esmaspäev, jaanuar 04, 2021

Nartsissismist

Ma isegi ei tea, kuidas ma neid videosid vaatama sattusin, aga see on lugu sellest, kuidas ma "Surviving Narcissism"'i avastasin, kuidas mu silmad avanesid ja ma otsustasin natuke Manjana mängumaale astuda, sest tavaliselt on tema neid psühholoogiateemasid lahanud oma blogis. Aga kuna ta viimasel ajal enam nii tihti ei kirjuta, siis minu väike panus teemasse.

Täpsemalt tekkis minul ahhaa!-efekt vaadates videot "8 küsimust, millele nartsissist vastata ei suuda". Hea lühike ja vabastas mu igasugustest kahtlustest, et ühe mu lähikondlase puhul on tegemist puhastverd nartsissistiga (mida ma olen alati kahtlustanud) ning ma ise siiski ei kvalifitseeru (olen end aeg-ajalt kahtlustanud). Küsimustest suisa 7 olid olukordadena ette ka tulnud, viimast, ignoreerimise kohta, ma siin ära ei too, sest see pole minu jaoks aktuaalne olnud ja ma ei oska kommenteerida. 

1. Millised on su sügavaimad haavumised?

Ok. Eestlane ilmselt üldse sellistest teemadest ei räägi tegelikult, aga vähemalt nartsissisti puhul on teada, et ta suisa naeruvääristab selliseid teemasid. Tema on tugevam, tema on kõigest üle, teda ei huvita. Minul mingeid nõrkusi ei esine! Võta ennast kokku ja püüa olla nagu mina (ok, sa ei saa iial minusuguseks, aga vähemalt üritada võiksid sinnasuunas!). Ise mingites olukordades kasutan ka seda taktikat, aga ma tean, et see on võlts. Ma saan päriselt ka haiget ja mind pigem ehmatab, kui inimesed leiavad, et minusugune on kindlasti kuulikindel.

2. Miks on sul nii raske tunnistada oma vigu?

Kaitsemüür on nii kõrge, vigade tunnistamine ähvardab taandada nartsissisti tavaliseks inimeseks. See on minu nartsissisti puhul suisa koomiline. Ta ei tee vigu! Mitte kunagi! Mitte väiksemaidki. Tema ei komistanud, sina nägid valesti - kuni sinnamaani välja. Ta ei naera iial enda üle, veel vähem laseb seda teha kellelgi teisel. Tema on eksimatu inimene. Kui ma talle ükskord mingi keelelise vaidluse puhul ÕS-i nina alla surusin, siis ta vastas, et temale õpetati küll teistmoodi! Ta räägib musta valgeks, kui vaja. Ma tahtsin öelda, et olen alati imetlenud su kangust, aga nüüd saan aru, et kahjuks oled sa lihtsalt rumal. Möönan, et vahel on raske vigu tunnistada, aga niimoodi ennast petta ma ei suuda, uskudes, et tagasi ajamine teeb mu millekski muuks kui naeruväärseks. Parem on ise enda üle naerda. Nartsissist ei suuda. 

3. Miks sa pead vajalikuks võõrastele hea mulje jätmist?

Võimalus leida imetlust. Võimalus teeselda. Kuigi pea kogu nartsissisti olemus on teesklus, siis päris võõrastega, kes teda veel ei tunne, on eneseesitluse võimalused veelgi laiemad. Ja nad usuvad teda. Kõrvalt on kõhe vaadata tõelise meistri tegutsemist. Fake it so real it's beyond fake. Me kõik esitleme end võõrastele mingist küljest, aga ainult nartsissist teeb seda tõelise pühendumusega. Selles osas ma üldiselt kukun läbi, ma tean, et mu mask ühel hetkel niikuinii langeb, milleks siis üldse. Nartsissist hoiab oma maski hoolsalt läbi elu. 

4. Miks mu erinevused sind nii häirivad?

Sa ähvardad oma erinevustega nartsissisti, ta ei saa siis olla maailma keskpunkt. Temal puuduvad nii empaatia kui ka ka tegelik huvi sinu vastu. Kõik peab keerlema ümber tema. Sinu ülesanne on kiita teda takka, mitte ise olla. Mind vahepeal täitsa huvitab, miks keegi arvab või tunneb hoopis teistmoodi kui mina, ausalt. 

5. Sa tõesti arvad, et sinu arvamus on etem teiste omast?

Mis küsimus see selline on? Loomulikult!? Teiste arvamus nartissisti ei huvita, ainuke oluline arvamus on tema oma ja kõik joondugu selle taha. Kui ta homme oma arvamust muudab, peate uuesti joonduma ja küsimusi mitte esitama. Ja ta teeb meisterlikult üllatunud näo, kui sa küsid, millest nüüd see meelemuutus. Seda pole olnud, see on ainult sinu peas, lollakas oled või? Minu nartsissisti lemmikväljend  ongi "lollakas oled või?" Kõik, kes arvavad teisiti on lollakad, napakad, primikad, imelikud, harimatud ja oh kui palju sõnu veel. Ära ole nagu nemad, ole nagu nartsissist! Ok, ma leian ka vahel, et mõned ikka on tõesti lollakad, aga ma tahan alati teada, et miks ometi?! Nartsissist ei taha, temal on diagnoosiga hindamine lõpetatud ja punkt. Mis seal rohkem uurida, teda ei huvita ju. Nartsissisti meelekindlus ja huvipuudus löövad vahel pahviks. Vahel tundub mulle, et küll oleks lihtne niimoodi elada.

6. Kuhu suunas sa peaksid kasvama ja arenema?

Möh? Ma olen juba täiuslik. Ma tean kõik, ma olen kõik. Teie asi on mulle järele jõuda, te ei jõua, aga no siiski, soe soovitus. Kohati mulle see hoiak meeldib, hea on mõnikord enda üle uhkust tunda. Teisalt, mulle meeldib ka tunda, et ma arenen, et mu põhimõtted ei ole kivisse raiutud, vahepeal miskit valgustub. Ma kardan, et endaga üdini rahulolu on kramplik mask. Eriti, kui oht seda mõrandada toob eranditult kaasa äärmusliku raevulaine. 

7. Kui ma sind niimoodi häirin, miks sa minuga suhtled?

See oli minu jaoks võtmeküsimus, mis mul kergelt pisara silma tõi ja lambi peas põlema lõi. Videos öeldakse: "See, et nad saavad sind kritiseerida, tekitab neis üleoleku tunde. Konflikt toidab neid. Nad saavad end ülimuslikuna tunda." 

Ma olen alati olnud see naiivik, kes arvab, et konflikt haavab igaüht. Ma ei ütle, et konflikt on halb ja seda peaks iga hinna eest vältima, aga mina lähen konfliktini ainult siis, kui ma kuidagi teisiti ei saa, ma tean, et ka mina saan selle käigus haiget, aga mu hing ei lase teisiti, ma põeksin pärast kauem, kui ma jätaks oma suu lahti tegemata ja sekkumata. Seetõttu ei saanud ma varem üldse aru, kuidas nartsissist haaras igast pisemastki erimeelsusest, et sellest tohutu raevukas ja isiklikke süüdistusi loopiv tüli välja meelitada. Miks saboteerida terve ilus päev enam-vähem selle tõttu, et keegi vaatas teda hommikul vale pilguga? Ma ei saanud aru, et tema jaoks oli see võit, see kaalus üles rikutud päeva, mis rikutud, tema jaoks see tüli ehk päeva lõigi - sain neile taas koha kätte näidata, ma ikkagi olen parem, kui nemad, võitja! Õudne! Kui minu jaoks on konflikti puhul oluline, mille üle see käib, siis tema jaoks konflikt ise. Mina püüan konflikti käigus selgitada, miks kellegi käitumine minu meelest vale/haigettegev on, nartsissist püüabki lihtsalt haiget teha. See oli minu jaoks see "ahhaaa!-hetk", mis omakorda oli ka valus. Ta päriselt hoolibki ainult iseendast ja ma ei saa talle ennast mitte iial arusaadavaks teha, sest teda lihtsalt ei huvita. Ma jään alati selleks, kuhu rolli ta mu paigutab, sest ta ei tunnista mu iseolemist. Teisalt annab see mulle vabaduse ka ise mitte hoolida, pole mitte mingit mõtet nartsissistiga vaielda, teda milleski veenda, veel vähem oma tundeid ja närve kulutada. Nartsissist on pigem teatud rolli mängiv karakter, kui päris inimene (kes on kusagil tema sees ja keda ta varjab kogu hingest), seega saab temaga ainult pealiskaudseid vestlusi pidada, temaga midagi kokku leppides tuleb alati kasutada "meie" positsiooni (teda tuleb alati veenda, et asi pole ainult sinu huvides) jne. See on kõik siis, kui nartsissisti päriselt vältida võimalik ei ole. Aga ma ei suuda ikkagi mõista inimesi, kes elavad koos nartsissistiga, kuidas nemad suudavad? Kas tõesti armastus võidab kõik? Kui nartsissistil on pettekujutelm temast endast, siis tema elukaaslasel omakorda temast? "Oh sa mu valesti mõistetud, kõigiti kannatanud kõrgeausus!" Masohhism? 

P.S. Tekkis veel mõte, et kui autismi seostatakse meelevaldselt vaktsiinidega, miks siis mitte nartsissismi? St ma tean, et see oli see üks, hiljem valeks tunnistatud artikkel, mis seostas autismi ja vaktsiinid enam-vähem igaveseks, aga see oleks ju võinud olla ka nartsissism? Ilmselt selle tõttu, et nartsissiste on raskem uurida, nad ei leia, et nad kuidagi teistmoodi oleks, teised on "valesti". Tänapäeva maailmas on nartsissism pealegi sageli üheks edukuse võtmeks.


11 kommentaari:

  1. Selleks et olla nartsissitsist peab sul midagi olema, nagu võim, raha, ilu, andekus, jõud, tarkus jne., sest kui sul on väiksem ego kui minul, siis mis nartsissitsist sa ikka oled?:)

    VastaKustuta
  2. Soovin sulle kõike head ja uut huvitavat!
    Sellega vihjan, et ei ole narts..misiganes.

    Head uut aastat tuleb soovida kõigepealt ja
    alati kellegile vastastsoost, teadis vanarahvas!

    Nartsisst soovib head uut aastat kõigepealt endale :)

    /küsimustikku loen hiljem kui süümekad vms tekivad/

    VastaKustuta
  3. Ma tean vaid ühte tüüpi kelle puhul seitsmele (või 8) võiks ehk tingimusteta jah vastata - Donald Trump. Enamuse puhul ülejäänutest pole see pilt nii must-valge, mööndustega vastavad paljud meist ühele või teisele või ka mitmele küsimusele jah.

    Kes meist ei tahaks endast head muljet jätta? Kes ei arvaks, et tema arvamus õige on: me ju ei mõtle nii, et ma tean küll, et Maa ei ole lapik aga ikka arvan nii. Samas ainult suisa loll võib arvata, et on täiuslik ja pole kuhugi areneda. Vigade tunnistamisest hoidumine on ebakindlate tüüpide probleem, kõik me teeme vigasid, keegi pole täiuslik.

    Mu arust on igasugune testküsimustega inimeste lahterdamine pikalt liiga lihtsustatud lähenemine. Mingi suuna kindlasti annab aga lõpliku hinnangu jaoks peaks ikka sügavamalt uurima.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Noh, see keda mina tunnen, sobib üsna kenasti Trumpi kõrvale. Kõik peavad käima mööda seinaääri, sest iial ei tea, kust otsast täna pauk tuleb ja millises tujus kõrgeausus on. Kui ta on lahkes, tuleb muidugi imeline päev, eks see uinutabki valvsuse ja siis ehmatad topelt, kui järgmisel korral põhjuseta peksa saad. Vähemalt ma nüüd taipan, et mingit loogilist põhjendust sealt tagant otsida ei saagi.

      Kustuta
    2. Mina tunnen/olen tundnud kolme puhastverd nartsissisti. Kahte reaalselt, ühte virtuaalselt. Kõik kolm sobivad, nagu Marca omagi, kenasti Trumpi kõrvale.
      Ses osas olen TTga muidugi nõus, et eks enamusel meist ole mõningaid nartsissistlikke omadusi. Rõhuga sõnal "mõningaid".

      Seda tahtsin ka veel öelda, et hästi kirjutad, Marca.

      Kustuta
    3. Aitäh, Epp :) Aga no mul ka kahtlustatud autismispektri häiret, seega süüdlane võib seal peituda :)

      Kustuta
  4. Tänud, et mu lemmikteemal jätkad!
    Ma vahepeal olen pead murdnud autismispektri häirete ja nartsissisti eristamise teemadel. Jummala keeruline, kusjuures. Mõlemad ei mõista teiste inimeste tundeid: asperger, kuna ta lihtsalt ei mõista teiste inimeste emotsioone ja juttude tagamõtteid. Nartissist küll mõistab, aga ainult selleks, et enda jaoks ära kasutada. Asperger on tihtipeale väga taibukas ja ülihea faktimälu ning loogikaga, mis teebki ta teistest targemaks. Nartsissist oskab jätta endast sellise mulje, nagu ta teaks kõike. Mõlemast arusaamiseks pead olema ise suht taibukas ja hoolikas kuulaja.
    See, kas inimene on rikas või kas ta teisi sõimata armastab, ei seondu otseselt kummagagi. Teoreetiliselt võiks nartsissist inimestega hästi suhelda osata, kuna ta vajab teiste inimeste imetlust sama palju kui õhku.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ... ja mul on tutvusringkonnas ka kaks poolgeeniusest aspegrerit. Diagnoositud, st. ise täiesti teadlikud, et asperger.

      Kustuta
    2. Suhtlemisoskus on pigem teiste petmisoskus. Ma olen nii palju näinud, kus inimesed lõpetavad vestluse nartsissistiga rõõmsalt ja rahulolevalt, tema keerab selja ja sisiseb "no on alles värdjas!". Sageli ei usuta, et selline "imeline, särav inimene" võiks oma suuremeelsust üldse teeselda.

      Kustuta
    3. See viimane lause kehtib ka lihtsameelsete puhul. Ses mõttes, et osad inimesed lihtsalt ei näe ega kuule. Piisab kui vestluskaaslane on viisakas, puhtalt riides ja korra naeratab. Kuulaja on müüdud hing. Parim keiss oli mul kunagi üürikanaabritega, vanurid lasid trepikotta pätid, kes esitlesid end elektrikontrollidena. Küsimusele "miks ometi?!" tuli vastus: "nad olid puhtalt riides, nahkjope ja diplomaadikohver, viisakad sellised. Teretasid!". Eksole :D

      Kustuta
    4. Asperger ja nartsissist on ikka täiesti erinevad asjad. Asperger reageerib sarnastes olukordades sarnaselt, on ennustatav, nartsissist ei ole ennustatav, näiteks.

      Kustuta