Ma olen selle üle ilmselt juba kaevelnud ka, aga siin ükspäev puutusin jälle kokku. Ehk siis inimesed, kes enne millegi kindlameelset väitmist oma fakte üle ei kontrolli. Ja ma ei räägi siin keerulisematest konstruktsioonidest* nagu kas maakera on ümmargune või lame ja kas vaktsiinid põhjustavad autismi, vaid lihtsatest, kergesti kontrollitavatest asjadest a la Eesti tähestiku esimene täht on A.
Hakkas siin üks meesterahvas jaurama, kuidas ühe programmiga ei saa ju mingit asja teha ja nüüd tuleb kõik ümber vaadata ja paha küll, et kokkulepped juba sõlmitud jne, aga kuna selle programmiga EI SAA seda asja teha, siis nii on. Probleem selles, et kui ta oleks selle programmi enne jaurama hakkamist avanud, oleks ta võinud veenduda, et saab ikka küll selle programmiga seda asja teha. Eks ma siis viisakalt informeerisin teda. Selgitasin juurde ka, kus on see nupp, kus seda asja teha saab jne. Üks teine naine seletas ka pärast üle. Ja oleks see mees siis meie tekstile mingi püstise pöidla pannud või midagi, oo ei. Ta kadus vaikselt vestlusest lihtsalt. Võib-olla ma olen liiga tundlik, aga ma panen selliseid asju tähele. Mõtlen juurde, et küllap see onu läks nüüd omaette mossitama, et pagana eided kaagutavad.
Ei, see ei pruugi üldse olla soospetsiifiline teema, aga mulle tundub, et kõrge enesehinnanguga on see kergelt seotud küll. Teine kogemus oli ühe naisterahvaga, keda iseloomustati kui äärmiselt ambitsioonikat. Tuleb tema siis minu juurde, et vaja seda ja toda, sest olemasolev aparaat ei tööta. Ma imestan, et kuidas ei tööta, ma koguaeg kasutan? Ei, see ei tööta, saan väga enesekindla vastuse. Lähme siis vaatama. Ausalt öeldes ütlesin ma tookord seda üsna õela häälega vist, et "nojah, lapselukk on peal". Muuseas, ta ei osanudki seda lõpuks maha võtta.
Absoluutselt kõigil meil on blonde hetki, mul endal on neid kõvasti, aga ma tunnistan seda ega ütle enamasti kindlas kõneviisis, et see on nii või naa, ma ütlengi, et minu arust või mina ei saa. Ja nii palju suudan ka eneseuhkust alla suruda, et kui keegi mu veale tähelepanu pöörab, siis viskan vähemalt püstise pöidla.
Sellega seoses meenub, kuidas kunagi oli raadios miski mäng, kus auhinna võitmiseks pidi teadma, mida tähendab ansambli The Prodigy nimi eesti keeles. Omaette imestasin, et täitsa mõttetu mäng ju, vastuse saab igaüks üle kontrollida. No pärast saatejuht teatas, et tuli palju õigeid vastuseid, aga siiski ka mitmed valed, kus pakuti näiteks sipelgat ja muid putukaid. Et bändi logol on sipelgas, mida siin rohkem üle kontrollida? Mis inimesed need sellised on?
*Ses mõttes, et eeldavad seletamist, omavad vastuolulisi infoallikaid jne, mitte et nad minu silmis kahetised oleks.
Krt ma kogu aeg kommenteerin siin nagu mingi suurima fänni autasu püüdleja.
VastaKustutaAga mis mõttes keegi ei ütle: "Mina ka ei saa sellest aru!"
Sest see ongi ju arusaamatu!
Lihtsalt olgu inimene kaks grammi vähem enesekindel. Kuidas see nii keeruline on?
Aga oot. Tegelt. See oli vähem kui nädal tagasi, kui ma ühele väga intelligentsele taas seletasin, et kui ta endalt küsib, kas ta paistab mulle loll, ta ei ole see, keda mina lolliks pean. Sest loll ei kahtle. Loll ongi kindel. Intelligents = kahtlemine.
Ma eeldan, et inimesed on nõus, seepärast ei kommenteeri :) Ma ise enamasti teen nii, kuigi jah, võib vastupidine mulje jääda hoopis.
KustutaEnesekindel loll jõuab sageli kaugele.
Põhjendatult (võtmesõna😉) kõrge enesehinnanguga inimene ei häbene targemalt nõu küsida või tunnistada, et seda teist ei tea ning ei esita väiteid surmkindlatena kui pole absoluutselt kindel. Samuti ei häbene vigu tunnistada. Nii raketiteadlane kui südamekirurg ülimalt kõrge kvalifikatsiooniga kuid asjatundmatud teineteise erialal.
VastaKustutamõtlesin umbes sama: terve enesehinnang ei keela küsida ja lubab end lollina näidata, et targemaks saada.
Kustutaaga kahjuks on olemas ka Dunningi ja Krugeri efekt, mis jätab lollidele mulje, et nad on juba targad küllalt, ja kui nad ei saa aru, mis toimub - mis tabab iga inimest varem või hiljem - ei pane nad seda enda arusaamise/-saamatuse arvele, vaid järeldavad, et ju siis langesid nad kellegi vandenõu ohvriks..