Vahepeal kulub inimesele ära ka lihtsakoeliste, aga lõbusate raamatute lugemine. Mina märkasin neid kutsuvate pealkirjadega raamatuid "Miks emme joob?" ja "Miks emme vannub?" kõigepealt toidupoe raamaturiiulis. Kes küll sellised moraalitud lood kirjutanud on? Briti blogija Gill Sims, kolmas osa triloogiast on veel eesti keelde tõlkimata. Jah, igasugu emadusjüngreid panevad need teosed ehk tõesti silmi pööritama ja teine osa on kohati lausa üllatavalt ropp (ja mina olen see inimene, kes kunagi seadis endale süsteemi, et iga sobimatu sõna korral paar senti purki - kumb võidab, kas ropp suu või ihnsus? Võitis üllataval kombel esimene või siis olin ma lihtsalt liiga ihne - "no seda sõna ma päris välja ei öelnud tegelt/ see sõna ju eriti ropp nagu polegi"). Kohati klišeelik, aga nii mõnelgi korral sai täitsa naerda ka.
Näide: seal on üks suunamudijast Insta-emme, ma ei julge neid hashtage siia pannagi, mida too kasutab, sest päris mitmed mu tuttavad kasutavad neid samu oma perepostituste all, ju siis ma ikka ei ole ainuke, keda see trend luksuma ajab, aga see lause on tolle proua suust on üsna geniaalne ja võiks leida taaskasutust, mil iganes on egoboosti vaja: "Mulle ikka kiputakse ütlema, et olen inimestele asendamatuks inspiratsiooniks ja see teeb südame päris hellaks!". Igatahes nipp, mida kirjutada oma cv-sse - mida inimesed teie kohta ütlema kipuvad? Ilus, tark, inspireeriv? Kui see tuleb teiste suust, ei ole see ju mitte oma saba kergitamine?
Paar lausenäidet veel: "Kui nüüd sõnades lahke olla, võiks papsi kirjeldada eaka liiderdajana." "Ma ei taha unisex vetse, ma ei taha tampooni vahetades kuulata, kuidas Brian turundusosakonnast oma eelmise õhtu India toitu välja sittuda ägab." Teisemelisena oli ainus raamat, mida ma lugesin, "Väike solvamise käsiraamat" (pärandasin selle tütrele, ta on nii ontlik, et ei julge seda avada), see on umbes sama stiiliga.
Kirjutada tahtsin ma aga raamatusarja teisest osast ja nimelt sellest aspektist, et peategelasel (kelle prototüüp on autor) on kaks last, vanem sai raamatu lõppedes 12 ja noorem on nii paar aastat tagapool ning enamik kammaijaad keerleb selle ümber, et ta oleks justkui hoolimatu ema, sest töötab täiskohaga. Meie kultuuris on see (veel) täiesti tundmatu teema, aga ma saan aru, et brittidel vist tõesti ongi juba seaduse tasandil selgeks tehtud, et alaealine ei või minutitki omapäi olla? Ma ei tea täpselt, aga selline mulje jääb. Ma tean ka inimesi, kes on olnud lapsehoidjad, vist küll Saksamaal, kus sarnane teema ja on juhtunud olukordi, kus a la 14-aastane hoitav on ära armunud oma 18-aastasesse hoidjasse. No näiteks talvisel koolivaheajal peab raamatus üks vanem võtma puhkuse esimeseks vaheajanädalaks ja teine teiseks, sest lapsi omapäi koju ju ei jäeta ja tol hetkel neil hoidja puudub. Suvi, mis neil kestab kuus nädalat, peab samuti olema ära organiseeritud algusest lõpuni. Ma olen lasteaias ka kohanud teemat, et "koolivaheajal ärge mingeid üritusi tehke, siis on niikuinii vähem lapsi kohal" - ma ei saa aru, mis valemiga, kui ma oleks kõik koolivaheajad puhkusel, siis peaks ma ju suve tööl veetma? Brrr. Normaalne parasvöötme elanik tahab ju ikka puhata ka sel ainsal ajal, kui õues veidi soojem ilm on ega pea kontoris higistama.
Ehk siis saab õndsalt ohata, et jumal kui normaalne elu meil siin Eestis on. Ma saan aru, et kasulik on hoida mingit osa ühiskonnast lastega rakkes, sest nii väheneb tööpuudus, aga kas nad laste peale ka mõtlevad? Ma kahtlustan, et meil siin on igasugu üleilmsete PISA testide tulemused just seetõttu head, et lisaks normaalsele koolisüsteemile on lastel lubatud oma aju kasutada ka vabal ajal. Laps peab endaga toime tulema, sest enamik käib ise kooli ja koju, suudab endale võileiba teha ja tegevust leida. Võrdluseks näiteks enda elust, meil seoses elukohaga kesklinnas on päris palju jalgsi kõndimist, ka lapsed teavad, kuidas mingist punktist teise jõuda, autoga kaob see teadmine mu meelest ära. Mini klassikaaslane, kes elab linnast väljas ja keda sõidutatakse, pidi näiteks kesklinnast jala Riia mäele jõudmiseks kasutama Google Mapsi - jala kõndijate jaoks arutu olukord.
Kust see laste loomulik iseseisvus aga pärit on? Äkki on siin mingi seos nõukogudeaegse "au tööle!" mentaliteediga, kus kõik käisid tööl ja lapsi pidi kasvatama riik? Lääneriikides seda perioodi vahel ei olnud, rikkamates riikides on alati kombeks olnud, et naine on kodune ning lisaks kasvatavad lapsi lapsehoidjad. Maapiirkondades on ilmselt veidi leebemad lood laste vabadusega. Kuidas on aga võimalik, et seesugune õudne ja kurnav kohustus oma lapsi sekundikski mitte järelvalveta jätta nii iseenesestmõistetavaks on saanud? Mis tohutu ebaturvalisuse hirm see on? Kunagi nägin mingit dokki samuti Suurbritanniast, kus olevat suur protsent lapsi, kes päevade kaupa majastki välja ei saa, sest "pedofiilid on kõikjal" ja vanematele tundub hästi hea variant lapsed päevadeks ekraanide ette jätta - lapsed on ju rahul ja vanematel ka vaikus. Jube.
Ma hetkel loen Simone De Beauvoir'i "Teist sugupoolt", lõpetan ajaloolist ülevaadet, mis on hästi põnev, sest ma pole iial selle peale mõelnud ja ilmselt pean ma sellest raamatust kirjutama ka, seega ilmselt tuleneb sellest teooriast palju põhjuseid, miks lapsi valvama peab. Teisalt, Beauvoir kirjutas oma raamatu 1949, olemata väga kursis NL-i reaalsusega ja ka sellest ajast on palju vett merre voolanud. Kas tänapäeva kontrollivajadus tõukub meie infoküllusest, mis toob koju kätte kõik koledad lood üle maailma ja paneb meid oma võsukeste pärast üle muretsema? Kas see tähendab, et varsti oleme muu läänemaailmaga samal nõul, et alla 18-aastane ei või iseseisvalt sammugi teha?
Meile just tuli naabri laps külla. Naabertänavast. Üksi. Käib lasteaias, vist 6-aastane. Tallinn, Kadriorg.
VastaKustutaMe keskmise lapse parim sõber kulges eelmisel aastal (2. klass) üle kogu Tallinna mistahes transpordiga. "Mobiilis on ju nii kaart kui sõiduplaanid olemas, milles küsimus." Mu oma laps (praegu 3. klass, 9 aastat vana) liigub ka ise, aga ainult tuntud marsruute pidi, näiteks Kadriorg - vanalinn. Aga kooli, trenni, kinno, huviringi, poodi lähevad kõik ise, ei ole mingit lapsevanema aja raiskamist siin.
Ehk - ei ole nii hull veel. Kuid suund on küll sinna, kuhu sa kirjeldad. :(
Mis asja, ma veel eelmisel aastal kuulsin sult hala selle kohta, et ei saa sinna või tänna minna, sest esmalt on vaja viia üks laps ühte kohta ja siis teine laps teise kohta ja ei saa neid ometi omapäi Uberisse panna.
KustutaJeerum, mina leian viisaka ja usutava ettekäände ja siis saan aasta hiljem selle eest avalikult nahutada!
Kustuta(nuttes vasakule ära)
Valgustan siis teid barbareid "arenenud" lääneriikide olukorraga😜 Kanadas näiteks ei tohi alla 12 aastast seaduse järgi üksi kojugi jätta, samas võib ta oma 12'l sünnipäeval nooremate järgi vaadata🙄
VastaKustutaMeie, kui Ida-Euroopa murjamid ei viitsinud seadusest kinni pidada. Kasvatasime lapsi kohalikus mõistes täiesti barbaarselt iseseisvateks. Oleks naabrid pooli asju teadnud oleks lastekaitse tüdrukud ära viinud.
Muideks, eile oli tööl sel teemal arutelu. Immigrantide ja põliskanadalaste arusaamised on kardinaalselt erinevad. Minu arust on kasvatatud abitute ja vastutustundetute noorte põlvkond, kes ainult oma õigustest oskavad jahuda ja iga pisikese probleemi korral kõrvalist abi otsivad.
Õudne ongi see, et sellised seadused on naabrivalvele üles ehitatud ja see on ilmselt hirmutavam kui abstraktne politsei. Ju siis see muudatus arusaamises on kuidagi pikkamisi tulnud ja nii, et enam ei mõelda, kuidas selline kohustus elu piirab ja lapsi "ahistab", vaid leitakse, et see on vajalik kitsendus vältimaks laste hooletusse jätmist. Mida see hooletusse jätmine tähendab, on ilmselt erinev.
KustutaMu meelest üsna õõvastav näide sellest, kuidas inimesed kollektiivselt on nõus oma elu piirama, lihtsalt sellepärast, et "nii on kombeks". Pmst terve mõistuse asendamine seadustega kõigile lihtsalt selle tõttu, et mõnel üksikul ei jätku seda tervet mõistust. Lõputu ettevaatlikkus ja alalhoidlikkus ühiskonda just edasi ei vii jah.
Oh, meil on just teemaks majas kodukord ja draft, mis meile saadeti, on 4 lehekülge pikk. Vastuoluline ja idiootlik püüe reguleerida asju, mis tegelikult on kõik defineeritud, üldiselt reguleeritud ja kolmandiku osas mittetoimiv (minu liialdus aga nt konstaablit meil vallas enam pole). Miks inimesed oma elu keeruliseks peavad tegema? Ja siiralt usutakse, et see on võludokument, mis tekitab imeväel öörahu, paneb kõik korrektselt käituma, teretama, lippu heiskama ja koerad lõpetavad peale selle vastuvõtmist pissimise.
KustutaSamas ei toimi suur osa valla eeskirjadest, sest keegi ei suuda nendele järelvalvet orgunnida. Nt ilutulestikud ja paugutamised väikeses maakohas, kus enamik tunneb üksteist.
Nii et mina näen küll, et isegi väikeses külaühiskonnas on tekkimas grupp seltsimehi, kes muudkui keeraks kraane kinni ja karmimaks, samas adumata, kuidas see tegelikkuses toimima hakkaks. KAs tõepoolest loodetakse nn naabrivalvele ka siin?! Masendav. Naaber karjub nii kaua kui "patune" väsib ja ära kolib? Sest vähegi ärksam tüüp teab ju mis vallas kehtib ja riigis ning ei lase omale muu jamaga pähe istuda. Aga hullu kisa eest ei kaitse keegi ja kui too ikka lärmab palju, tuleb reageerida.
Minu jaoks järjekordne näide sellest kui igav on inimeste elu ja kuidas oma energia pannakse asjadesse, mis absull reguleerimist ei vaja.