reede, mai 29, 2015

Naise töö

Mul saab sügisel 10 aastat ühel töökohal töötatud. Mööndustega siis, sest vahepeal olen saanud ka kaks last, kellest ühega olin 1,5 aastat kodus (töötades kogu dekreedi ja vanemapuhkuseaja kodunt) ning teisega 2,5 *(sellest sügisest plaanin tagasi kontorisse minna, aga viimased pool aastat olen töötanud osaajaga kodunt). Algas see nii, et meid oli ettevõtte alguspäevil kaks - mees ja naine, saime võrdselt palka ja panustasime võrdselt. Inimesi tuli juurde, me saime ülevalt poolt (tollal välismaine juhatus) loogilise tööjaotuse -  mina kui kontorijuhataja, tema kui tootmisjuht. Sest naised ju tegelevad pehmete teemadega ja mehed tehnikaga. Siis jäin ma lapseootele. Kogu aja tegin nii raseduse kui lapse kõrvalt ebaseaduslikult tööd, aga eks see ole teadagi keeruline, paratamatult jääd millestki eemale. Kuna asendajat mul ametlikult ei olnud, liikus suurem osa infost nüüd tootmisjuhi kaudu. Tulin peale vanema"puhkust" tagasi ja olin pigem nagu reatöötaja, lihtsalt kõrgema palgaga. Kui varem käis kogu suhtlus juhtkonnaga paralleelselt nii minu kui ka tootmisjuhiga, siis nüüd "mugavuse huvides" suheldi vaid läbi tema. Pekki, ongi lihtsam elu, eks? Palk oli ka vahepeal tootmisjuhil tõusnud. Ei vaidle vastu, ülesandeid oli tal selgelt rohkem kui minul. Vahemärkusena on muide olemas EL-i kaasus selle kohta, et kui teistel töötajatel on vahepeal palka tõstetud, siis on sellele palgale õigus ka töötajal, kes vahepeal lapsehoolduspuhkusel oli. See kehtib siis näiteks olukorras, kus kõigil sama astme töötajail tõsteti palka n 10% ega tähenda seda, et kui keegi sai mingite teenete eest 20%, siis peaks ka sellel puhkusel olijal 20% tõstma. Ka mul tõsteti palk nö loogilisele tasemele võrreldes puhkuseeelse ajaga, aga võimalust eriteenete eest palgatõusu saada mul polnud. Jäin teist last ootama. Tootmisjuht sai vahepeal juhatuse liikmeks. Ah, eks see ongi lisavastutus. Ja lisateenistus. Juhuse tahtel ma seekord lapse kõrvalt tööd teha ei saanud (sattusin pikemalt haiglasse) ning need üksikud lisaülesanded, mis mul olid, delegeeriti teistele töötajatele. Sügisest lähen tagasi kontorisse. Mis mul viga, palk on "naise kohta ja Tartus" normaalne. Vahemärkus taas, avastasin, et kasvasin üles teadmisega, et palgalõhe on norm, noh selline ebameeldiv teadmine nagu "suvel tuleb alati lõpp", mille vastu ei saa võidelda. Ainus mõte sellega seoses oli, et oleksin võinud ikka mehena sündida. Ilmselt tänu teematõstatusele ühiskonnas olen ka ise aru saama hakanud, et see pole päris "looduslik paratamatus". Varem mõtlesin, et olen lihtsalt isekas ja ebamõistlikult terava õiglustundega kui tahan meestega sama palka saada. Palgast toredamad on mu kolleegid. Kontor asub heas kohas. Töö ei murra konti. Töö lubab tegeleda samal ajal hobidega. Tööaeg on paindlik. Kõik on ju tegelikult hästi. Laisa inimese jaoks. Ambitsioonitu jaoks.
Aga täna juhtus nii - välismaine ülemus tuleb lähiajal läbi, et arutada hinnakujunduse teemat. Suht selline universaalne teema, milles ma kindlasti oskaks kaasa rääkida. Ei ole tootmisjuhi spetsiifiline teema. Leppisin juba lapsehoidmise asjus kokku. Saate isegi aru, mis järgneb...Mind ei kutsutud. Piisav olevat tootmisjuht (ok, ta on ju nüüd ka meist ainuke juhatuse liige) üksinda.
Mida ma teen nüüd? Ma solvusin ju! Mind on vaikselt tahaplaanile unustatud. Miks ma ise ei olnud initsiatiivikas? Teate kui raske on kodunt niisamagi tööd teha, rääkimata siis veel initsiatiivikas olemisest. No muidugi olen ma laisk ja mugav ka. Said nüüd! Omad vitsad jne.
Kas ma peaks hakkama uut tööd otsima puhtalt selle pärast, et...mind ei hinnata? eee, ma ei ole kindel, et see tõele vastab...minu ambitsioonidega ei arvestata? kas ma tegelikult ikka olen nii ambitsioonikas? Normaalseid töökohti ju ei ole. On ainult igavad ning vastikud tööd, kuhu ma oma muidu nii meeldivast töökohast sugugi minna ei tahaks. Andke mulle üks loominguline, kõrgepalgaline, mõnusa õhkkonnaga töö, mis ei eelda eriharidust alal, mida ma ei valda. Tartus, unustasin mainida. Eks ma vaatan ringi, aga ma väga ei usu sellesse.
Plot twisti mõttes mainin ära, et siin mainitud tootmisjuht on L. **

* seekord pikemalt, sest laps sündis sügavalt enneaegsena. Välismaise tööandja jaoks on see muidugi täielik hämming, kuidas meil nii kaua "kodus istuda" lastakse. Kivi nende kapsaaeda, kes muudkui kisavad, kuidas Eesti riik lastest ei hooli. Mujal läheb see suurem lastetoetus lihtsalt sunnitud töötuse või siis lapsehoidja palkamise alla.
** tänu sellele saingi ebaseaduslikult tööd teha, sest palk läks tema arvele. Dekreediaegne ja hilisem normist üle ulatuv töötasu.

Kommentaare ei ole: