Tegelikult ma tahaks ikka eelmist postitust täpsustada. Seal raamatus mainiti ka "inimese teooriat" ehk siis teoorias pole armastuseks oluline pikkus, paksus, nahavärv, sugu - oluline on inimene kõige selle taga. Selle teooria tegelased aga raamatus põrmustavad, sest no ei ole ju nii ikkagi. Täpselt samamoodi mul - teoorias peaks ju demiseksuaalsus enam-vähem võrduma biseksuaalsusega, sest kui on oluline hingeline lähedus, siis mida see sugu siin lugema peaks? Aga loeb. Sõprus ei võrdu armastus. Biseksuaalsed inimesed ei pruugi üldse demiseksuaalid olla ega vastupidi.
Just kuulasin Pale Wavesi uut plaati ja no kõik tore, iseenesest meeldib, aga pagan, miks need laulud sellised lesbihümnid peavad olema? Ja miks see mind üldse häirima peaks? Aga vaata häirib. Ma ei pea ennast homofoobiks üldse, aga näiteks omavahelise kallistamise komme oli mulle algul üsna eemaletõukav. Just teiste naiste puhul siis, mehi võin kallistada, palju kulub, aga naistel on ju tissid...iuu! Mingi latentne homofoobia või hoopis kapilesbi olen? Kuigi ma räägin, kuidas mulle on oluline hingesugulus, siis mingi teema on ikka kehadega ju ka. Või ma pole lihtsalt õiget naist leidnud, kellega hingesugulust praktiseerida? Sellist A-korviga...Lollid naljad jätta, aga jah, tegelikult on ju ka meeste puhul ikkagi mingid välised tõmbumised-tõukumised olemas. Ma võin meeste puhul ka mingeid asju välja tuua, mis mind välimuse puhul eemale tõukavad. Iseasi, et kui ma kedagi lähemalt tundma õpin, äkki siis need konkreetsed asjad enam ei häiri. Naiste puhul lihtsalt ei tõmba mind välimuses miski ligi? No aga ega meeste puhulgi tõmba iseenesest. Harjumus armuda meestesse?
Sest see on nii kuradi erinev! Mõned jooksevad teismeeast saati ringi: "Appii! Issand - vaata kui ilus mees!" Ma olen alati õlgu kehitanud, et no objektiivselt võttes ehk ongi, aga mis siis? Mida see mulle tema kohta ütleb - mitte midagi! Samamoodi ajas vihale igasugune võõraste meeste poolne: "Jou, kena tibi, tule siia!" Aga kõiki ei aja, mõni tundiski end meelitatuna. Loomulikult arvasin ma toona, et igavesed pealiskaudsed vuhvad, aga võib-olla ka mitte. Võib-olla ongi tavaline, et need asjad käivad erinevates kategooriates - mingid hingesugulased, kellesse ei armuta ja siis suvalised, kellesse armutakse nende näolapi tõttu? Aga nii tuleb ju probleeme! Nii palju murtud südameid, kui selgub, et ilusa näolapi ja trimmis tuharate taga pole mitte midagi muud. Pealegi, nii võib ette tulla suisa ühepoolset armumist, mis on veel suisa arusaamatu va armumised fiktiivsetesse tegelastesse, lemmiklauljatesse-näitlejatesse, kellele sa ise iseloomu juurde oled mõelnud. Ma osaliselt usun sellesse, et inimesed enamasti lihtsalt kohanevad üksteisega ajapikku, et algul ehk oligi välimus see, mis tähelepanu äratas, aga kui teine pool just eriline eesel pole, siis kuidagi ikka klapitakse. Aga see on juba ammu läbinämmutatud teema tegelt. Uus oli lihtsalt see vaatenurk, et miks siis juba üldse mitte biseksuaal olla?
Kapiorientatsioon = kui teatavale osale EKRE liikmetele teine nahavärv ei meeldi, siis ilmselt on see neil endi. Isegi kui ei ole.
VastaKustutaAga see poliitkorrektsuse, 18 orientatsiooni (v palju neid ongi...), sünnipärase soo jms faktorite teema olla meditsiinis probleemiks muutumas.
Patsiendi ankeet peaks võimalikult palju eelinfot andma, aga lihtlabane F/M või vaid 2 orientatsiooni pole ammu korrektne, onju... ja tekivadki reaalelumeemid "mam, u have a testicular cancer". Ja kõik osapooled neavad universumit maapõhja.
Bioloogiline sugu peaks ju siiski mees-naine olema endiselt (va ehk hermafrodiidid), kõik need muud 18 või palju neid ongi, on sooidentiteedid. Kui palju meditsiinis selle identiteedi mainimist vaja on, ma ei kujuta ette, pigem mitte pakuks, vähemalt mitte mingite diagnooside jms juures. Võib-olla jah, palativalikul tuleks kõne alla. Teisalt, ma saaks täiega aru, kui mulle öeldaks, et "mam u have a testicular cancer" kui ma ise end mam-ina tunneks. Kuidas siis ütlema peaks?
Kustutaneid vahepealseid variante saab lihtsalt hästi palju olla, sest võib näiteks olla, et sookromosoomid on xy, aga isaste sootunnuste arengut sisselülitav geen puudu (st isegi kromosoomisugu ja geenisugu võivad erineda) või siis on kromosoomid ja muu geenmaterjal ühel nõul, aga emaüsas saadud hormoonide mõjul areneb välja teistsuguse anatoomiaga inimene (ega seda, kas pealtnäha naine on seda ka kromosoomidelt, ei saa enne teada, kui ta tahab rasestuda ja see õnnestub või siis ei õnnestu ja uurimisel selgub, et ups, kromosoomiline mees hoopis) või siis on mõlemad anatoomilised tunnused korraga või klapivad sugukromosoomid, muud geenid ja anatoomia, aga hormoonitase on teine või....
Kustutavõi kas XXY on kromosoomiliselt kuskil telje keskel või hoopis mõlemas otsas korraga?
KustutaJah, naistel on ju tissid! St täiendav kallistamiskomplikatsioon. Enda tissid ja teise tissid. Eh.
VastaKustutaMeelelahutuseks on tähtis kena välimus ja üle keskmise mõtlemisvõime. Suhteks on oluline lisaks välimusele ja ajudele ka hingesugulus.
VastaKustutaPõhja-Ameerika kallistamiskultuur on endiselt ebamugav, teen seda pealesunnitult ülakeha ebaloomulikult kookus ettepoole üritades minimaalset kontakti. Ehtsad kallistused on minu maailmas reserveeritud äärmiselt lähedastele inimestele - vähem kui kahe käe näppudel üles loetav.