neljapäev, märts 07, 2024

Ei tahaks kodus olla...

Mul on ilmselt mingisugust sorti FOMO, aga ma ei suuda nädalavahetusel kodus olla. Kogu aeg on selline tunne, et kuskilt ilmub isa tolmuimejaga ukse taha ja ütleb, et on aeg koristama hakata. Kuigi ma elan ammu mujal ja tolmuimejat tuletab meelde pigem ümbritsev keskkond kui lapsevanem. Aga ümbritseva keskkonna eest saab põgeneda.

Huvitav on see, et lapsed meie entusiasmi ei jaga ning on pigem nõus ise meie äraoleku ajal tolmuimeja kätte võtma, kui vanematega kuhugi seiklema minema. Me ju käime mingites "jurades kohtades", mitte SPA-des või lõbustusparkides. Eelmine kord pealinnas näiteks vastas Mini küsimusele, et kuhu minna sooviks "aga sõidame lihtsalt autoga ringi"....Saa siis aru, mida need teismelised tahavad. 

Auto osas peab vist ka vabandama tänapäeval. Jah, me käime autoga, aga autot kasutamegi ainult nädalavahetusiti, nädala sees tööl ja linnasisesed käigud teeme jala. Ideaalis tahaks matkaautot, aga normaalsed maksavad paraku sama palju kui korter ja korterit veel maha müüa ei saa, kui lapsed kodus elavad. Igatahes nii kaugele oleme oma manifesteerimisega küll jõudnud, et arutanud, kas kass võib sõidu ajal matkaautos lahtiselt olla...

Üldiselt on vist levinud see variant, et reisil käiakse kord või kaks aastas ning siis kuskil kaugel. Me tahaks tihedamini, aga kuni tööks pole reisimine või pension veel kätte jõudnud, siis on valikus lähedasemad kohad. Iseenesest on minu jaoks huvitav, kui keegi, kes on käinud Dubais või Balil väidab, et pole iial Narva või Valka sattunud. Mulle tundub, et mööda maad reisimine annab maailmast parema ülevaate. Näed rohkem, tajud, mis kus on ja kui kaugel see meist on. Teisalt mulle jubedalt meeldivad lennujaamad, aga ma ei suudaks ainult neile toetuda. 

Mida te näiteks Valmierast arvate? Mingi suvaline linn teel Riia lennujaama? Noh, me oleme nüüd kaks nädalavahetust jutti Valmieras käinud ja ilmselt tuleb veel minna, sest Koiva jõe äärsed matkarajad ei ole veel kõik läbi käidud. Viimati oli jääminek, väga võimas kogemus, kohati oli rada niivõrd jõe ääres kallaku peal ja lisaks veel jäine ka, et täitsa ekstreemne matk. Üle 20 000 sammu päevas sai tehtud nagu niuhti. Nende "suvaliste" kohtadega ongi pigem nii, et algseid plaane tehes jääb alati ajast puudu, ei jõua kõiki kohti läbigi käia. Viimasel ajal oleme avastanud, et jube palju aega võtab näiteks lõunasöök ja selle võtame nüüd juba jooksu pealt kaasa. Selline vastupidine vorm "lähme ujulasse ja pärast restorani"-le, äkki seda nimetataksegi aktiivseks puhkuseks? Mitte et mul ujula ja restorani vastu otseselt midagi oleks, aga siis ei näe ju jälle muud. FOMO, noh. 

Kuidas me üldse selle Valmiera peale tulime, oli ka omaette naljakas muidugi. Nimelt on seal Tartule lähim DEPO pood. Meil oli teatud tüüpi ruloosid vaja, Tallinnast saime osa kätte, aga kõiki ei julgenud osta, sest äkki ikka ei sobi. No sobisid, aga kuna Valmiera on Tallinnast lähemal, siis mõtlesime puuduvad rulood sealt osta. Muu matkamise kõrvalt ostsime need ka, aga vot sealt suutsime küll pooled ruloodest valed osta.

Aga te Tõrvas olete käinud? Terve Tõrva on matkaradu täis ja salainfona võin öelda, et Tõrva linnas saab korraliku prae kuue euroga kätte. Tõrva veemõnulasse (eestikeelne vaste sõnale SPA) pole ikka veel jõudnud.

13 kommentaari:

  1. Valmieras on kultuurimaja keldris ka väga hea odav söökla, kus me Riiga sõites alati söömas armastame käia!

    VastaKustuta
  2. muidu jah nõus, et saab vahemaadest paremini aru. Seepärast meeldis mulle ka häälega reisida - saab jala vahepeal maha ja vahemaad võtavad vähemalt niipalju aega, et ma saan natuke aru, kui kaugele jõuan.

    VastaKustuta
  3. Ma olin väga hämmingus, et mismõttes on Valmiera Riia tee peal, teate ka üldse, kus see Valmiera on vä... ja siis mulle meenus, et kõik inimesed ei elagi Pärnus.

    VastaKustuta
  4. Nädalavahetusel üritan vähemalt ühe päeva kodust ja vajalikest tegemistest (maja juures on alati neid rohkem kui jõuad teha) eemal olla.

    Matkates olen söömise lahendanud nii, et lõunasöök lihtsalt jääb ära, puhas ajaraiskamine. Nälja kustutamiseks näksime ilusas kohas maha istudes või lausa käimise pealt batoonikest. Joogiks on camelpack veega seljas.Toitumine toimub hommikul ja õhtul. Ühepäevasel matkal vahel isegi autos kohale sõites.

    Veemõnula!!! - nii äge eestikeelne vaste! Loodetavasti ei ole tegu kaubamärgi varastamsiega kui seda edaspidi kasutan :)

    VastaKustuta
  5. Tõrva SPA on kena kompaktne igatepidi-mõnula:) Söögikoht petab ära - esmalt tundub mingi puhvetina, aga süüa saab nagu restoranis. Teise korruse nn. hostel annab täiega korraliku hotelli mõõdu välja. Viiest tärnist neli ja pool. Miks pool maha võtsin - ei oskagi öelda:)

    VastaKustuta
  6. Minu esimene pikem Läti trip oli Cesise, Valmierasse ja Sigulda kanti. Kuna mu kodukant on uskumatult lame, siis seal oli ikka jube mägine ja tore! Cesises nt on kirik, kust leiab noore Köleri loomingut. Sh kõige koomilisem ingli kuju, mida ma elus näinud olen.
    Valmierast meenuvad raamatupoed. Siguldas matkarajad, jalgrattalaenutus ja siis see köisraudtee vist on tolle nimi. Ahjaa, Valmiera vanas mõisas on pruulikoda ja tore söögikoht. Mu kolleegi vend tegi meile tuuri ja degusteerimise seal, rääkis renoveerimisperioodist ja väikeettevõtja elust majanduskriisi ajal. Uskumatu ajalugu on neil, soovitan külastada. Pühade ajal alati mõni muusikaline kollektiiv või laat.

    Ahjaa, Siguldas on ka bobikelgurada. Seal jäises rennis alla kihutada oli äge elamus! Nii et see kant on väga põnev!
    Läti on minu meelest hiigelsuur, tulekski tükikaupa võtta. Need piirkonnas on neil ajalooliselt ka väga erinevad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siguldas olime kaks aastat tagasi päris pikalt, sai ka bobikelgurada külastatud. Siin sai muljetatud.

      Kustuta
  7. Valmiera lähedal on Valmieramuiža pruulikoda - vabrikupood ja kõrts, lisaks müüvad toredat tarbekeraamikat.

    Me oleme Lätis ringi kolanud paaril korral (autoga, jalgrattaga, kanuu või süstaga) ja alati on väga väga tore olnud. Mul on unistus korraldada Latgale kanti rattamatk. Laisemale nautlejale soovitan Koiva / Gauja jõe peal suvist kanuumatka, see on sihuke hästi lebo tegevus, suvi eriti ehedal kujul - kogu korraldus on kohalikelt (nt makars.lv), sina vaid loksud kanuus allavett, käid ujumas ja võtad päikest.

    Tõrva kanti korraldasin kaks suve tagasi rattamatka, vaadata oli hirmus palju ja vaatamata jäi muidugi veel rohkem.

    http://kurinurm.blogspot.com/2022/04/mulgimaa-ja-vortsjarve-rattamatk.html

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga selle "Tõrvas praad kuus eurot" asjus ma sind küll ei usu. Ma helistasin läbi KÕIK Tõrva kandi söögikohad ja nad ei võtnud mind ÜKSKI jutule. Kõik viitasid lahkelt konkurentidele "see kõrts on kindlasti lahti" või "seal on burksiputka". No ei olnud. Kulutasin telefoni, emaili ja messengeri peale mitu tundi - tulemus null - Tõrvas süüa ei saanud.

      Ainus avatud söögikoht Tõrva ümbruses oli Taagepera lossi ja veekeskuse restoran. Nende kiituseks võtsid nad meie räpase rattaseltskonna viisakalt vastu ja andsid väga väga hästi süüa.

      Kustuta
    2. Üldse jagunevad mu Lõuna-Eesti söögikogemused laias laastus neljaks.

      a) On puhkepäev / riigipüha / maikuu / mittesuvi ja me oleme kinni, isegi siis, kui silt kõrtsi uksel või meie veebileht ütleb, et oleme avatud.

      b) Oleme avatud, aga kuna on suvi, on meil toidu ootejärjekord kaks tundi. Minge mujale / ärge tulge üldse.

      c) Me ei ole üldse kõrts, vaid 2010. aasta avatud talude päeva ühekordne projekt. Ah et leidsite meid nii Google kaardilt kui Facebookist ja juures on menüü ja kontaktid....? Pole aimugi, meie ei vastuta selle eest, et Google meie suvilat restoraniks peab.

      d) On väga armas külakõrts või restoran, mille olemasolu kohta saab infot ainult kohalikust poest või konkurentide käest.

      Autoga reisides on suva, kuidagi ikka saab midagi hamba alla. Aga seltskonna või lastega matkates olen ma õppinud helistama, helistama ja helistama.

      Kustuta
    3. Ma ise olin ka üsna kindel, et 24.02 õhtul Tõrvas süüa ei saa, aga Mulgi mugila, mis varem oli burksiputka Maxima parklas, aga nüüd on viisakas söögikoht, kus Joel Ostratki kohal käis, oli täitsa avatud. Äkki sa sattusid helistama just sel ajal kui see koht burksiputkast viisakaks kohaks muundus?

      Kustuta
    4. Ei tea. Kuid nõus olen sellega, et natuke ette uurides saab kõikjal Eestis süüa küll, ja väga hästi. Siseturism on kasvanud ja see mõjub teenustele hästi. Tõsi, ka hinnad tõusevad usinalt.

      Kustuta