kolmapäev, märts 09, 2016

Häda erinevate inimestega

Tegelikult tuleb siin postituses juttu mitmest erinevast hädast, aga ühendab neid kõiki see, et inimesed on nii paganama erinevad. Alustuseks siis teistest blogijatest, sest kõige rohkem huvitab ju see, kui kedagi kuskil "taga räägitakse". Ma tegelikult pole lihtsalt leidnud viitsimist, et konkreetsete postituste alla kommenteerida ja ilmselt oleks pikale ka veninud. Niisiis, kõigepealt Manjana, kes kirjutas selgeltnägijatest. Mu meelest on selgeltnägijad ja meditsiin küll kaks üsnagi erinevat teemat, mis vaid mõnedes punktides kattuvad, aga mind kõnetas Manjana arvamuse juures see osa, kus ta ütleb, et tänapäeva lääne meditsiin on võimetu selgitama kõigi hädade põhjuseid. Ongi, aga kas see on üldse võimalik? Ma olen ise ka kangesti unistanud olukorrast, kus ma saaksin nö täpselt jälge ajada stiilis "jäin haigeks seetõttu, et möödusin toidupoes ühest konkreetsest inimesest, kelle käest omale pisiku külge sain". Oleks see elu vaid nii lihtne. Ilmselt sõltuvad kõik meid tabavad hädad sajast erinevast mõjutajast ning seesugune ühe ja kindla tagaajamine ei ole võimalik. Tänapäeva meditsiin põhineb statistikal ja tõenäosusel, seeläbi ka keskmisel inimesel, aga kahjuks on kõik inimesed isemoodi. Mingite sümptomite puhul saab mingisuguse kindlusega väita, et inimesel on küljes mingi kindel haigus, sest enamasti selliste sümptomitega nii on ning selle häda vastu aitab see rohi, sest enamasti nii on. Kui sa juhtumisi nendesse raamidesse ei mahu, on jama. See aga ei tähenda, et meditsiin jama oleks. Valuvaigistid ju toimivad. Kuigi on mingi hulk inimesi, kellel ei toimi, aga nemad on vähemus. See on nii kõigi ravimite ja meetoditega. Meditsiin põhineb katsetustel, alternatiivravi konkreetsetel kogemustel. Mõlemad sisaldavad elementi, et kellelgi on toiminud, kellelgi mitte. Need, kel meditsiin toiminud pole, arvavad sageli, et asi on meditsiinis, aga asi on hoopis neis endis, nemad lihtsalt ei sobi selle enamiku alla. Veel vähem on lootust, et sobib alternatiivravi, sest see ei põhine enamusel vaid väiksema grupi kogemusel. Aga muidugi võib juhtuda, et kuuludki sellesse väiksemasse gruppi. Meditsiin ei ole ega saagi olema mingi võluvits, millega kõiki aidata, aga ilma temata oleksime veel halvemas olukorras.
Madlike kirjutas aga hoopiski tutvumisest ja lõpetas oma postituse arvamusega, et tema J.M.K.E. fännidega lähemaid suhteid ei looks. Ma kujutan ette, et ta pidas silmas mingit stereotüüpset purjus punkarit, aga mulle tulid hoopis meelde kõik mu sõbrad, kes ilmselt liigituvad J.M.K.E. fännide alla, kuid ei ole sealjuures stereotüüpsed purjus punkarid. Mõni neist on täiesti teadlik sellest, et teda selle stereotüübi alla liigitatakse (n ühe sõbra puhul ei ole mitte keegi esimesel kohtumisel uskunud, et tegemist on tubli teadlase ja doktorandiga), kuid sellest hoolimata suhtub ta teistesse sama eelarvamusega. Näiteks väitsid kõik meessoost punkaripoolsemad isikud mulle ükskord, kuidas nemad küll elusees ühtegi punkarist tüdrukut endale ei tahaks, sest need on ju kõik räpased. Eks ma omaette imestasin selle üle, aga no inimesel on ju õigus partnerivalikul ebaratsionaalne olla. Kuigi minu meelest on see sama hea, kui õllekõhuga mees võdistab õlgu mõne lisakiloga naisterahva üle.
Rääkides lisakilodest sain ma koletu šoki osaliseks tervishoiuarstil käies. Seesugust numbrit pole kaal mulle mitterasedana elu sees näidanud ja hiljem vanemaid ning hiljutisi fotosid võrreldes sai selgeks, et kaal ei valeta. Niisiis otsustasin õhtuti veidi graatsiakettaga (jumal milline õudne sõna!) vehkida ning planku panna. Nüüd, peale kahte kuud jantimist tunnen, et enam ei suuda. Kus on mu lubatud endorfiinid, ah? Peale iga trenni tunnen end kui päev otsa puid lõhkunud päkapikk ning mu ainus soov on heita voodisse ja magada, magada, magada ning vahelduseks linade vahel pizzat ampsata ning õlut peale juua. Küsisin L.-i käest ka, kas tema on end kunagi peale füüsilist pingutust erksana tundnud ja ka tema väitis, et ega ikka ole küll. Mis meil ometi viga on?  Miks teistele inimestele meeldib trenni teha? Tuleb vist lihtsalt jalgsi tööl käimisega piirduda, 7000 sammu päevas on siiski parem kui varasem 1000, vähemalt ei ole ma siis õhtuks nii väsinud kui trenni tehes.
Liigume edasi aga veel hullemate probleemide juurde - šampoonid. Ma olen täiesti marus, sest viimased pool aastat ei ole ma suutnud leida mitte ühtegi šampooni, millega pestes ei näeks ma juba järgmisel päeval välja nagu oleks ma viimati pead pesnud kunagi nooruses. Isegi šampoonid, mis mulle ühe korra on sobinud, ei kõlba järgmise pudeli ostmisel enam kuhugi. Ma ei saa aru, miks kõik šampoonid lubavad teha juuksed kohevaks, säravaks, parandada juukseotsi, kaitsta värvi ja veel sada muud ebaolulist asja, kui ainukest - teha juuksed puhtaks, ei suuda ükski. Hea on, et nüüd on olemas kuivšampoonid ega pea jahuga piirduma.
Et aga mitte päris lootusetult lõpetada, tuleb tunnistada, et broneerisin lähenevateks pühadeks spaasse toa. Sellega sai ka palju nalja. Kõigepealt avastasin, et normaalsed inimesed broneerivad puhkuse kuid ette ning sobivateks kuupäevadeks pole enam peaaegu kuskil ruumi. Ma olen viimase minuti inimene, sest kui mul midagi on kavandatud, jõuan ma enne mitu kuud muretseda (kas ikka bron läks läbi, kas ikka sai õige koht valitud või oleks mujal parem ja odavam, ega ma ometi haigeks ei jää selleks ajaks jne), palju lihtsam oleks tuju tulles lihtsalt kohale sõita. Siis aga avastasin, ilmselt viimase inimesena, sellise lehe nagu booking.com ja kas sa näed imet, seal pakuti veel paari tuba ja suisa soodsama hinnaga kui mujal. Nalja sai siis, kui hakkasin lugema valitud hotelli kohta arvamusi (loomulikult loe peale broneerimist, saad kenasti kahetseda). Parimad olid minu meelest need, kus esiteks avaldas keegi šokki selle üle, et neile anti suure voodi asemel kaks kitsast ning öeldi, et pole midagi teha, sest hotellis rohkem suure voodiga tube ei leidu. No kuidas see võimalik on? Jah, tõesti, kuidas? Miks seda laia voodit lihtsalt välja ei võluta nende jaoks? Kuidas saab olla, et lihtsalt ei ole? Teist samasuguse murega klienti oli aga algatusvõimega õnnistatud ning ta kirjutas, et "õnneks tulime selle peale, et kaks voodit kokku lükata". Braavo! Kes küll selle peale tulnud oleks, eks? Aga - "me pidime need voodid ise kokku lükkama!" OMG? Ise pidite lükkama? Kuidas nii ometi saab? Mitte keegi ei tulnud teile appi? Ennekuulmatu! Ehk siis täiesti jube ja ebainimlik koht on meid ees ootamas.
Igatahes on Internet mu meelest just see koht, kus inimeste erinevused kandikul ette tuuakse. Igasuguste soovituste avaldamine ja lugemine on mu meelest täiesti tühi töö, sest enamasti kipuvad arvamust avaldama vaid need, kelle arvamus mingi asja kohta negatiivne on. Kiitma ei viitsi ju keegi Internetti tulla. Nii arvasin ma pikka aega, et epilaator on surmarelv, sest inimesed Perekoolis ütlesid nii. Kui see on "maailma kõige jubedam valu" nagu seal väljenduti, siis just selles valus tahaksin ma elada. Samuti usun ma, et enamus neid, kes mu lapse tulevast kooli "kõige õudsemaks kooliks terves Tartu linnas" peavad, on lihtsalt need, kelle lapsed seal hakkama ei saanud või kes lihtsalt ise on väga konfliktsed isiksused. Inimesed on nii erinevad, et ainult ennast saab usaldada (kui sedagi, sest no need šampoonid, mis mulle varem sobisid, enam ei sobi ju...).

26 kommentaari:

ritsik ütles ...

Ühinen sinuga šampooniotsingutel. Suvel leidsin toote, mis kõlbas, a nüüd enam ei kõlba ja mu elu on jälle üks lõputu peapesu..
Mulle ei meeldinud punkarid üldse, sest nad tundusid nii ülbed ja ennasttäis ning sageli olid lihtsalt täis- viina ja õlut. Õnneks sain oma mehega tuttavaks siis, kui ta oli juba ekspunkar :)

Marca ütles ...

Punkarite ja muude (tumedamate) subkultuuride esindajatega on sageli see teema, et mida ähvardavam välimus, seda ohutum sisu. Mu sõbranna on öelnud, et tema ei julge minuga rokiklubisse kontserdile kaasa tulla, sest seal on igasugused karvased ja sulelised. Minu kogemus nendega on küll positiivne olnud, ei ole keegi kõrvalisi isikuid ohustanud, erinevalt mainstream-ööklubidest, kus sellist asja mitu korda on ette tulnud. Muidugi on erandeid, kuid üldine turvatunne on minul alternatiivfestivalidel olnud suurem kui mõnel üldrahvalikul peol.

rojukene ütles ...

Peapesu osas - kui kaua te šampooni peas mudite? Kui ainult korraks vahule lükata ja kohe maha loputada, siis on paratamatult tulemuseks error. Ja kui liiga sageli šampooni kasutada, siis kah.

Ma olen nüüd paar kuud kasutanud ainult profisarja šampooni ja maske (üks neist värviv) ning iga kord pead pestes vähemalt kaks minutit näppudega peas siblinud. Vahe on märgatav! Ja pead on vaja pesta paar korda nädalas. Kui ma olen nt trennist eelmisel päeval pead šampooniga pesnud, siis trennist tulles loputan juuksed lihtsalt veega üle ja on kõik bueno.

Madlike ütles ...

Otseselt punkarite vastu pole mul midagi - kuna ma veedan põhiliselt Tartus olles aega UG-s, siis olen neid seal ikka näinud ja ei ole nad nii hullud midagi. Ma pidasingi silmas neid, kes JMKE kontserdil lava ees purupurjus peaga laamendavad. Mõni vaiksem JMKE fänn võib aga kindlasti päris tore olla.

Šampoonidega on mul sama häda - üle ühe päeva juuksed puhtad ei taha püsida. Mõned on soovitanud hakata juukseid harvem pesema, et juuksed aeglasemalt rasva toodaksid, aga ma ei taha ju ka vahepealsel perioodil näha välja, nagu saaks mu juustest õli välja väänata. Mul on kõige paremini aidanud siiski mõned Ukraina šampoonid, nendega suudavad juuksed suisa kaks päeva puhtad olla.

rojukene ütles ...

Madlike, muud varianti ei olegi kui harvem pesta. Käid paar päeva lihtsalt pearäti või mütsiga või paned juuksed kinni :) See harjumisperiood ei võta juustel kuigi kaua, vähemalt minu kogemuse põhjal mitte.

Madlike ütles ...

Ei võta jah ja ma olen seda isegi rakendanud - ajal, kui ma nt haige olen või niikuinii kodus.

Mariliis ütles ...

See teema on nüüd mujalgi läbi käinud, aga ma küsin veelkord, olen unustanud - kui mitu korda nädalas oleks okei pead pesta? Mina pesen igal hommikul (vahel ka ülepäeviti, aga siis on sel hommikul, kui ei pese, juba juuksed kinni ja nii terve päeva) ja ma pole selle pealegi tulnud, et seda on palju. Küsisin just töökaaslaselt ka ja ta ütleb täpselt sama.

Ma arvan, et siin on juuksetüübis asi, mitte šampoonis. Kui juuksed lähevad rasuseks, siis sellepärast, et nahk ongi rasusem ja juuksekarv sellist tüüpi. Kui on aga kuivemat sorti nahk ja hästi kuivad juuksed (lokkis), siis ei ole tarvis sageli pesta, sest juuksed ei lähe mustaks. Marca, sul on minu arust sarnased sirged juuksed nagu mul, äkki kuulud ka sellesse igapäevaklanni ja that's it?

rojukene ütles ...

"The experts agree: Only a small group needs to shampoo daily, like those with very fine hair, someone who exercises a lot (and sweats), or someone living in very humid place, Goh says."

http://www.webmd.com/beauty/shampoo/how-often-wash-hair

Marca ütles ...

Mul päris sirged juuksed pole, pigem laines ja paksud. Pesen üle päeva, aga sellel vahepealsel päeval olen sunnitud kuivšampooni kasutama ja juukseid kinni hoidma. Huvitav on see, et näonahk on mul hoopistükkis kuiv ning kunagi keegi juuksur arvas, et üldiselt peaks näo ja peanahk ikka ühte sorti olema.

TT ütles ...

Meditsiini osas polegi keegi komminud, ju siis oleme nõus. Mina igatahes jagan su arusaamisi suures osas. Alles oli vaidlus ühe tüübiga, kes väitis, et kõik tema tervisehädad ravis "puhas" aluseline vesi, mida mingi firma müüvat. Minu argumenti, et puhas vesi on neutraalne peeti mõttetuks teaduslikuks targutamiseks :) Muud miskit kui kahju, et inimesed lasevad end lollitada, põhjusel et pole suutnud koolist peale lugemisoskuse suurt midagi muud kaasa võtta.

TT ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Nele ütles ...

Minu šampoonimured hakkasid lahenema kui hakkasin pudelilt tootjamaad vaatama. Mingi hetk avastasin, et varem sobinud šampoon enam ei sobinud ja lähemal uurimisel selgus, et seda ei toodeta enam Saksamaal vaid Poolas. Lasin tuua sama toodet Rootsist ja selgus, et Skandinaavia turu jaoks tehtud kraam pesi jälle nii nagu vanasti. Hambapastaga sama teema. Meil müüdav teeb haiget, sama toode Rootsist ei tee.
Punkaritest olen lähemalt suhelnud paariga, ülilaia silmaringiga ja asjalikud tüübid kõik.

Marca ütles ...

TT: jah, sest meditsiin on ju kõik üks hirmus äri, aga see, et keegi hingehinnaga kraanivett müüb, pole seda mitte :)
Nele: mul vist just Ida-Eurooplase pea, sest ühe pudeli Richi šampooni ostsin Eestist, see sobis, ja teise Rootsi kruiisil laevast (ma küll ei tea, mis kraami seal müüakse, sest laev kuulub ikka Tallinkile) ning see ei sobinud mitte.

notsu ütles ...

Ma ei tea, kuidas sulle sobiks, aga ma ise olen enamasti Bombi tahkete šampoonide peal. Vbla nad ei pesegi paremini kui teised, aga sellise seebitüki moodi asjaga on seda palju-palju lihtsam teha: ma ei mäkerda seda kogemata liiga palju juustesse, nii et pärast kuluks pool päeva väljapesemisele, ja pesemise ajal on seda palju kergem just nendesse kohtadesse suunata, mida ma tahan rohkem šampoonitada. Ostan Tartus sellest suveniiripoest, mis on Küüni ja Raekoja platsi nurga peal kosmeetikapoe kõrval, aga guugeldus näitas, et müüdavat ka mingis Aroomipoes, mis on Taskus. ja Tallinnas pidi sama keti pood Ülemistes olema.

Ja juuste harjutamise jutt on jumala tõsi. Ma avastasin selle ise kunagi mingi haiguse tõttu, kui ma ei tohtinud külmetada ega juukseid märjaks teha. Pärast oligi peanahk ära õppinud, et pole mõtet nii kiiresti rasva välja ajada, keegi ei rutta seda maha nühkima.

Manjana ütles ...

Ma ütleks ka, et pole mu meditsiini keegi kommenteerinud :P mitte et ma oleks sümptomite tablettidega eemaldamisest sõnagi kirjutanud. Ma olen ka nõus, et tabletid eemaldavad sümptomid ja tühja sest haigusest, pole oluline ju lääne meditsiinis oluline, miks mõni inimene jääb pidevalt haigeks (ehk siis kus on haiguse põhjus (möödutud inimene on kellegi haiguse põhjus v? :O)), aga teisele haigused külge ei hakka. keda huvitab põhjus, kui tabletid võtavad valu ära.

Aga ma ei hakka ometigi oma blogisse uut vastust postitama :)

juuste pesemine on pisut vale termin. asjatundjad väidavad, et pestakse ainult peanahka. noh kui keegi on juustesse moosi ajanud, siis selle võib ka ära pesta, aga šampooni ei hõõruta mitte juustesse vaid peanahale. juustesse hõõrutakse palsamit ja seda pole vaja peanahale hõõruda.
mina kasutan ainult vene šampoone, need ei tekita allergiat. ma ei ole allergiline, aga mu laps on, ta ei kannata muid šampoone ja ma siis neid ei ostagi. kuigi talvel on mu peanahk eriti tundlik ja ma üritan võimalikult harva (2 x nädalas) pead pesta. Vahepeal proovisin nii, et pese šampooniga, vaid ainult kasutan palsamit. see ei kuivata peanahka nii palju, aga puhtad tundusid pärast küll. mul on pulksirged juuksed. nooremana, kui halli polnud, läksid ühe päevaga täiesti rasvaseks.

Marca ütles ...

Notsu: kuidas tahke shampoon ja paksud juuksed kokku sobivad? Mul kogemus mingi mittevahutava ökoshampooniga selline, et pesi ainult seda kohta peas, kuhu peale sai määritud, pool peanahka jäi rasvaseks. Harjutada olen proovinud, aga erilist vahet ei märganud.
Manjana: no sorry sai jah see kole tabletisõna öeldud muuseas, muude meetodite kõrvale. Haigused hakkavad kõigile külge, päris immuunne keegi vaevalt on, lihtsalt osadel tuleb kergemini viirushaigus külge - põhjuste hulgas nii möödunud inimeselt saadud viirus kui ka mingil põhjusel nõrgenenud immuunsus jne, teisi tabab mõni psüühiline häda - geenid, keskkond. Ma ei ole veel kohanud lääne meditsiinis arsti, keda häda põhjus ei huvitaks, kuna aga neid põhjuseid võib olla palju, on ka nende väljaselgitamine keerukas. Pigem lähtuvad paljud alternatiivpraktikad sellest, et a la veres on mingid parasiidid, kes on kõigi hädade põhjuseks või siis on üks vahend, mis ravib kõiki haigusi (MMS)
Ilmselt pesevad kõik inimesed peanahka, juuste pesemist sõna otseses mõttes pole kohanud, kuigi jah, kunagi kolleeg pesi iga päev tööl kraanikausis oma tukka...Mulle sobis ka varem Natura Siberica üks shampoonidest, aga sellega oligi nii, et ostsin uue pudeli ja oli hoopis teistsuguse konsistentsiga sisu, mis enam ei toiminud. Ei tea, kas oli jälle mingi "uus ja täiustatud" koostis, mis enamasti on ohu märk või lihtsalt praak toode.

Manjana ütles ...

mulle tundub, et ühte marki šampooniga ei saa järjest pesta, vahetama peab. mul on korraga mitu erinevat kasutusel. äkki selles ongi su probleem?
vere parasiitide jutt on ikka rohkem lääne meditsiini rida, ma ei tea, et nõiad vereproove analüüsiks (mitte et ma ühtegi nõida teaks). see üks vahend, mis ravib kõiki haigusi on jälle puhas lääne meditsiin ja näiteks tooksin valu äravõtvad tabletid, mida kasutatakse suva kuskilt valutava haiguse tarbeks.

Pikajuukseline Ema ütles ...

Ma oma kord kuus peapesuga olen vist üks erand siis :) Aga viimased 4-5 aastat nii. Nüüd lõikasin juukseid lühemaks, eks näis, kas venib 3 nädala peale pesuvahe. Rasuste juuste šampooniga pesen.

Marca ütles ...

Ei ole see ka probleem, sest enamasti on mul ka mitu erinevat šampooni, kui lõpuks ühe tõeliselt hea avastasin, mõtlesin, et jäängi selle juurde, aga kus sa sellega. Nende juuste kohta on ka miljon erinevat artiklit, hiljuti lugesin just, et ei tohiks šampoone vahetada ja palsamit peaks peanahale määrima. Enamasti räägitakse asjadest just vastupidi. No tegelikult iga asjaga sama teema, toitumise, tervise, laste/loomade kasvatamise teemal ilmub pea iga päev üksteisele vastukäivaid soovitusi.
See vereusside teema vist polegi enam popp, leidsin ainult kunagise järelkaja http://skeptik.ee/2013/01/26/elusa-vere-vaatleja-teil-on-veres-ussid/ , originaalleheküljed on kõik netist kadunud. Aga valu äravõtvad tabletid ei ole ju ravi? Need on tavaliselt kaasnevateks vahenditeks kui haiguse sümptomiks on muuhulgas mingisugune valu, aga ravida üritatakse enamasti ikka seda, mis valu põhjustab. Alati muidugi polegi võimalik ravida ja enamasti siis tõttavadki appi need "kõikvõimsad" imeravid.

Marca ütles ...

Pikajuukseline ema: raudselt oled erand :) Rasuste juuste šampoone on muuseas üpris vähe saada, ilmselt nõudlust pole, tahetakse kohevust ja muid imeasju. Mul hakkab peanahk koheselt sügelema, juba teisel päeval peale pesu. Samas mul on üldse nahk selline kapriisne, et nii kui vett saab (va suvisel ajal), kohe kisub ja ketendab. Ilmselt ei meeldi talle keskküte, kuiv õhk ja muu selline meie kliimas paratamatu.

notsu ütles ...

See tahke Bomb, mida ma ostan, vahutab küll täiesti piisavalt.

Ma ei ole päris nii pika vahega kui Pikajuukseline ema, mul on kahe peapesu vahel poolteist kuni kaks nädalat.

Kui juuksed on kõigest üks nädal pesemata, siis inimesed on arvanud, et mul on nad äsja pestud ja kui on vaja olnud mulle mingit tihedalt koos seisvat soengut, nt korralikku patsi teha, vaadanud etteheitvalt otsa, miks ma küll vahetult enne patsipunumist juuksed ära olen pesnud, nii et juuksed on liiga libedad, et koos seista.

notsu ütles ...

PS: vaatasin ka nende šampoonitükkide kohta, millest nende veebilehel kirjutatakse, et mis nad vahu kohta räägivad: tuli välja, et soovitus on see tükk käte vahel vahule hõõruda ja siis vahtu pähe määrida. a ma määrin küll otse pähe, läheb vahutama ka seal.

Kylli ütles ...

mina olin igapäevane pesija, kuniks ca 10 aastat tagasi hakkasin mingi hetketuju ajel nö ökošampoone ehk parabeenidest jm vabu tooteid. nüüd pesen kaks-kolm korda nädalas, enamasti kaks. juuksed kinni pean panema kolmandal pesujärgselt päeval, enne on täitsa OK.

Marca ütles ...

No mul ka viimased aastad ainult sellised parabeenivabad, silikooni ja sulfaanivabad šampoonid kasutusel, pole vahet märganud. Äkki peaks seda http://trihholoogiakeskus.ee/ külastama? On kellelgi kogemusi?

Sirje T ütles ...

Ma ei tea, postitaja ja ka enamus vastajaid räägivad ainult SHAMPOONIST. Aga shampoon on ju see yks vähemolulisi asju kogu protsessi juures? Ses môttes, et no puhtaks pesevad juuksed ju ikkagi kôik shampoonid, see, mis juhub edasi, sôltub hoopis balsamist/maskist?? Kas tôesti naisterahvad ei kasuta balsamit? Mis iganes, juuksurite soovitused on (olen järginud ja vôin kahel käel alla kirjutada): 1. kasuta profitooteid - maksavad rohkem, aga jätkub kauem ja vahe on märgatav; 2. Shampooniga tuleb (peanahka) pesta 2 x, peale seda kuivatada pea râtikuga ja kanda (juustele) palsam vôi mask; 3.Kammida "palsameeritud" juukseid hôreda kammiga (ähh, vôib sôrmedega ka "kammida"), et jaotuks ühtlaselt. 4. Rasuse peanaha korral eelistada peapesul pigem leiget/jahedat vett, kôige lôpuks soovitatakse sahmakas nii kylma vett, kui kannatab. Kinnistab kôik palsami sigakasulikud ained juustele. 5. Juuksepesuvahendeid peaks vahetama iga kahe nädala tagant, et juuksed ei "harjuks". Kôige lihtsam, olen leidnud, on sellist hullust korraldada nii, et osta 3 komplekti korraga, on kyll suur vâljaminek, aga pikaks ajaks rahu majas ja kui neid kolme omavahel iga kahe nädala tagant vahetada, siis no ma tahaks näha neid juukseid, kellel veel midagi öelda on. Lisaks on ju igasugused ôlid ja muu asjad olemas, igale juukstüübile leiab midagi. Rusikareegel on peapesul see, et shampooni hôôrutakse peanahale ja mitte juustele, palsamit juustele ja mitte mingil juhul peanahale.

Marca ütles ...

No vat mul ongi see häda, et ei pese puhtaks need šampoonid. Nii kui juuksed ära kuivavad, hakkab sügelemine taas pihta ning tunda on, et peanahk on ikka rasvane. Panen šampooni 2-3 korda ja pesen ikka päris kaua. Hiljemalt 24 tunni pärast on pea sama must kui enne pesemist.
Ma usun, et kõik naisterahvad siin kasutavad palsamit, kuid selle põhimõte on siiski teha juuksed kammitavamaks, siledamaks, kohevamaks jms, mitte juukseid puhtaks. Palsamit pannakse siiski juusteotstele, mitte peanahale.
Profitoodete ja tavaliste toodete vahel pole mina erilist vahet kohanud. Kõige hullem ongi see, et neid jätkub kauem - ehk kui oled mööda pannud, siis ikka korralikult kahe liitriga :). Punktid 2,3,4 loogiline ju, ilmselt igaüks teab/teeb seda. 5 kehtib nende vahendite puhul, mis sisaldavad silikoone ja parabeene, kuna need kipuvad juustesse ladestuma ja siis tõesti enam ei toimi. Enamik profisarju on praegusel ajal juba nendest lisanditest vabad, seega võib julgelt kasutada vahendeid, mis sulle sobivad. Rõhk sõnal "mis sulle sobivad"...No aga kui ei sobigi miski?
Äkki mu peale ei sobi lihtsalt vesi? Kehale ja näole näiteks ei sobi, kohe peale kokkupuudet veega pean nahka kõvasti kreemitama/õlitama, et kaoks ketendus ja kiskumine.