esmaspäev, juuni 03, 2019

"Te olete kõik siin idioodid!"*

Üldiselt läheb suuremas osas Facebooki gruppides mingil hetkel andmiseks. Olgu see siis kassikasvatajate grupp, blogijate või Virginia Woolfi oma. Ma olen näiteks olude sunnil (tahaks ikka infoga kursis olla) oma suvilarajooni inimeste grupis - enne sellega liitumist poleks ma aimanudki, millised õelad, kitsarinnalised ja võitlushimulised inimesed seal elavad! Kohe kõhe on nüüd külavahel liikuda...Loomulikult on neid "hulle" grupis vaid käputäis, aga tooni annavad just sellised.

Virginia Woolfist tulin ka üsna ruttu tulema, sest seal oli veel see teema, et täiesti rahumeelsed, kuid kellegi jaoks sobimatud (ei ühtinud üldise etteantud suunaga) teemaarendused kustutati moderaatorite poolt ära ja inimesi blokiti minu silmis põhjuseta. Ühesõnaga, mõtete vahetamise grupi asemel tekkis justkui sekt, kus teatud teemade tõstatamist absoluutselt ei tolereeritud ning igasugune teisitimõtlemine sai trolli sildi kaela. Ma enda arust tunnen trolli ära ja see, kui kellelgi on veidi erinev seisukoht, annab mõttearendusele sageli isegi huvitavama suuna. Mis me ikka üheskoos kõik takka kiidame, ise teades, et need, kes kahtlevad on lihtsalt vait, sest muidu riskivad grupist eemaldamisega.

Ega see ainult eestlaste teema ei ole, täna just avastasin sarnase asja Hole & Courtney fännide grupis, kus keegi seab kahtluse alla Courtney inspireerivuse ning osutab pigem sellele, kuidas tema käitumine ikka varem sugugi adekvaatne ei olnud. Tundidepikkused hilinemised, laamendamine ja kokkulepete eiramine pole ka minu meelest mingi kena toon. Tüüp diskuteerib täiesti viisakalt, rääkides, kuidas muusikatööstuse reaktsioonil Courtneyle on olnud siiski ka tõsised põhjused, ta on ise palju sildu põletanud ja teistsuguse käitumise juures oleks ta palju olulisem inspireerija võinud olla. Noh, grupiliikmete reaktsioonid olid pigem sellised, et mis sa, värdjas, siit grupist üldse otsid, kui sa meie Kuningannat ei austa ega armasta?! Tüüp siis seletas, et ta väga armastab Courtney muusikat, kogub seda, on käinud kümnetel kontsertidel, aga tundis teda põgusalt ka tema pöörasematel aegadel ega kiida seda lihtsalt sajaprotsendiliselt heaks. See ei ole eeskuju, see on pigem hoiatav eeskuju! Mille peale tuleb veel hullem sõim, et sa kuradi teeskleja, teise najal enda upitaja, kõige jälgim limukas, kes ise veel artisti tundes teda seljatagant pussitab. "Misogüüniline ja stereotüüpiline trollimine!" tuli ka nüüd ära, lahe. Mu meelest inimene lihtsalt avaldas veidi teistsugust seisukohta kui sealne "All Hail The Queen!" kombeks on ja ausalt öeldes on see täitsa adekvaatne tähelepanek. Aga ei ole lubatud, ainult mõõdutundetu kiitmine on. Pool Internetti on täis arvamusi "Courtney tappis Kurti!" ja "Kurt kirjutas kõik Hole´i hitid" ("Teise plaadi omad kirjutas Billy Corgan!".."Eeee...esimene plaat oli lihtsalt sitt/ju selle ka keegi mees kirjutas") - see on mu meelest mõttetu trollimine, aga faktidel põhinev arvamus, et äkki siiski ei teinud ta kõike õigesti?

"She is a survivor, a mentor, a mother, queen, and goddess." Mis põhjusel inimesed selliseks muutuvad ja seesugust piinlikku teksti kirjutavad? Nalja tipuks, kaks jumalanna-kummardajat said teineteisest valesti aru ja üks nüüd lahkus ise uksi paugutades grupist. Põnev. Ilmselt kustutatakse see teema varsti ära ja rauge Courtney kultus saab edasi minna, ilma et keegi ebamugavaid teemasid tõstataks või millegi sisulise üle arutleks. Great success! Pangu siis kohe grupi kirjeldusse, et siin konkreetselt ainult jumaldatakse ning igasugune arutelu on rangelt keelatud. 

Laiemalt on vist tegemist kaitsereaktsiooniga "mina tahan uskuda ja sina palun ära mu usku kõiguta, muidu ma ei tea enam ise ka, mida teha!" Mõnes mõttes ma omasuguste ringi kapseldumisest saan täiesti aru, enesekaitseks ongi mugavam, ma ka ei taha oma heaolu igasuguse saastaga rikkuda ja imetlen nende vaprust, kes huvi pärast, et vaenlast tunda, Objektiivi lugemas käivad. Aga kuskil seal on mingi piir, millest alates saab ühiste huvide ja sarnase maailmavaatega inimeste grupist sekt, millegipärast juhtub see internetikommuunides kohe eriti kergesti. Ilmselt on üheks seda soodustavaks jõuks moderaatorite piiramatu võim.

*Sellist tabavat konstateeringut juhtusin lugema ühe artikli kommentaariumist, mis üllatus-üllatus, ei rääkinud sugugi päevapoliitilisel või muidu tundlikul teemal, vaid kõigest kõrvitsaseemnete kasulikkusest - ka sellest võib mäsu alguse saada!

9 kommentaari:

  1. Jaa....

    Muusika puhul eriti jaa. Youtubes on suvakate poplugude all sarnased kaklused. Mõni (muusikataustaga) inimene siiralt kommenteerib, mitte ei kritiseeri ega lahmi, vaid lihtsalt ütleb midagi. Ja saab kaela p-sarahe stiilis "oled värdjas ja kade ja keri minema siit".

    Ma ei loe ise õnneks (enam) eriti palju foorumeid / gruppe. Aga kunagi lugesin. Mõned olid väga... professionaalsed. Teistes võis aga suva teema kakluseks üle minna.

    VastaKustuta
  2. Inimeste selline käitumine internetis on paratamatus, sest lihtsa mõtlemisega inimene eeldab, et selline käitumine toob temale feimi juurde, sest arvamuste ja olemise peale käib ka olelusvõitlus ja netis saad julge ja vapper välja paista olenemata vanusest.
    Kui niivõtta, siis tegelikult saaks igast keskpärasest muusikust dopinguga ja narkoga staari teha, õigemini osad muusikud ise on endast teinud ainult narko abiga need ses nad on tvamuusik ei ole ima dopinkuta nii produktiivne, ja nüüd vaielge edasi kes ja kuidas kedagi tapab. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis siin vaielda? Vaielda on mõtet siis, kui kellelgi on mingid faktid, aga arvamuste põhjal pole vaidlusest mu meelest küll kasu. “Opinions are like assholes, everyone has one but they think each others stink.”

      Kustuta
  3. Selle asja nimi on haloefekt - kui sulle kellegi juures mõni oluline asi väga meeldib, siis sa usud, et ka kõik muu tema juures on puhas kuld. Ja vastupidi - inimene, kes ei meeldi, on ebasümpaatia tundja silmis kõiges halvas süüdi.
    Haloefekt on võimas selekteerija, seda näeme nt lastekollektiivides musta lamba sündroomi tekitajana ja poliitikas, kus mõne inimese perseaugust näib valgust paistmas ja loomulikult muusikas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Keegi pole selle mõjust täiesti vaba, ma senimaani eriti ei suuda kuulata "Tiigrikutsu" laulu, mida ma lapsena tohutult fännasin.

      Kustuta
    2. Ma usun jah, et keegi pole sellest vaba, aga uskumatu tundub, kuidas täiskasvanud inimesed seda endale ikka üldse ei teadvusta. Mind näiteks häirib, kui mõnitatakse mõne ka mulle ebameeldiva inimese välimust, kohati see kuidagi vähendab mõistliku kriitika mõjusust.

      Kustuta
    3. Quasimodo anekdooti tead? :)

      Kustuta
    4. Mulle ka ei meeldi, kui seda efekti teadlikult kultiveeritakse. St eraviisiliselt ja suvalistes suhetes on sellest ükskõik, aga lähedastes suhetes on see toksiline ja avaliku elu tegelaste üle otsustades laiemalt ohtlik, sest tõde see küll välja selgitada ei aita.
      Ma võin ka arvata, et vanem Helmeke näeb välja, nagu tükk tigedat tainast, mille sisse on torgatud kurjad silmakivikesed, aga samas, kui ta oleks mu vanaonu, siis ma ju arvaks teisiti. Ja see, kui õhinas ajakirjanikud üritavad talle kraesse keerata ka tegusid, mida ta ei ole teinud, jätab halva mulje igal juhul.

      Kustuta