Minule, ja ilmselt enamikule sattus see karikatuur ette eraldiseisvana, kontekstist välja rebituna ja seesugusena põhjustas see esmapilgul tõesti wtf? emotsiooni. Pigem aga selles osas, et mis mõttes leiab beibesid kõige rohkem juura- ja majandusteaduskonnast? Kohe päriselt ülikool ise reklaamib ennast sellega välja? Sellele, et neid beibesid leiab, ei vaidle üldse vastu. Mu meelest aga läks kogu see protest veidi vales suunas. Mind pani imestama hoopis see, et mismõttes tuuakse välja 7 stereotüüpi ja kõigest 1 neist on naine - TÜ-s kokku on naisi ju suisa 66%. Ok, paar välja toodud tüüpi on sootud, vähemalt minu treenimata silmale. Ja mis mind tegelikult häirima jäi, oli see, kuidas taaskord, kui mehed sellele faktile tähelepanu pöörasid, et enamik stereotüüpe käis hoopis nende kohta, tuli kärmelt vastuseks, et ei-ei, oluline on vaid naiste steretüübistamine. Ma ei ole selle koha pealt vist feminist vaid pigem võrdõiguslane. Näiteks "elupõletaja" on ju selgelt solvav meestele - "kodutöödega aitavad abivalmis kursaõed" - ahsoo, mehed on nii lollid, et käivad ülikoolis vaid õppelaenu eest joomas ja läbi veavad neid usinad kursaõed? Mu meelest on stereotüübid ja igasugu klikimagnetitest nimekirjad üldiselt tobedad. Nalja vastu pole mul midagi, ma ei tea, kas just ülikool peaks selle trendiga kaasa jooksma, aga ohkida nüüd, kuidas ainult naistele on liiga tehtud, on ka nagu ebaõiglane mu meelest. Mulle tundub, et mõnes kohas oleks meil rohkem vaja võrdõiguslaste häält kui ainult feministide oma, sest praegu jääb küll tunne, et naised võitlevad meeste vastu või vähemalt neid absoluutselt mitte arvestades.
Mulle ei meeldi ka seisukoht, et Põrgus on eriline koht naistele, kes teisi naisi ei toeta. Mitte ainult seetõttu, et see mulle otseteed põrgusse näitab, aga ma tõesti leian, et ma ei pea kedagi toetama pelgalt seetõttu, et mul on temaga samad suguorganid. Lisaks julgen ma arvata ka seda, et paljudes teemades ei saa maha vaikida naiste enda vastutust, mida mu meelest kangesti teha püütakse, öeldes, et ühiskond on süüdi. Mu meelest kasvatab see õpitud abitust veelgi. Oh, meil on ju klaaslagi, sellepärast ma ei jõuagi kuhugi. Ma arvan, et mõnele päris meeldib see klaaslagi, see vabastab pingutusest. Igasugu konkreetsetele šovinistidest mölakatele tuleb muidugi vastu astuda, aga samuti on olemas konkreetsed isikud, kes on tegelikult ka ise süüdi, et nad tippu jõudnud ei ole ning ei ole neid sealjuures takistanud ükski mees ega kuri ühiskond. Kusagil feministide grupis niimoodi arvata ei tohi, siis oled kohe šovinistliku ajupesu ohver. Kõik huvigrupid muutuvad minu meelest mingil hetkel sektiks, kus teisitimõtlemist või asjade kahtluse alla panemist ei sallita. Mulle on teisitimõtlemine alati südamelähedane olnud. Iseasi, kas sellist asja nagu teisitimõtlemine (või oma peaga mõtlemine) üldse olemaski on, me kõik mõtleme endale ettejuhtunud raamistiku piires (kogemused, keskkond, geenid).
Kvootide kohta näiteks - kuidas me saame kindlad olla selles, et võrdsuse saavutamine ametipostidel nö loomulikul teel on läbi kukkunud seetõttu, et kusagil toimib meeste ringkaitse, mille murdmiseks on kvoote vaja? Äkki on see läbi kukkunud lihtsalt seetõttu, et enamik naisi ei soovi olla juhtival kohal? Äkki on meestel keskmiselt rohkem liidrigeene? Või tegelikult ei tahaks meist keegi suurt kontserni juhtida vaid rahus elada ja selle juhtimise on mehed enda kanda võtnud stereotüübi kohaselt, mis näeb mehes pere ainuisikulist ülalpidajat? Hoopis mehed on ohvrid, mitte kasusaajad? Mulle siiski meeldib mõelda, et ühiskonnad arenevad loomulikul teel, mitte kunstlikke meetmeid kasutades (sest vanaema rääkis mulle, mis juhtus siis, kui hiinlased varblased ära hävitasid...) ja ma ei näe vähemalt meie ühiskonnas naistel mingeid erilisi takistusi juhiks saamisel. Hetkel on feminismirindel mu meelest põletavam probleem beibekultuse peale surumine ja pidev sugude üksteisele vastandamine, seda siis Eestimaal, kus selle töö võiks vabalt võrdõiguslikkuse sildi alla panna, hirmutamata keskmist onu Heinot karvase ja kurja feministi kuvandiga.
1) Tuletame meelde, et paar aastat tagasi tegi TTÜ üsna samasugus nalja:
VastaKustutahttp://naine24.postimees.ee/776678/ulikooli-reklaam-ttust-leiad-endale-normaalse-mehe
2) Nali on alati kellegi arvel. Mõnikord on naerualune grupp väga suur (kogu inimkond, vt Scott Adamsi eduka karikatuuri õpetust) või ei ole neil sobilik enda kaitseks välja astuda (abielurikkujatest mehed), aga see ei muuda asja.
3) Nali on naljakas ainult siis, kui selles on osa tõtt. Stereotüübid on seetõttu stereotüübid, et nad on laias plaanis tõesed.
4) Minu arust oli antud kampaanias rohkem eneseirooniat kui teiste (naiste, meeste) üle nalja heitmist.
Ega ükski ülikool naist ei riku, aga
VastaKustutaühel hetkel pead sa ju ülikoolist välja tulema ja silmad avama.
Siis selgub tõsiasi, et selle raha eest ikka läbi ei löö küll.
Võid ju oma ülikooli tekliga ringi kakerdada pärast volbriööd...
...
Lõpuks märkad, et vene beibed on sinust edukamad,
ja asi ei üldse hariduses vaid hoopis x-faktoris,
millest ülikoolis ei õpetatud midagi. wtf?
...
Edukus on meeste silmades.
"Edukus on meeste silmades" - võtab nelja sõnaga kokku kõik selle, mille vastu feministid võitlevad.
VastaKustutaOleneb vast sellest, mida keegi edukuseks peab. Mõne arvates on Katya Sambuca äärmiselt edukas naine, teise arvates jälle Ene Ergma.
VastaKustutaMuidu Kauriga nõus, mis puudutab naljakat nalja ja stereotüüpe. Antud kampaania puhul oleks kõik olnud kena ja ka tundlikumale närvikavale sobiv, kui ultrabeibede puhul oleks ära jäetud see, et noid võib leida just majandus- ja/või õigusteaduskonnas.
VastaKustutaSellega pandi pange, sest kuigi mõlemas nimetatud teaduskonnas on naiste osakaal tõesti parajalt suur, siis ei taha sealsed neiud, et neid nähtaks eeskätt kui pinnapealseid ja vaid välimusele ja bränditoodetele orienteeritud ultrabeibedest tühipäid. Ehk et stereotüübiga mindi pisut liiale ja diskrediteeriti tahtmatult majandus- ja/või õigusteaduskonnas õppivaid neiusid.
Mõtlesin just, et minu lemmiksorti naljad ei ole kellegi arvel, sest mulle meeldib absurdihuumor. nt kelle arvel on nali "kaks pingviini läksid trepist üles, üks läks vasakule, aga teine oli kollane"? või "Picasso seikluste" rongikoht?
VastaKustuta... või "Õhtu ooperis" kajutistseen?
VastaKustutaJep, see et stereotüüpide hulgas oli seitsmest isikust ainult üks naine, ja seegi negatiivne figuur, on nii diskrimineerimine (meesstereotüüpide hulgas oli enamus positiivseid) kui ka ebatõene lähenemine statistikale. Naljakas see ei olnud kuskilt otsast, nõme oli. Tõepoolest sama nõme, kui TTÜ kunagine "nali" või hiljuti silma jäänud Tartu Tervishoiukõrgkooli videoreklaamid, kus stereotüüpne Tark Mees käis noomimas suurt hulka Väga Lolle Naisi, kes kõik töötervishoiureeglite vastu massiliselt eksisid.
VastaKustutaKusjuures naljafaktorit vähendabki nimelt nende stereotüüpide sage esinemine. Tõefaktorit on neis umbes sama palju, kui alkoholireklaamis.