neljapäev, august 19, 2021

Puhkeküla

Aknast välja vaadates hakkab nii hirmus, et tuleb paremaid aegu meenutada. Puhkusest rääkides on oluline teema majutus. Pärnus oli meil näiteks nii tore, et broneerisime sama koha uuesti ja veetsime seal veel kaks kaunist päeva ja ööd. Näe, milline idüll, peaaegu sama nagu enda suvilas!

Seejärel sigines aga (teatud geopeituse väljakutsest tingitud...) vajadus külastada saari, kus me viimati suisa neli aastat tagasi käisime. Väljakutse vastu võetud - kolm täiskasvanut ja kaks last, ma olen rõõmuga võõrustajate meelest polüandria harrastaja! Igasugu hirmujutte sai jälle lehtedest loetud, et ei saa praamile ja nii edasi, seetõttu broneerisime öömaja ainult Haapsallu. Mis oli viga (sest praamile sai ja kohe). Mitte Haapsalu, mu üks lemmikuid, muidugi. Haapsalu oli fantastiline! Kaks ööd meie karjale 100 eurot tavalises panelkas, aga mis vaade ja mis olud! Merevaade, pluss esimesel ööl oli meie ümber äikesetorm, mida oli kaunis kaeda, korter ise sedasorti uuenduskuuri läbinud, mida mina tahaks, aga ei oskaks sõnadesse panna. Põhimõtteliselt astu tühjade kätega sisse ja kõik on olemas - ilus, uus ja stiilne pealekauba. Ja nõnda rõõmsalt meelestatult ja väljapuhanuna hakkasime siis otsima öömaja saartel, sest no äkki ikka saame Hiiumaa praamile.

Päriselt. Pane pool juurde Haapsalu hinnale ja saad äkki mingi putka kuhugi keset põldu. Ehk oleks pidanud varem või oli halb kuuseis jne, aga lõppes see meile sellega, et ok, sorry Hiiumaa, aga me põrutame sust läbi ning ööbime Saaremaal. Mis lõppes omakorda nõnda, et ok, ega siingi miskit head ole, võtame ühe poole kallima kui Haapsalu, mis näeb piltidel äge välja ja naudime kogu raha eest. Paraku piltidel ei näidata teile ämblikuvõrke (mu personaalne kiiks, aga näitab ka midagi, eks), pesemata nõusid, iidamast-aadamast inventari jne. Vähemalt oli hoovis oma kuus kassi kompensatsiooniks. Ma ei ole absoluutselt mingi puhtusefriik, aga kui ma pean kõik toidunõud igaks juhuks üle pesema, siis see ei ole väga see, mida ma raha eest saada tahan. Ligadi-logadi ja absoluutselt null investeeringut. Pluss ämblikud, kas ma ikka mainisin neid? Tädi küll teatas, et ta jah, pole väga jõudnud ajakohastada, aga ega hinda pole ka muutnud juba aastaid...See oli poole kallim kui tutikas korter Haapsalus! Ainus vahe see, et jah, korteris oli ametlikult neli kohta ning majas kuus ja oleks rohkem ära pigistanud vajadusel. Ütleme nii, et meil olid veidi teised vajadused.

Millest ma aga tahtsin hämmelduda, on hoopis need puhkekülad. Neid meile viskas Bookingus ikka omajagu ette. Sa saad puust kuudi, mis mahutab kaks kahest nari, kusagil põllul, naaber kohe kõrval ja küsid selle eest 60-80 eurot öö. WC ja pesemine on kusagil üle põllu ühine. MIKS? KELLELE? Ok, siis kui ilm on nii ilge, et telki tõesti püsti ei saa, aga selle raha eest? Välja arvatud hotellipuhkus, ma eeldan privaatsust, ma eeldan rahu, ma eeldan meeldivat ümbrust. Neid kõiki korraga enamasti puhkekülas ei saa. Alati on need putkad tühjad ka olnud, kui meie oleme vaadanud. Tasub see jama end siis tõesti ära? Mingi (pioneeri)laagri nostalgia? Me olime Lätis kord ühes endises pionerkas, aga me olime seal enam-vähem ainsad. Huvitav kogemus, aga sai ainult häda sunnil valitud ja ei kordaks. 

Lõpetuseks meeleolukas kollaaž Puhhist, kes end Jänese elamisse pressib. P.S. Mitte meie ööbimiskoht siiski.




6 kommentaari:

  1. Kui ma kunagi esimest korda abiellusin, noh, seal teisel saarel, fäänsilt ja puha, ja siis võtsin(me) parima ööbimise ja puha, siis... ma siiani meenutan, kuis tuba oli täis võrke ja nende võrkude elanikke (suht surnuid, aga see ei muuda asja). Tõsi, oli august ja august on kõikjal ämblikurikas. Loe endeid, tüdruk, ütleks ma tänasel päeval :))))

    VastaKustuta
  2. Mu ööbimiseelistused on täiega teistsugused. Kaks äärmust, kas telk või viisakas hotell. Motellis olen Ameerikas häda sunnil kaks korda olnud, mõlemat meenutan siiani õudusega. Eestis korra eelmine aasta Ruhnul turismitalus, muidu ikka telgiga või sõprade tuttavate pool. Aga noh, kogu me pere on sihuke vähe metsapoole "outdoors" sorti, metsikus looduses telgitamine on meie jaoks mõnus, mugav ja loomulik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Telkimisel on ilmselt üsna määrav ka varustus, kuna me telki väga tihti ei vaja, siis on meil kogu see varustus selline odav ja kipakas, kus ebamugav ööbida. Õigete madratsite, materjalide jms puhul oleks olukord ilmselt teine. Mul seostub telgiga niiskus, palavus või külm pluss kõva küljealune.

      Kustuta
  3. Puhkeküla… kui odava rahaga saaks, siis jah, täiesti. Nende puust kuutide peamine viga (lisaks hinnale) on hoopis kopitushais. Neid nagu üldse ei tuulutata. Aga mu meelest seljale natuke parem kui telk.
    Ilmselt kannatan ma kroonilise nostalgia all.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Telk on seljale väga okei. Mul on vana selgroovigastus, mis annab elu lõpuni tunda - kuid telgis magamine pole probleem. Ainult madrats peab hea olema. Joogamatiga ja liru magamiskotiga tõesti ei saa.

      Me reisides nii Eestis kui välismaal tihti telgime kogu perega, sest kõige paindlikum ja odavam. Kuid, jah, eeldus on, et ka telgis oleks kõigil soe, kuiv ja pehme ja piisavalt ruumi.

      Kustuta
  4. Ma olin just kolm ööd võõra katuse all ja olen hirmus rahul. Sõbrad, kellega käisime, on ka. Hinnad olid umbes 30 eurot nina pealt ja selle eest sai täiesti uskumatuid asju. Kõige positiivsemalt sürrim oli Torma Puhkemaja-Glämping. Ma ise ei oskaks iial sihukese nimega koha poole vaadata, aga oli mitmel viisil üliäge.

    Me küll ei oodanud privaatsust ega rahu, vaid pigem sauna ja katusealust ja et saaks mõnuga sumiseda ja et ei peaks enda telke-magamiskotte jalgrattaga kaasas tarima.

    Ka kevadise rattamatka öömaja (Kõrvelaane turismitalu) oli super tore. Tõsi, ta asub Üldse Mitte Saaremaal.

    Eestis on täiesti imetoredaid öömaju, kuid nende leidmine on kunst.

    VastaKustuta