neljapäev, mai 28, 2015

Odav Hiina kraam ja kuidas seda ära kasutada

Postimehe tarbijalisas ilmus üks imeliku pealkirjaga lugu , esimese hooga mõtlesin, et räägitakse jälle joomisest-suitsetamisest-rasvasest söögist ehk siis kõigest toredast, mis meid haua poole tirivad, aga ei, hoopis odavatest riietest räägiti. Ehk siis üritatakse meile südametunnistusele koputada, et me ei ostaks kolmanda maailma riikide inimeste poolt vere hinnaga toodetud odavaid riideid. Teate, seekord mulle sealse artikli all olevad kommentaarid täitsa meeldivad. Pole ka ime, neid on hetkel vaid 9. Kommentaatorid leiavad üldiselt, et mitteostmine ei aita vaeseid tehasetöölisi, sel juhul nad kaotaksid töö üldse või teeksid samamoodi halbades tingimustes tööd mõnes teises tootmisharus. Toodete eest kõrgemat hinda makstes ei jõuaks see aga samuti töötajate kätesse. Kommenteerijate hulgas on ka globaalselt mõtlev teadlik tarbija "eee", kes leiab, et on olemas ju valikud. Meie ise hääletame rahakotiga. Ehk siis seni kui inimesed valivad selle mis on odav mitte selle mis on toodetud eetiliselt ei olegi firmadel põhjust midagi muuta. Seni kui ainus millest meie ühiskonna inimene hoolib on odav hind on surve toota odavat saasta vere hinnaga jätkuv. Tal viskab aga silme eest mustaks,  kui seltskonda saabub kommenteerija "Okad", kes leiab hoopis, et riided on niigi üle mõistuse kallid ning normaalsete töötingimuste eest peaks hoolitsema riik, mitte ei tuleks survestada sellega tegelema tarbijaid. Kodanik "Okad" võiks vabalt olla L., sest see on täpselt tema seisukoht ka näiteks toidu teemal - miks peab inimene näpuga koostisainetes rida ajama kui meil on instantsid nagu Tarbijakaitse ja Toidu- ning Veterinaaramet, kes peaksid jälgima, et inimestele saasta sisse ei söödetaks. "eee" käratab "Okad"-ele (kes võtab sellise imeliku nime endale, mida käänata ei saa?) wou ma ei uskunud, et maailmas on nii rumalaid ja isekaid inimesi. Õmble siis ise oma riided, vaata kas saad odavamalt. Mul on nii hea meel, et sinusugused teenivad nii vähe, et nende jaoks riided ülemõistuse kallid on. Sellisele inimsele on miinimum palk ka liiga palju makstud. Enamik pealtvaatajaid annab like´dega õiguse "Okad"-ele. "eee" vihapurske võtab kokku kodanik varjumnimega "666" Pole ka ime et sa tunned head meelt sellest et teised rahvuskaaslased vaevlevad vaesuses, see on ju nii eestlaslik: eestlase parem toit on teine eestlane, kauged india ja bangladessi lapsi on ju lihtsam haletseda, selleks pole vaja isegi pingutada, ainult teata, kui kaasaegne sa oled ja ongi kõik, kodused vaesed aga riivavad silma iga päev. Selline mõnus eestlaslik vaidlus, eks.
Eks ma ka vahel mõtlen, milleks neid Hiina kaltse nii palju vaja on kui mõned endale tellivad. Samas, mul endal on ju ka mõned. Ei ole just õige inimene kividega loopima. Ma mõtlen lihtsalt, et kuhu nad need hilbud ära mahutavad. Mul tuli isegi idee, kuidas saada hästi popiks blogijaks - nimelt tuleks teha koostööd Sheinside´i või Romwega, või mis Hiina firmad need veel oma kaupa saadavad, kuid mitte selle eesmärgiga, et saadud kaup endale jätta, vaid mant lugejatele jagada. Seda ju nende reeglid (vist?) ei keela. Nagu ma aru saan, tuleks kaup lihtsalt üles pildistada. Ainuke mure on, et mul on siiski vaid üks keha ja seega saaksin ära jagada riideid vaid minuga samas suurusnumbris olevatele lugejatele (aga no kes teistsuguseid ikka enda lugejateks tahakski, eks?). Või siis ehk võiks kasutada ka muus suuruses sõbrannasid (kui mul neid oleks)? No näete, saage kuulsaks nüüd, mina ei taha ennast sellega vaevata. Või kes kuulsaks ei taha saada ja niisama hea tahab olla, siis võiks need riided ju puudustkannatavatele annetada.

9 kommentaari:

Kaur Virunurm ütles ...

1) miks sa ometigi loed PM tarbijalisa?
2) http://www.smh.com.au/lifestyle/fashion/norwegian-reality-show-sends-fashion-bloggers-to-work-in-cambodian-sweatshop-20150123-12whuz.html
3) netis vaidlemine pole eestlaslik. lääne foorumid on samasugust lolli sõnasõda pilgeni täis. eestlaslik on aga kõige halva eestlaslikuks nimetamine.

Kaur Virunurm ütles ...

See Norra link uuesti -
http://www.smh.com.au/lifestyle/fashion/norwegian-reality-show-sends-fashion-bloggers-to-work-in-cambodian-sweatshop-20150123-12whuz.html

Marca ütles ...

1) ma ei tea, mul on harjumus klikkida igasugu imelikel pealkirjadel ja kuigi ma püüan end sellest halvast kombest võõrutada, on see visa taanduma.
2) jah, see oli ka mu meelest sealsamas PM-s teemaks veidi aega tagasi.
3) mu meelest polnudki see sõnasõda seal nii loll kui tavaliselt, inimestel olid vähemalt mingid selged seisukohad, eestlaslik oligi minu meelest see "nii eestlaslik!" välja sisisemine.

Mariliis ütles ...

Heh. Mida siis kandma peaks? Kust läheb (hinna)piir? Kui näiteks kodumaist eelistada, käiksid terve 1,3 milj inimest Montonis ringi? Ülejäänud Eesti rõivadisainerid rõhuvad eksklusiivsusele ja mina küll ei kavatse ühe seeliku või kleidi eest 150+ eurot välja käia.

Kes soovib "vere" rõiva kallima hinnaga maha pesta, võib ju proovida. Ostku Armanit, Guccit ja Versacet, aga ma kaldun arvama, et ka need hilbud on õmmeldud kui mitte samas kohas, siis sandikopkate eest sellegipoolest.

Marca ütles ...

Kandma peaks ilmselt mingeid ökotootjaid ning neid väheseid, kelle tootmine Euroopas asub. Minu käsi aga ei tõuse seda hinda maksma. Monton on ka ju kiirmood ja Hiinas tehtud. On ka mingeid kodumaiseid tootjaid, kes teevad oma asju tootmisjääkidest, aga ausalt öeldes on nende kauba hulgast ikka väga raske midagi ilusat leida (minu arvamus) ning hind sealjuures kriitikat ei kannata.

notsu ütles ...

Sellest, kas tarbijad saavad midagi mõjutada, oli üks näide selles paari aasta taguses Vikerkaares ilmnunud artiklis sellest, millised Marxi ennustused pihta läksid ja mida ta ennustada ei osanud, kus mh tuli jutuks sama - et Hiina töölised eelistavad maaelule minna linna neisse tehastesse tööle - , aga ühtlasi mainiti ühe jõuna, mida Marx ennustada ei osanud, tarbijate mõju:
"Veebruaris tõsteti Foxconnis kõigil töötajatel põhipalka üleöö 25 protsendi võrra. Põhjuseks ei olnud hoopiski mõni töötajate organisatoorne või meeleavalduslik suursaavutus, vaid New York Timesi artikkel sealsetest tööoludest. Lääne eetiline surve on Shenzeni tehasetööliste olukorra parandamises üks kõige mõjukamaid jõude."

Mis töötajate eelistusse puutub, siis alati ei ole need muidugi informeeritud eelistused (nt selle kohta, kui palju töötunde tegelikult peab tegema ja kui ohtlik on töö) - eriti kui mõelda lapstööjõule, keda saab kamandada enam-vähem igasugustel tingimustel töötama, kui nad juba platsis on, ja kes on nagunii liiga tited ja vähe koolis käinud, et ohtudest üldse arugi saada.

Aga mis puutub iseenda mõistliku hinnaga riietumisvõimalustesse, siis kõige odavam variant on alati teise ringi riided - praegu peaks maailmas juba olemas olema nii palju riideid, et kui ka kõik Hiina ja Bangladeshi vabrikud streikima hakkaksid, jätkuks olemasolevast ikkagi mitmeks aastaks.

Kui pruugitud riiete mõte mingil põhjusel häirib ja ise õmmelda ei oska, siis on võimalus õmmelda lasta - see on viisakamate poeriietega täiesti võrreldava, kui mitte soodsama hinnaga (sirvisin natuke Tartu õmblejate lehti, kõik hinnad olid odavamad kui neil kaubamärkidel, mida ma uute riiete poest tahaksin osta, aga mille hind on selline, et lõpuks lähen ikka kaltsukasse - ja ma ei käi uusi riideid piilumas mingites ekstra imebutiikides, vaid tavapoodides). Ja arusaadavalt saab endale paremini istuvad riided, ma arvan, et kõik on kogenud seda, kuidas poeriided, mis ühest kohast on parajad, on teisest kohast liiga suured või väikesed, nii et kui need ära osta, tuleb kas leppida halvastiistuvate riietega või minna nendega ikkagi õmbleja juurde, et parajaks teha. Kohe õmmelda lastes saab sellist jama vältida.

A vahetevahel on isegi uue riide poes midagi, mis mingil määral selga istub ja on tehtud mõnes odavamas Euroopa riigis. nt Madonna kaubamärgi asjad olid vahepeal puha Ukrainas tehtud ja Ukraina majandust toetaks ma esiteks tunduvalt kergema südamega kui Hiina oma, teiseks võib seal rohkem loota, et töölistel on veidi normaalsemad tingimused, noh, halval juhul sellised, nagu meie halbade tingimustega tehastes, aga mitte päris töötingimuste "level: Asian" (ehk 16-tunnised tööpäevad ohtlikus hoones, kusepudel kõrval, sest peldikusse ei lubata).

notsu ütles ...

Mariliisil on aga selle koha pealt õigus, et mingid kallid luksusbrändid võivad oma kaupa täpselt sama alatult toota, nii et hind üksi küll mingi tagatis ei ole.

Marca ütles ...

Aitäh, notsu, selle pika ja põhjaliku kommentaari eest!
Ma saan enda kohta öelda vähemalt seda, et ma ei osta riideid tegelikult eriti tihti ning enamasti vaid vajaduse korral. Hiina toodete odavus on aga tekitanud just selle, et paljud inimesed ostavad neid hunnikute viisi kokku, kuigi tegelikult neil neid vaja pole. Ma mõtlen siin just neid odavaid netipoode, mitte poodides müüdavaid esemeid, mis ka sageli Hiinas valmistatud, aga no näiteks H&M pole mu meelest nii überodav midagi (pole Eesti poes käinud, kunagi Rootsis sai piilutud).

notsu ütles ...

njah, eks tähtsaim kestlik põhimõte on nagunii vähem tarbida.