Rõõm sellest, kui viimane sõna jääb sulle

Ma siin mõni aeg tagasi kirjutasin veidi meie progejast. Noh, jutu jätkuks siis.

Meil on miski uus töö, uue platvormi peal. Platvormi on teinud teised inimesed, aga suhtlus käib meil läbi eelmainit tüübi. Vaatan siis mina, et no ei ole, dokumendid ju korduvad - teen viis ära, viskab need samad viis mulle uuesti. Mulle kilplase tööd teha ei meeldi ja küsin, kuidas teistel. Üritavad mind veenda, et dokumendid ongi sarnased. Johhaidii! Vaadake, ma ikka süvenen oma töösse. 

Kõrvalepõige sellesse muusikakuulamise teemasse  -ju mul tegelevad töösse ja muusikasse süvenemisega lihtsalt erinevad ajuosad, sest oleks ju vale öelda, et ma ei süvene. Ilmselt kuna töö eeldab eelkõige nägemisega seotud protsesse ja muusika kuulamist, siis nad otseselt ei sega teineteist. Samas näiteks blogisid vms lugeda ja muusikat kuulata ma korraga ei saa. 

Igatahes, kuna ma konsensust ei saavuta ses osas, et failid korduvad, ma rohkem ei kobise - "fain, mina olen imelik!", aga kolleeg, siinkohal oleks vist oluline mainida, et meeskolleeg, siiski teatab meie progejale (ta tegelt ei ole progeja, ta teeb kõike, mida vaja), et "inimesed kaebavad, et failid korduvad". Millele saab vastuseks "mul on ka probleem, et riist on suurem kui ma hallata jõuan, aga näete te mind selle üle kaebamas?!" Kehitan õlgu, et saate nüüd aru, miks ma ei kipu mingitest töös ette tulevatest probleemidest tüübile teatama? Meeskolleeg ei oska ka muud öelda, kui "tore teada..." ja sellega asi piirdub, tol hetkel tulevad muud tööülesanded vahele ja selle konkreetse juurde jõuame tagasi alles järgmisel päeval.

Järgmisel päeval same shit, different day, aga selle vahega, et nüüd mainib mu naiskolleeg sama tähelepanekut, et failid korduvad. Isegi L. kes töö ajal youtubereid vahib, möönab, et vist nagu oli tal ka jah. (Kuidas jälgida Youtube'i ja trükkida, aru ma ei saa, aga ta teeb raudselt ka kõige rohkem vigu meist, ise ta väidab, et see ei sega üldse, ta ainult kuulab, nagu ma ei näeks, kuidas ta pilk ühelt ekraanilt teisele hüppab pidevalt...) Võtan siis ohates ennast kokku ja selgitan härra suureriistalisele, milles probleem. Kuna ma võtan sõna vaid ainult tööga puudutavates asjades, smalltalki üldse ei harrasta ja olen endast muidu kurja ja kuivetunud inimese mulje jätnud, siis minuga õnneks ei "naljatata". No ja halleluuja - tulebki välja, et korduvad nemad tõprad tõesti! Olukord on isegi nii paha, et juba sisselöödud info ei klapi failidega, sest failide nimed muutuvad, aga pildid, mida näeme, mitte, seega lähevad metaandmed külge valedele failidele. Vahepeal on jõutud teha 500 faili, mis nüüd kasutuks osutuvad. Kas ma olen frustreeritud? Üldse mitte! Ma olen rõõmujoovastuses, sest mul oli õigus! Mis siin elus muu oluline on? Minu võit, trillallaa-trullallaa! Tahaks kohe võtta selle ekraanipildi riista kommentaariga ja tüübile saata, et äkki võiks teinekord veidi süveneda? Millele ta saaks pareerida, et seal lihtsalt ei oldud selgelt sõnastatud, milles täpselt probleem on. Seega, rõõmustan üksi ja omaette, ei hõõru oma võidurõõmu teistele nina ette mujal, kui siin.