Sellel teemal

Mul on jube kahetised tunded järgneva teemaga. Ühest küljest ei tahaks seda üldse puutuda, sest see tekitab peamiselt vaid negatiivseid emotsioone, teisest küljest tahaks nagu vähemalt osa neist emotsioonidest endast välja lasta. See, mis FB-s pagulaste teemal toimub on õõvastav. Kordi õõvastavam kui see, mis toimus kooseluseaduse ajal. Arusaadav ju isegi, sest kui kooseluseadus puudutas siiski tegelikult vaid väga väikest osa ühiskonnast ega võtnud kelleltki miskit ära, siis nüüd tuntakse end palju rohkem ohus olevana. Samas on kogu teemakäsitlus võtnudki lihtsalt sildistamise, mõnitamise ning ähvardamise tooni ning tegeliku olukorraga ei paista sel midagi seost olevat. Mul on tunne, et mingi osa inimestest lihtsalt otsib asja, mis nende tõrviku lõkkele lööks. Kedagi, keda sõimata ja nagu nüüd näha, juba ka tapmisähvardustega kostitada. Meil oleks justkui kaks leeri, kes üksteisele midagi tõestada püüavad, kuid point on vaid selles, kes kõvemini karjub, mingisuguseid arutelusid ei toimu. Kui ma vaatan seda seltskonda, kes möllavad EKRE, Ojulandi, Estonian Anonymouse või Ei pagulastele lehekülgedel, siis ma ei saa aru, kuidas üldse keegi suudab ennast selle seltskonnaga samastada. Isegi kui ma jagaksin mõtet "Ei pagulastele!" ei peaks ma ju samas alla kirjutama väitele "Kõik ahju!", kuid täpselt niimoodi see seal praegu on. Kuidas ma saan omaks võtta seisukoha, mille eestkõnelejateks on Malle Pärn, Nõmme Raadio, Sinine Äratus või Ojuland? Õnneks minu seinale sealseid "mõttevälgatusi" ei saadeta ning ka viisakamaid petitsioone (tõsi, ma pole nende täistekstidega tutvunud) jagavad just need inimesed, kelle puhul see mulle üllatus ei ole olnud. 1 inimene on  tegelikult selline olnud, kellest ma ei oleks seda eriti oodanud. Ülejäänud on...noh, kuidas ma seda ütlen, et see ei kõlaks solvanguna vaid lihtsalt faktina, mida see on? Ülejäänud on enamasti napi haridusega ja/või välismaal lihttöödel töötavad inimesed, kes enamasti jagavad ka igasugu nabaalust huumorit, natsinalju, umbluu-esoteerikat ning vihkavad "pedesid". Ainuke asi on seekord see, et ma ei ole päris kindel, et nad vale asja eest väljas oleksid. St, ka mina ei soovi massiimmigratsiooni, aga ma ei suuda ka immigrante ühtse musta ja lolli massina näha. Mina tahaksin näha tegevuskavu, inimesi, kes reaalselt tegeleksid tulijate kohandamisega meie ühiskonda ning aruandeid sellest, kuidas meil varem läinud on. Ma ei tea sellest teemast midagi, kuid ma kaldun ikka uskuma, et umbkeelsete- ja meelsete linnaosade teket on võimalik ennetada. Aga äkki ei ole? Äkki oleme hoopis meie need lollid? Äkki ongi nii, et nad tõesti tahavad ainult halba? Ma ju ei tea. Ses osas on EKRE ikka hea töö ära teinud. Samas kui ma mõtlen oma töökaaslasele, kes on tumedanahaline immigrant (mitte küll meie maal), sealjuures moslem, aga ka üks targemaid inimesi, keda tunnen - kas mu elukvaliteet alaneks kui tema mulle naabriks koliks? Ei, kindlasti mitte. Või kui minu kõrvale koliks näiteks Jevgeni Ossinovski (neegrid on värvitud venelased, sellist iroonilist nalja jagas Andrei Hvostov muide). Ei alaneks. Samas alanes mu elukvaliteet kõvasti kui mu naabriks oli eestlastest peo- ja kakluslembene heteroseksuaalne tuumikpere. (Jätan mainimata, et jah, ühel neist oli tõesti venepärane perekonnanimi... Siniste Äratajate jaoks oleks sellega muidugi teema lõpetatud, aga mina tahaks ikkagi uskuda, et lolliks ja laisaks ei tee rahvus).
Üldiselt toimubki kogu arutelu kellegi isiklike kogemuste põhjal. Inimesed, kellel on positiivseid kogemusi teisest rahvusest kodanikega ning inimesed, kelle jaoks need kogemused on olnud pigem negatiivsed. Aga kas sellist üldistamist on üldse vaja? Enamik inimesi on üldse vait. Ma arvan, et nende hulgas on ka mitmeid eri gruppe - ühed on need, keda tõesti ei huvita ja kes asjaga üldse kursis ei ole ning otsivad ilmast üldiselt lõbusamaid teemasid, teised on need, kes otsustavad nö kõhutunde põhjal - "ma pole rassist, aga mulle neegrid lihtsalt ei meeldi" (kipub tunduma, et see on üks suurimaid gruppe tegelikult) ning siis on minusugused, kes on pigem ehmunult vait ning üritavad asjasse mingit selgust saada, mis pakutava info põhjal on kahjuks üsna tulutu tegevus.
Meenub Tammsaare pargi meeleavalduselt kodanik mootorrattakiivris, käes silt "Eesti ei ole selleks valmis!" Mulle tundub, et tegelikult on tal täiesti õigus. Ainuke jama on see, et me ka ei tee midagi mõistlikku selleks, et millekski valmis olla. Murelikuks teeb ka see, et hoolimata igasugu tegevuskavadest ei ole meie riigi sotsiaalsüsteem ikka päris niimoodi toimiv nagu see võiks olla, vähemasti niivõrd väikese riigi kohta kui Eesti. Ikka ujub välja kuhugi paragrahvide ja institutsioonide vahele kinni jäänud inimesi, kellega justkui peaks keegi tegelema, aga keegi ei tea, kes või kuidas.
Ega ma ei loodagi mingit diskussiooni, asi on niikuinii juba sõimukirjade ja avaliku alandamiseni läinud, lihtsalt tahtsin oma arvamuse kirja panna. Muuseas, ma võin vabalt ollagi loll ja oma arvamust muuta, aga ma ei saa aru, miks eeldatakse, et arvamust paneb muutma vastase mõnitamine? Või tõesti tegelikult ei olegi mingeid muid argumente olemas ei ühel ega teisel poolel, sest olukord ongi lihtsalt ettearvamatu?