kolmapäev, detsember 23, 2009

Olen vist punane

Mihkel Mutil on ühes näidendis selline tore tegelane, kes nõukaajal oli nii pühendunud punane, et nuttis isegi siis Antropov ja Tšernenko ära surid, kuid taasiseseisvumise ajal trügis Mementosse ning jutustas kõigile lugusid sellest, kuidas teda metsavennana taga kiusati. Tänapäeval ohkavad samuti pea kõik tuntud inimesed, kuidas nad omal ajal ikka salaja jõule tähistasid. Ma ei ütleks, et ma punaste perest oleksin, aga vähemalt minu ema pööritab küll selle peale silmi ja ütleb, et ükski 50ndate laps, kelle sugulastest keegi oli ära viidud, ei teadnud enam jõuludest midagi. Kui su isa on 25+5 saanud, siis vaevalt julgeb su ema millegagi riskida, et veel kellelegi sarnast saatust teenida ja pigem vaikib kui on trotslikult isamaaline. Kui 50ndate lapsed veel olidki midagi eesti ajast kusagilt kuulnud, siis minuealiste põlvkond oleks üles kasvanud esimese üdini kommunistliku põlvkonnana. Ma nii väga tahtsin pioneeriks saada ja lugesin alati kõik Leininit puudutavad tekstid lugemikust ja laulikust läbi ega saanud aru, miks meil tunnis neid ei käsitletud...Arvasin tollal, et õpetaja peab meid veel liiga tittedeks selliste huvitavate teemade jaoks. Hirmus ju, millistes tingimustes pidid tööliste lapsed enne Leninit elama! See teema oli kuidagi salapärasusega kaetud ja isegi peale iseseisvuse taastamist kartis mu vanavanaema alati, et punased võivad ühel päeval tagasi tulla (ja ilmselt tulevadki). Hirm oli liiga suur, et julgeda mõelda oma rahvusest või tähistada jõule. Seetõttu ongi mulle alati lähemad olnud näärid. Eks lapsepõlv tundub ju ikka helge. Näärid olid lõbusad pühad - aasta vahetumist tähistati suure tulevärgiga, rahvas oli lõbus ja pidutses, nääritaat jagas kinke. Jõuludega on seotud Kristuse sünd, enamik meist ei ole usklikud ning nii taanduvadki jõulud vaikseks perega koos olemise pühaks. Lausa jõulunukrusest räägitakse. Pidevalt on vastuolu selle vahel, et kas jõuluajal on ikka sobilik lõbutseda (n. rakette ei ole ilus jõulude ajal lasta) või peaks minema kirikusse (kuhu muidu jalga ei tõsteta). Kuidagi segane värk nende jõuludega. Jõuluvihkajaid on ju ka, inimesi, kes väidavad, et jõulud on kommerts ja taanduvad vaid kingirallile. Uusaastavihkajatest pole nagu niimoodi kuulda olnud. Lõpetades sellega, et USA-s ei olevat enam poliitiliselt korrektnegi soovida "Häid jõule!" vaid tuleb öelda "Häid pühi!", sest ega kõik siis ometi kristlased ole...
Ma siis salgan ka jõulud maha ja soovin hoopis head vana aasta lõppu ja meeleolukat uue algust!

1 kommentaar:

  1. Aga meie aastavahetusel just aastavahetusepidustuste vihkajatega kohtusimegi. Olid miskid noormehed, kes hängisid meie seltskonnaga kaasa ja siis, kui kõik juubeldasid ja säraküünlaid põletasid, käisid tülpind nägudega ringi ja soigusid, et "ütelge, miks te seda teete nagu?". Ja et "tavaline neljapäeva õhtu ju". Minu meelest oli see neil pigem poos, et end huvitavamana ja eristuvamana presenteerida.

    VastaKustuta