Aasta 2024 parimad plaadid, vol 1

Ongi aeg esikümne käes. Eelmised kohad leiab siit ja siit. 

10. Hey Violet - AFTERTASTE

USA pop rock bänd. Praegu infot otsides komistasin fakti otsa, et Aftertaste olevat olnud nende viimane plaat ja bänd olla laiali läinud. Mulle on nad lisaks muusikale, mis on hea, kõrva jäänud ka haigete laulusõnade poolest. "Guys My Age"'st ma kunagi vist juba kirjutasin, et veits nagu pedofiili unelm. Sellel viimaseks jäänud plaadil on lugu "Uncomplicated", kus samuti päris häiriv düsfunktsionaalse suhte ülistus refrääniga "it don't feel like love when you treat me well". Noh jah. Draamat selles muusikas jagub.

Ilmselt oli nende ebakindluses oma ehedus ja võlu:

9. P.O.D. - VERITAS

P.O.D.-d sai viimati kuulatud kunagi kakskümmend aastat tagasi, kui popp oli nende lugu "Youth Of The Nation". Kristlik nu metal bänd. Uue albumi esimeses loos teeb kaasa Randy Blythe Lamb of Godist (kelle esimene nimi oli Burn The Priest), seega ma ei tea, kui tõsine see kristlikkuse aura P.O.D. ümber ikka on. Blythe sissejuhatuseks, on plaat üldse üllatavalt kuri.

Plaadilt leiab ka koostöö Ukraina bändi Jinjer lauljatariga:

8. Fontaines D.C. - Romance

Pakun, et see plaat on sel aastal ka kriitikute edetabelites sees, kuhu rockmuusikat üha harvem satub. See iiri post punk bänd on hetkel kuum teema. Mina sattusin neid kunagi kuulama oma aktsendiotsingutel ja julgen ka öelda, et see plaat on siiani nende parim. Väga palju väga eriilmelisi lugusid.

Ühte näidet on maru raske panna, sest päris mitu lugu sellel plaadil väärivad esiletõstmist. Noh, see "viga" suureneb nüüd tabelis iga järgmise kohaga muidugi...Panen siia video laivilt hoopis ja ühe aeglasema loo. Keegi mainib kommentaarides Lana Del Rey vaibi, kuule, täitsa on jah, ma ka nüüd märkasin. Aga ainult selles loos ehk. "Kurb hääl" jah, see on ka vist oluline, miks nad mulle meeldivad.

7. Kid Kapichi - There Goes The Neighbourhood

Jätkame aktsentidega. Aga seekord mitte enam kurbade häältega kohe kindlasti. Sotsiaalkriitikat Inglismaa töölisklassilt. Sellist mittedepressiivset, seda on ka vaja. Päris klassikaline punk ei ole, aga midagi sinnapoole.

Lauluke sellest, et nemad küll ei taha üksi saarele jääda:

6. Wunderhorse  - Midas

Mingi Spotify playlist viskas mulle ette nende loo "Arizona" ja see oli imeline. Hakkasin siis uurima, et mis bänd ja lõpetasin suu ammuli kogu diskograafia läbi kuulamisega. Kus ma elanud olin, et ma neist varem midagi ei teadnud?! Uskumatult hea bänd. "Midas" on nende teine album, esimene ja ka väga hea ilmus 2022, seega üsna uus muusika. Tuuritavad muide koos 8. koha omaniku Fontaines D.C.ga, sinna tuurile juba läheks. Aga piletid olla kõik välja müüdud. Inglased muidu jälle. Lisaks muusikale ka väga head laulusõnad.

Siin võib vist jälle öelda, et lauljal on "kurb hääl"

5. Käärijä - People's Champion

Esiviisiku avab lõbus põhjanaaber. Uskumatu, et ei olegi ainult ühe hiti ime. Korralik peoplaat ja kui ka veel kõigist sõnadest aru saaks, oleks eriti tore, sest igasugu toredaid keelemänge eestlasena alati läbi ei hammusta. Üks on näiteks plaadi nimiloos olev tšempioni ja šampinjoni kõrvutus. Selline soomlaslikult armas valehäbita lõbutsemine.

Panin selle video, sest antud lugu on mu meelest kõigist plaadi bängeritest see kõige kõvem, aga kommentaaridesse süüvides sain teada, et tegelikult on tegemist tõsise looga, mis räägib küberkiusamisest, mida Käärijä väidetavalt ülipalju saanud on. Ei teadnud sellest midagi, sest vähemalt Eestis on teda küll pigem kiidetud, pole näinud ühtki negatiivset kommentaari. Ja seda isegi muidu vägagi konservatiivsetelt inimestelt.

4. Body Count - Merciless

Ja nüüd, räige kannapööre. Isegi Body Counti kohta võika kaanekujundusega album. Õnneks väga suurelt siia ei tule, mulle endale sellised verised asjad ei meeldi visuaalselt. Kuulata on teine asi. Ok, sissejuhatust, kus psühhopaat räägib, kuidas ta piinamisest orgasmi saab, mitu korda ei kuula, aga lood on head. Ja sealjuures mõtlemapanevate tekstidega. David Gilmour (!) teeb plaadil kaasa. Lisaks Corpsegrinder ja Max Cavalera. Vanad, aga kurjad. Kusjuures Top 4 ongi vanad, tuntud ja kurjad.

Panen siia rahuliku loo, kaks legendi koos:

3. Ministry - HOPIUMFORTHEMASSES

Jätkame lombi tagant ja üsna samade muredega. Ministry väidetavalt viimaseks jääv plaat siis. Kahju, et viimaseks jääb lausa, kuigi ega need viimased kaks on üsna ühte auku olnud, aga siiski sellisesse, kuhu ka mind veab. "Goddamn White Trash" on mu meelest aasta parim lugu. Respekt, et Uncle Al ei ole vanas eas mingiks konserviks muutunud, vaid on noortega võrdselt radikaalne. Chello Biafra teeb ka plaadil kaasa, tema iroonilist vokaali on alati rõõmustav kuulata. Seda plaati kuulasin ma aastal 2024 konkurentsitult kõige rohkem.

Ülimalt vahva video on ka aasta parimale loole tehtud - "Harimatud, rünnakule!" Ja video lõppu tasub eriti tähelepanelikult jälgida - kes on see, kes tõelisele mehele lõpuks ainsana abikäe ulatab?

2. Marilyn Manson - One Assassination Under God - Chapter 1

Jätkame legendidega. Manson on tagasi. Tundub, et mõnel mehel õnnestuvad asjad paremini, kui ta on korralikult vihale aetud. Vahepeal ahistamis- ja vägistamissüüdistustega kohtu all olnud mees on süüdistustest prii ja ütleb, mida ta sellest kõigest arvab. Ausalt öeldes ma kohtuprotsessi detailideni ei jälginud,...Ok, hakkasin nüüd uurima ja aru sain ainult sellest, et Manson maksis Woodile kinni tema advokaaditasud ja võttis tagasi oma süüdistuse Woodi vastu, aga mis sai Woodi süüdistusest, ma kuskilt välja ei lugenud. Aga Manson on ju vaba? Kui sind 55 naist ahistamises süüdistab ja süüdi mõistetakse, lähed ju kinni? Oeh, lihtsam on rääkida muusikast, kui muusikute eraelust. 

Manson on igatahes tagasi juurte juures nii oma muusikas kui ka visuaalse külje pealt. Muuseas, mulle kohutavalt meeldib albumi kujunduseks olev Mansoni enda maalitud pilt. Mulle tundub, et ma vaatan viimasel ajal maailma kohati sarnase pilguga...Mulle meeldib, et Manson on kunstnik mitmes mõttes. Mulle meeldib, et tema laulutekstidesse peab süüvima, et need ei ole üheselt mõistetavad, aga neis on oma poeesia. Natuke ärevaks teeb see Chapter 1 plaadi nimes - ons vaja head asja lahjendama hakata?

Video valisin esteetiliselt kõige rohkem 90ndate Mansoniga resoneeeruva. 

1. Bruce Dickinson - The Mandrake Project

Esikohal teenitult plaat, mille kõik lood ma endale playlisti tõstsin. Ootamatult oli see aga üks plaat, mida Loudwire küsitluses aasta enim pettumustvalmistanud plaatidena nimetati. Et nimi justkui lubas midagi erilist, aga oli ikka vana hea Bruce. No ma ei tea, mulle sellest ilmselt piisas. Mu meelest on see väga hea plaat, lood on eriilmelised, kaasahaaravad, mingit niisama täidet pole. Bruce käis suvel Eestis ka, ma ei käinud vaatamas (pilet tundus kallis, aga tuleb välja, et meil nüüd sellised hinnad ongi), aga kontserti tehti ka ajakirjanduses maha. Mu meelest on tal jaksu ja hoogu küll, pole midagi halba öelda. Piisab ju sellest, et teed hästi seda asja, mida sa alati hästi teinud oled?

Selline klassikaline natuke tobe video nagu Bruce'l tavaliselt kombeks:

Selline see tabel siis saigi. Tipp oli rämedalt maskuliinne sel aastal, enamasti pole olnud. Vanad tegijad võidutsesid uute tulijate üle. No korralik aastale 2024 vastav tabel ju. Olen kah konserviks muutunud.