Nädalavahetuseks kutsuti talgutele. Ma suppi ja kringlit võtaks küll, aga oma vabast ajast tööd teha? No ei. Andke andeks. Ei lind ega loom endiselt. Eks tuleb siis supi ja kringlita läbi ajada.
Mikro pidi minuga intervjuu tegema enesepildist. Minu omast siis tema vanuses. Kõigepealt muidugi avaldasin talle nipi, et kui tulevikus mingeid intervjuusid tuleb teha anonüümsete tegelastega, siis lihtsalt kasuta oma aju. Mis te arvate, et ma käisin ülikoolis mingit paarikümmet inimest tülitamas oma intervjuusooviga või? Kas mu lemmikmeelelahutus enda peas pole mitte kujuteldavad vestlused kujuteldavate isikutega? Muidugi ma mõtlesin need inimesed välja, mõni oli hästi stereotüüpne, teine jälle langes kastist välja - palju põnevam oli, kui pärisinimesi intervjueerida. Lõputöö jaoks mõni lausa andis loa, et mõtelgu ma ise talle sõnad suhu, ei tema oska :) Jaajaa, kõik kvalitatiivsed uuringud on maru usaldusväärsed. Võib muidugi olla, et ma olin ainus mädapaise selline, iial ei või teada.
No igatahes tuli Mikroga ka juttu sellest, et mis emmele tema vanuses meeldis ja mis mitte. Selgus, et me ühtekad. Ega mina ka oma ema iial näiteks riisumas ei ole näinud. Tegelikult oli mu vanemate puuduv töökasvatus mu edasise edu pant. Ema ei lasknud mul end töödes segada (ajad köögi sassi, koorid liiga aeglaselt kartuleid jms) ja isa halastas, sest "tööd pead ju kogu ülejäänud elu tegema". Vot ei ole pidanud, sest ei oska ja ega keegi väga ei sunni ka, kui vabatahtlikult käsi külge ei pane. Ahjaa, üks asi küll, mille kohta Mikro samuti käsi laiutas, et miks inimesed ometigi nii ei tee nagu meie. See värk, kuidas paljudel on kodus mingi nõudepesugraafik. Miks te igaüks ise oma nõusid ära ei pese? Ja ühisnõud peseb see, kes viimasena käppis või kes parajasti need ära määris (ahjaa, enamikul siis peseks vist ikka ainult ema neid ühisnõusid?) Mul on kusjuures vastik võõraid nõusid pesta. Nagu Mikro ütles - enda peale ilastada on ok, aga kui keegi teine seda teeb, siis iuuu! Ja nõud peaks ju tingimata kohe peale söömist ära pesema, sest pärast on veel ilgem. Aga no ju siis maitse asi.
Tööintervjuul käisin ka. Olla pea seitsekümmend kandidaati kohale olnud, ma olla üks kõvemaid, kuigi ma konkreetselt seal kasutuses olevat programmi näinudki polnud. Valiti muidugi selline, kes oli ja ma ei kurda. Sest mul oli juba hirm, et pean suve tööl veetma. Mis sest, et ma olin juba laskmata karu nahka (ehk tulevast töötasu) paigutama hakanud :) Intervjueerijad olid kõik toredad, mul oli lausa vastik neile valetada, aga no peab ju, nii need asjad käivad, sa ei saa vastata küsimusele: "Mis su silmad särama paneb?", et džinn toonikuga. Vehkisin seal siis kätega, seletasin, rebisin kildu ja samal ajal teine mina pööritas õla peal silmi, et mida paganat sa lollakas teed? Kui küsitakse, kuidas tööpingeid maandad, vasta ausalt ära, et tööpinged sinu valikutesse ei sobi, mitte ära jahu midagi loodusest ja perekonnarüpest.
Ma ei kirjutanud ju nii kuu aega blogi ka, sest see kandideerimine pani mulle sihukese pinge peale! Pinge, et mõelda, mis siis kõik muutub kui. Aga ei muutugi, nagu tavaliselt.
selle häda, et "ühisnõud peseb see, kes viimasena käppis või kes parajasti need ära määris" kipub jah olema see häda, et kui ka söögitegemine ise on pigem see kuum kartul, mida üksteise vahel veeretatakse, siis oleks ebaõiglane, kui see, kes söögi tegi, peab veel nõudepesutöö sinna otsa tegema. või siis tekib olukord, kus keegi ei nõustu sööki tegema, et ei tekiks nõudekohustust.
VastaKustutaEsiteks, laigin postitust. Sa kirjutad NII toredasti!
VastaKustutaTeiseks, mina olengi see tradwife, kes heal meelel nõusid peseb (viskasime nõudepesumasina välja, ma ei salli seda) ja elamist koristab. Sest mu mees hoolitseb omakorda teiste asjade eest. Kodused kohustused 50/50 jagatud, ma ei näe põhjust, miks peaksin mingeid ühiskonna poolt pealesurutud üüber-feministlikke standardeid järgima.
Aitäh!
KustutaTeil on ses mõttes õiglasem, et olete kahekesi. Meil sai jutuajamine alguse peredest, kus ka lapsed, kes miskipärast ei suuda oma taldrikut ära pesta. Või siis õde suudab ja vend mitte.
Ahjaa, ma ka ei salli nõudepesumasinat (no va tööstuslik kasutamine). Üks külas käinud laps siiralt imestas, et aga kuidas te siis nõusid pesete üldse? Tema polnud käsitsi pesemise võimalust iial näinud oma elus. Mu emal on tutikas nõudepesumasin köögis, ühendamata nii kümme aastat :) Mulle tundub see pesemist ootavate nõude hunnik seal masinas nii ebahügieeniline. Olen küllalt näinud, kuidas kellelgi külas olles tuleb nõusid masinast võtta, sest puhtad on otsas ja masin pooltäis, pole mõtet käima panna või on unustatud käima panna. Ja veekulu osas ma ka ei saa aru, ega ma siis käsitsi pestes kogu aeg veel joosta ei lase.
Kustutaminu arust on nõudepesumasina miinus juba see, et teda ennast peab ka puhastama ja siis on lihtsalt VEEL üks asi, mida peab puhastama ja mis siis asja mõte üldse on.
KustutaPisukese liialdusega: mul pole nii palju nõusidki üldse, et nõudepesumasinat täis laadida :) Lisaks, need mustad nõud, mis masinas istuvad ja pesemist ootavad - ebahügieeeniline, minugi meelest.
KustutaKui me siia uude koju kolisime, oli kööki jäetud eelmiste elanike nõudepesumasin. Ei olnud küll üle mõistuse räpane, aga sellegipoolest haises, no umbes nagu nõudekalts vene ajal. Öäk. Ühendasime otsekohe lahti, viskasime välja.
Mis veekulusse puutub, siis pakun, et info nõudepesumasinate vettsäästvatest omadustest, käsitsipesuga võrreldes, on mõneti kodumasinate tootjate muinasjutt. Googeldasin natuke, ütlevad, et uuemat sorti veesäästlik masin kulutab 20 liitrit tsükli jooksul. Ja käsitsi pestes kulutaksid 40 liitrit. Ma ei tea, mida käsitsipesu all mõeldakse - et lasen kogu nõudepesu vältel vett lahinal kraanist joosta või?
Samas, ma jumala eest ei too oma nõudepesumasina vaenamist, käsitsipesu fännamist kellelegi eeskujuks. Käsitsipesejad on ilmselt vähemuses tänapäeval; vägagi mõistan neid, kes nõudepesumasinata elamist ette ei kujuta.
Kustutavbla see 40 liitrit läheb siis, kui masinatäiega võrdväärne kogus korraga ära pesta? aga ikkagi pole need oletajad ilmselt kursis inimestega, kes kasvasid üles ilma voolava veeta majapidamises ja isegi kraani juurde pääsedes kalduvad veega, eriti sooja veega säästlikult ringi käima.
KustutaMa olin ikka täiesti täiskasvanud, 30+ vanuses inimene, kui ma sain teada, et on olemas selliseid inimesi, kes lasevad veel kraanist voolata kogu hambapesu aja või kogu dushi all käimise aja. Ma polnud isegi sellise asja peale kunagi elus tulnud.
KustutaJah, ja samas minu lapsepõlvekodus oli voolav vesi, aga ikkagi jäi see kokkuhoidlikkus kuskilt külge. Mul on näiteks üks ripsmetušš, mis eemaldub kehasoojusest soojema vee all. Pmst siis justkui kokkuhoid ju, pole vaja eraldi meigieemaldit, aga mind hullult häirib, et ma pean vett asjata joosta laskma enne kui see piisavalt soojeneb, et ma tušši maha saaks. Jaa, ma püüan enne seda mingeid muid vett vajavaid tegevusi teha, aga ikkagi!
Kustutama nägin sellist hambapesu-veevoolamist esimest korda, kui mul oli sakslasest peika. kusjuures teoorias maru ökomeelne jne, aga ta lihtsalt ei pannud tähele.
Kustutaduši all voolab ka mul vesi kogu aeg, aga see tuleb sellest, et ma ainult loputan ennast seal, ei teki seda seebitamise pausi. Pead pesen loomulikult kausi abiga, muidu ei saa ju šampooni peast välja, kui juuksepahmakat korralikult leotada ei saa.
Džinni nali on parim. Mul homme kaks töövestlust, vaatan - ehk annab ikka kusagile vahele visata. Nagunii pooled õpsidest krabistavad sahtlis konjakikommidega, et koolipäeva koos kõikide võludega kuidagi üle elada =D
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaUskumatu, et ma nägin kogu selle vaeva praegu lihtsalt kirjavea elimineerimise eesmärgil, aga kel pea ei võta, võtavad jalad... =)
KustutaKommentaar ise oli siis selline: "Also, ma täiega teeks füüsilist tööd (eeldan, et seal talgul pakuti riisumist?), enamasti ka ilma kringlita, aga see peab siis ka tõesti midagi lõbusat olema. Koduseinte vahel aset leidvad toimetused, njahh... Rõivaste pesumasinasse toppimine ja hilisem kuivatusrestile laotamine - väga tuus. Nõudepesu on selline semilõbus. Tolmu põhkimine ajab lihtsalt hulluks ja ükskõik, kui mitu korda te mulle selgitate, kuidas lennuk õhus püsib või kust tolm tekib, no kurat, ei meeldi mulle see salakaval värk, et ma ei näe, kust see tuleb.
Võibolla õuetoimetustega on see eelis, et neid peab suht kõiki tegema vaid kord hooaja jooksul ja kui on ajupuue igast repetitive tegevustega, siis aiatööd versus tööd majas/korteris sees ongi ju kaks totaalselt erinevat asja."
Krt, sa loed mu mõtteid, ma olin just kirjutanud järgmise postituse tolmust: "Kuskilt tuleb tolm. Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha? Ja vat see tolm ajab mind marru, sest võta sa teda palju tahad, ta tuleb ikka aina tagasi. Ei piisa asjade mitte laiali jätmisest ja muidu eeskujulikust käitumisest tolmu ärahoidmiseks. Ma võin ju korra selle tolmu ära võtta, aga ma tean, küll ta raibe tagasi tuleb ja seetõttu ei tunne ma mingit rõõmu ka koristamisest. Nojah, selleks korraks kõik, aga varsti jälle. " Seda postitust ma vist ei avalda enivei, liiga iseenesestmõistetav :) Mingi uurimus (raudselt kujuteldavate inimeste peal tehtud) väitis, et 80% inimestest tunneb end pärast koristamist paremini. Ma ütleks, et neil inimestel on lühike mälu - see tuleb kõik tagasi.
KustutaAga talgud jäävad vist selles vormis ära vaadates nädalavahetuse ilmaennustust...
Nii äge, et said uuesti tööintervjuu kogemuse. Vahepeal on ju vaja end värskendada ja kunagi ei tea, äkki ikka ühel hetkel tuleb uus töö su ellu.
VastaKustutaÜlikoolis ma küll ühtegi kujuteldavat inimest ei intervjueerinud, aga ma mäletan, et kui ma tegin oma elu esimese ajakirjaartikli, mis oli ühtlasi mu proovitöö tööle saamiseks, siis selle tarbeks ma küll kedagi intervjueerima ei hakanud :D Seal mul oli üks kujuteldav mees, kes mõned tsitaadid viskas. Tööle ma igatahes sain, nii et ju tundus usutav.