Aasta 2024 parimad plaadid, vol 3

Kui eelmisel aastal sai kuulatud 24 659 lugu, siis sel aastal tuleb rekordilised 28 000 ilmselt ära. Teen taas Top 30ne nagu eelmiselgi aastal. Aasta parimate plaatide tabeli kokkupanemiseks kasutasin sel aastal uut matemaatilist meetodit - nimelt jagasin plaadil olevate lugude arvu nende lugude arvuga, mille ma plaadilt oma playlisti võtsin. Selle tulemusena jäid edetabeli lõppu kaks plaati, mida oli väga raske teistega kõrvutada  - nende tohutu pikkuse tõttu. Ei ole Taylor Swift, aga palju puudu ka mitte.

30. Post Malone - F-1 Trillion: Long Bed

Posty sai lapse ja muundus täielikult. Tuleb ka meestel ette. Hakkas räpparist kantristaariks ning plaanib maale kolimist. Kirjutas tütrele loo ("Yours"), mida tollel ilmselt hilisemas elus piinlik kuulata on. Kantri murdis sel aastal üldse uksest ja aknast, kõik, kel vähegi majanduslikku mõtlemist, üritasid kas ise kantriplaadi teha või siis vähemalt mõne kantristaari enda plaadile kaastööd tegema meelitada. Taylor Swift meelitas näiteks Posty ja sellest sai tema plaadi parim lugu. Poliitikast ei tahaks ma rääkida, ma kuulan ainult muusikat ja kuna ma kantrit kuulama sattusin sel aastal enam-vähem esmakordselt siis eks osad teemad neis lugudes on tõesti veidi kummalised - ikka see arhailine valge ameerika farmer, teeb rasket tööd, sõidab suure autoga ja võtab naiseks naabritüdruku, kellega valge aiaga majas kari lapsi saada - eluuunistus vs naine jätab maha, joon end baaris surnuks  - reaalsus. Emotsiooni siin ju on, kes ei tahaks õnnelikku elu ja kes ei oleks kurb, kui ta maha jäetakse, eks ta selle pealt müüb. Mu lapsed näiteks j-ä-l-e-s-t-a-v-a-d seda uut kannapööret kantri poole. Mikro tegi Dasha loole "Austin" uued, valge farmeri raskest elust rääkivad sõnad: originaalis Did your boots stop workin'? Did your truck break down? asemel "Did your slaves stop workin'? Did your skin turned black?"

Aasta kõige popim lugu videona ka siis:

29. Morgan Wallen - Appikene, Morgani plaat tuli välja 2023 hoopis ja ma ei saagi teile rääkida, et seal on pagana 36 lugu peal ja sellest, kuidas kantrimeeste välimus, absoluutselt kõigi, on nii ebastaarilik kui olla saab ja see on pagana lahe tegelikult ja sellest, kuidas see muusika mus nostalgia käivitab, sest ma istusin kogu oma teismeliseea Manhattani baaris, kus hoolimata baari nimest, mängiti enamasti ainult kantrit. Oeh, milline valearvestus. Ei, Morgani plaat tabelisse ei saa. Vaat, kus lops. Kiire asendus, sest asendusplaate mul juba on  -The Offspring  - SUPERCHARGED. Ma olin kindel, et see plaat saab tabelisse, aga peaaegu oleks välja jäänud, sest tegelikult on seal tõesti vaid paar väga head lugu ja ülejäänu on selline käib kah kraam. The Offspring on siiski samuti lapsepõlvenostalgia ja sügiseks Riiga said piletid ka ostetud. 59 eurot olid, ei old 80 nagu Eestis kombeks.

28. 5MIINUST/Puuluup  - kannatused ehk külakiigel pole stopperit

Ega me sellest euroloost erilises vaimustuses polnud. Käis kah, noh. Aga selle plaadi maaeluesteetika läks nagu kuidagi hinge. Ei arvanud, et nad koos suisa 13-loolise plaadi suudavad valmis teha. Mingit imelikku jura oli seal plaadil ju ka, aga paar korralikku bängerit kaaluvad bilansi plussi.

27. Amyl and The Sniffers - Cartoon Darkness

Sellest toredast Austraalia punkbändist poleks jälle nii madalat tabelikohta oodanud. Põhilised albumihitid tulid aga juba alguses välja ja ülejäänu jäi pigem täitematerjaliks. Kuigi, need hitid on omaette tase. Amyli hääl on ikka niivõrd nunnu ja nende positiivne suhtumine kogu selle uuemas muusikas laiutava negatiivsuse kõrval on värskendav. Bikiinid selga ja pidutsema!

Tore kehapositiivne video ka teile vaatamiseks, ärge muretsege, sensitiivsed alad on musta kasti taha peidetud :)

26. Green Day - Saviors Kõigil vanadel poppungiisadel tuli tänavu plaat välja. Kõige õudsem oli Blink-182 oma, paduromantilis-nostalgiline löga. The Offspring jäi aga ootamatult Green Dayle alla. Olen küll lugenud palju paha selle plaadi kohta, aga mu meelest pole üldse nii hull. Mõned päris hea minekuga lood on siin, mis nagu Green Day klassikaline kraam, pikemaks kummitama jäävad.

25. Sea Girls - Midnight Butteflies

Seatüdrukud ei ole kantri, kui keegi kardab ja tegelikult ka tüdrukud mitte kui keegi sedagi kardab. Esmakordselt sel aastal kuulsin, kuigi juba mõned aastad vana UK pop-rock indie bänd. Ilusad laulud on neil. Oleks neile tabelis isegi kõrgemat kohta ennustanud, aga taaskord esimesed singlid uuelt plaadilt oligi põhiline kuld, ülejäänu enam mitte nii väga. Romantiline, aga mitte ilasel moel.

Olles hirmus seksist, panen video, kus bändi pole näha, sest laulja, noh, pole just kõige kaunim lilleke kimbus ja minu meelest see natuke rikub muusikalist elamust. Selliste pisiasjade tõttu ma enamasti videoid ei vaatagi.

24. Judas Priest  - Invincible Shield

Kuulamistiheduselt sel aastal kolmas plaat tegelikult. Judas Priest on Judas Priest, mida siin muud kommenteerida. Endiselt vormis, erilisi üllatusi ei sünni, küll aga kestvat kvaliteeti. Saad, mida eeldad.

23. The Libertines - All Quiet On The Eastern Esplanade

Ma ei olnud varem Libertinesi kuulanud eriti, teadsin, et seal laulab see Kate Mossi heroiini-peika Pete Doherty, aga muud midagi. Küll see Pete oli omal ajal nunnu poiss. Enam ei ole. Aga laulab ilusasti. Selline klassikaline inglise muusika.

Siin on videol mõte sees, täiendab kenasti muusikat.

22. PAIN - I Am

Paini plaati ootasin juba ammu, sest peale seda kui Till Lindemanni ja Peter Tägtgreni teed lahku läksid, on veidi uut materjali juba ilmunud. Suurem osa lugusid plaadil on korralikud industrial-tantsulood. Palju enesereflektsiooni nagu plaadi nimigi lubab. Peteri sisemised minad on korralikud vihased poisid, kuigi inimesena tundub ta pigem selline leebeke, käis ta meil suvel oma bändiga Hypocrisy HRL-il esinemas.

Üks vahva road-movie ka plaadilt ja pagan, Tägtgren tõesti meenutab Johnny Deppi teatud nurga alt.

21. NOAHFINNCE - GROWING UP ON THE INTERNET

Nagu plaadinimest, caps-lockist ja kirjastiilist (Noahfinnce - No offence) järeldub, on tegemist äärmiselt tänapäevase esinejaga. Internet ütleb, et NOAHFINNCE, real name Noah Finn Adams, is a twenty-five-year-old YouTuber and Instagram influencer from England who uses both his social media platforms as well as his music to provide an alternative take on LGBTQ+ issues. Mina ei tea, mis LGBTQ teemadest seal räägitakse, lauludest ma küll midagi erilist tuvastanud pole, aga no ega ma neid väga ei kuula ka. Tavaline poiss. Selline nunnu ja erinevalt enamikest tänapäeva noortest ka rõõmsameelne.

Üks igati värviline ja kaasahaarav video, mille alltekstist arusaamiseks peab ilmselt kakskümmend aastat noorem olema, aga no f*** it!

Stay tuned for part 2 and 1...