi, et kuidas ma niii seksikate sukkpükstega tööle lähen. Vahtisin teda lollil ilmel. Tegu oli tavaliste heledate sukkpükstega, kus siis sääre ja kintsutaga jooksis üks sirge must triip alla :D

    VastaKustuta
  4. Ma tegelikult ei mõelnudki seda, et ootan nüüd arvamusi olukorra kohta, mida keegi jutu põhjal niikuinii hinnata ei saa ja pilti kah ei juhtunud tegema :) Neid arvamusi, mida ja kuidas sobib ning hinnanguid on internet täis. Lihtsalt panin kirja enda meelest koomilise kogemuse, sest ma ise ei kujuta ette situatsiooni, kus ma läheks kellegi riietust kommenteerima. Võib-olla siis, kui tõesti haiglasussid jalga unustatud või wc paber ripuks värvli vahelt...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu meelest heatahtlik kommenteerimine on mõnel juhul ikkagi omal kohal, näiteks ma olen paar korda olnud võõrale inimesele väga tänulik kui mu tähelepanu on juhitud asjaolule, et seelik on seljakoti alla ennast üles kerinud ja jalad tagant täitsa paljad. Iga kord olen õudusega mõelnud, et huvitav kui kaua niimoodi siis kõndisin :D

      Kustuta
  5. "Kas su mees lubab sul niimoodi tööl käia?" saaks minu käest väga tõsise ja sünge "kas su naine lubab sul [minu jalgu vaadata / nii rumalaid asju öelda / võõraste naistega rääkida]." Või ema. Noorte meeste puhul võib murelikult küsida, kas emme lubas.
    Õnneks mul töö juures kõik teavad, milline õel nähvits ma olen ja ei kommenteeri isegi mu riiete värvi enam.

    Aga sukatripid jaa. Kõik sukahoidjad, mis ma oma elus olen ostnud, on arutult pikkade trippidega. Ainus riietus, millega need ei paista välja, on üle põlve seelik. Tundub mõttetu. Nii olengi kandnud eriti pikaks alla lastud trippe pigem lühikese seeliku või kleidiga ja muarust jumala äge. (Ühel Vikerpeol mingi härra küll arvas, et ma olin palgatud tantsutüdruk ja küsis, kust see 'attire' oli hangitud.)
    Tööl muidugi nii ei käi.

    Sõbralike märkuste peale, et aluspesu paistab, vastan tavaliselt, et selle pärast ma selle riiete alla selga paningi ja näedsa kui tore, et see on just aluspesu, mis praegu paistab.

    Um. Siin pidi mingi point ka olema. Jaa. Et üleni. Kõik võiksid minuarust ka käia nii riides nagu nende südamed lustivad ja pitsid, kui neid on, paistku.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See "kas su mees lubab?"- küsija oli tegelikult hoopis naissoost.

      Kustuta
    2. Mhhm. Ma seda tegelt kahtlustasingi. Selliste peale on hulga keerulisem midagi lõplikult mürgist lausuda.

      Kustuta
    3. "Sinu oma küll lubas"?

      Kustuta