Sattusin moraalipolitsei küüsi

Kõigepealt juhtus paar päeva tagasi see, et töö juures majakaaslane ahhetas (pimedas) koridoris: "Kas sul mees lubab sul niimoodi tööl käia või!?" aga kuna ma sellest "kas mees/naine lubab" fenomenist aasta tagasi juba kirjutasin (küll veidi teise nurga alt), siis ei viitsinud väga siia ohkima tulla. Pealegi ma ju tegelikult tean, et ta teeb oma arust komplimendi ja nalja (vist, eksole, ma olen oma peas niimoodi otsustanud) ning on varemgi selliseid kilde loopinud. Lisaks sain vastata täiesti tõtt, et mees mulle need sukkpüksid ostiski. Olid sellised sukatripi-imitatsiooniga, kandsin koos lühikeste pükstega. Ma olen ju praktiline inimene, kui kingitakse, tuleb kanda. Mõni arvab, et selliseid asju võiks vist ainult omaette kodus jalga panna, aga niimoodi ei kulu need ju sugugi ära. Ma panin lühikesed püksid jalga ja läksin tööle - mille jaoks need tripi-imitatsioonid sinna tehtud on siis, kui välja ei või paista?

Täna oli ka ilus ilm, läksin seelikuga ja kandsin täiesti tavalisi ülevalt kummiga sukki. Keset linna kuulsin äkki, et keegi selja taga tahab tähelepanu: "Vabandage!" Oli selline kena noor neiu, ütles, et mul sukaääred paistavad. Ma ei osanud öelda muud, kui et jah, need peavadki seal olema?! Ma saan aru, ta arvas vist, et see on kuidagi häbiväärne fakt ja tõlgendas minu vastust ilmselt ülbusena, aga mida ma oleks teha saanud, et tema silmi mitte riivata? Sukki ülespoole sikutama hakata? Keset linna? Ma kardan, et see oleks veel rohkem silma riivanud. Teiseks ei olnud ma tõepoolest selle peale tulnud, et see on enam-vähem samasugune fopaa, kui jooksvad sukasilmad. No jooksvaid sukasilmi teatud subkultuuride juures isegi aktsepteeritakse. Aga need sukaääred - need on ju ka sellised meelega ilusaks ja pitsiliseks tehtud? Kas nendega on sama teema, mis aluspesuga, et pesu näitamine on jube porno, sama põhimõttega rannariietega võid vabalt inimeste silme alla sattuda?

Kolmas mõte oli kohe see, et issand, äkki ma olen juba seniilne! Noh, selles eas, mille kohta nooremana öeldakse, et "palun, andke mulle ausat tagasisidet, kui mina ka sellises vanuses säärane välja tahan näha", mõnd naeruväärselt nooruslik olla üritavat tädi nähes. Üldiselt vist jagunebki rahvas kaheks - ühed jagavad soovitusi, mida keegi mingis vanuses kandma mitte ei peaks ja teised arvavad, et see pole kellegi asi. Ma ise kuulunud muidugi sellesse viimasesse, sest konservatiivne kontorirõivas, mis esimeste meelest tuleks peale 25ndat eluaastat selga tõmmata, ei meeldi mulle kohe üldse. Mingit kehatüüpide asja ma ehk isegi usuks, aga kuna ma ise ei suuda ka seda järgida, siis üldiselt püüan teistegi suhtes tolerantne olla. Ma olen juba nii vana, et pole mõtet ka ulguma hakata, kuidas ma ikka üldse riides ei oska käia ja tulge aidake - ilmselgelt olen ma võimetu seda kunsti õppima, sest naisteajakirjad on kogu mu elu neid nippe täis olnud ja seega jääb üle ainult rõõmsalt oma puuet tunnistada ning uhkelt ebanormaalselt riietuda. Pealegi, meil on siin märsilohistajatest hipide ja muude linn, ma ükskord neutraalse pilguga vaatasin enda ümber ringi ja märkasin, et tänaval põhimõtteliselt iga neljas on mingi subkultuuri esindaja või riietub väljaspool neid kuidagi keskmisest erinevalt. Ju ma siis lihtsalt nägin selline välja, kes justkui peaks normaalne olema, aga mingi üksik asi on kogemata valesti läinud ja seetõttu püüti mind aidata, edaspidi peaks ikka riides käima nii, et oleks kohe aru saada - kõik möödalasud on tahtlikud!