teisipäev, juuni 27, 2017

Jaanid Missos ja Lätis

Kahtlaselt palju joodikuid hakkas täna linnas silma, ilmselt äsja jaanidest toibumas, ma toibusin tegelikult varem, aga tööl on kiire olnud ja seega kokkuvõte alles nüüd (sest õige sotsiaalmeedlane tegi juba lõkke ääres oma otseülekanded ja Insta-postid ära, noh).

Suvilasse me minna ei saanud, sest vanem generatsioon laiutas ees, nemad käisid paraadil kah, olla igati kohane kogemus olnud - + 11 kraadi sooja, lõdin läbi talvejope ning mingi diviis olevat "Tervist härr...ptüi! proua President!" hüüdnud. Tagantjärele oleks end ilmselt Maakaitsepäevale vedanud, seal näidati, kuidas tankiga autost üle sõideti ja autosid vastu maad puruks visati ning muud kaunist, õnneks head inimesed olid kõike seda meelierutavat filminud, aga meile oli ootamatult broneeritud kohad Vetevana turismitalus Misso külje all Hino järve ääres. (GPS pidada valesti suunama, üks osa seltskonnast sattus selle abil ühe krapsaka vanadaami tallu, kes rõõmsalt teatas, et nad juba kümnes seltskond, kes sinna juhatatakse, aga netist leiab koordinaadid kenasti üles). Kuskil 3 kilomeetrit Läti ja 8 Vene piirist. Peale päris pikka teekonda kitsukesel metsateel leiad end sellisest taluhoovist:
Majakesi on territooriumil veel, esiplaanil on see maja, milles meie ööbisime. Neti väitel on voodikohti kokku 46, nii et päris mitu maja. Voodi eest küsitakse 10 eurot, seega väga soodne, selle raha eest sai ka paadiga sõita, igasugu söögivalmistamisasjad olid ka olemas. Suitsusaun oli eraldi tasu eest, aga me ei hakanud end seekord määrima seal. Enamik maju pidi läbi ajama eemal asuva kuivkäimlaga (siiski korralikuga) ja dušš oli samuti kaugemal, ühes majas oli vesi sees, seal ilmselt oli ka tasu veidi kõrgem (meie ajal oli see broneeritud, seega täpselt ei tea). Olime kaks ööd, jaaniõhtul oli koht rahvast täis, järgmisel olime ainult meie ja üks võõras seltskond, aga isegi jaaniõhtul oli üsna vaikne, olgugi, et peoplats oli otse meie akende all.
Järve peal:
Ilm oli ebaloomulikult ilus, õhtul siiski külm. Mul oli sooja saamiseks kaasas mu kosmonaudikostüüm, aga siis tuli meelde, et kuivkäimla ju...Iseloomustuseks üks lause lõkke äärest:
"Nüüd võiks karu tulla või midagi, selline suur ja must karu!" Üsna ürgmetsane tunne oli tõesti.

Järgmisel päeval otsustasime sõita Lätti viina järele turismi tegema. Nimelt asub piirist vaid paarikümne kilomeetri kaugusel selline linn nagu Aluksne, mida me kunagi külastanud polnud, sest "niikuinii mingi mõttetu väikelinn", aga sõber rääkis, et asi pole üldse nii. Tõepoolest, keset linna asus uhke järv, mille keskel saar koos sildade, paatide, jalutusradade, purskkaevude ja muu sellisega, kõik see üsna mägisel moel.
"Miks me siia üles pidime ronima, kui all nii ilus on?!"
Saare keskel asus ka vaatetorn, kust euro eest ümbruskonda kaeda sai:
See käis nii, et Minil hakkas poole torni peal hirm ja L.-l halb, mina pidin Mikroga vapralt tippu põrutama, sest muud võimalust ta mulle ei jätnud. Teda lihtsalt lummab treppidest käimine, sest nii kui ma lõpuks tudisevate põlvedega tippu jõudsin ja korraks istudes hinge tõmmata soovisin, tahtis tema kohe tagasi alla minema hakata - tühja sest vaatest, tähtis on teekond! Jalad olid järgmisel päeval igatahes valusad.
Läti on ses mõttes tore, et nii lähedal, aga samas täitsa teistmoodi. Näiteks on neil jaanide puhul autod tammeokstega kaunistatud. Läti jäätis on jätkuvalt hea ning joogigurmaanidele soovitan kohalikku ebaküdoonia-mee siidrit (must silt, rohekas-kollased ebaküdooniad peal, pilti ei taibanud teha). Kumb sulle rohkem meeldib - küdoonia või ebaküdoonia? Aga tsuuga või ebatsuuga? :)

Tagasiteel peatusime Haanjas Suure-Munamäe jalamil asuvas Suure Muna kohvikus, mis on kõvasti arenenud võrreldes mu eelmise külaskäiguga - kohalik värske toit, talupiim!, äge terrass, huvitav toidu- ja joogivalik, koogid!, hubane mängunurk lastele + mänguväljak ka õues ja meeldiv teenindus.

Üsna teistmoodi jaanipäev sai, polegi ammu seda kusagil "võõrsil" veetnud, ikka oma suvilas või kellegi tuttava juures. Noh, see oli ka uus, et ükski jaanipäev pole enne haige olnud ja mingi ime läbi põles mu näolapp ära, kuigi spf 20 kreem oli peal.

Nüüd võib siis rahus külmaks minna, sest paistab, et ongi nagu ennustati - jaanideni on jahe, seejärel läheb külmaks....


19 kommentaari:

  1. Küdoonia või ebaküdoonia, tsuuga või ebatsuuga? Need ju erinevad liigid. Nagu jasmiin ja ebajasmiin. Õige jasmiin meil siin ei kasva, ebajasmiini lõhna on aga praegu kõik korralikud aiad täis. Mis maitsega õn õige küdoonia ja kui palju ebaküdooniast erineb, ei teagi.

    Läti on lahe, Põhja-Läti on nagu Lõuna-Eesti, maastiku poolest, aga arhitektuur natuke teistmoodi, poodides väiksed erinevused ja jutust ei saa tuhkagi aru. Ainult saldejums.

    VastaKustuta
  2. Millegipärast on need eba-d jah kuidagi populaarsemad.

    VastaKustuta
  3. Kui botaanikud on otsustanud panna väga eri taimedele sarnased nimed, siis on nad ise süüdi. Mina ka ei tea, kas mul kasvavad aias tavalised v kitse-enelad.

    VastaKustuta
  4. Oh, enela-nimelisi erinevaid taimi on umbes miljon. Ja nad ei ole üldse ülearu sarnased. Põisenelas, õisenelas, võnk-pärgenelas, kitseenelas, nipponi enelas, tuhkur enelas, värdenelas, taraenelas jne. Enamus on ikka ühest perekonnast, aga kitseenelas on mingi lehma (kitse) lellepoeg.

    VastaKustuta
  5. Eba-nimel ei ole häda midagi. Ma ei suuda aga mõista, miks imeilusat esimest kevadist õitsejat värdforsüütiaks kutsutakse!

    VastaKustuta
  6. Noh, inimeste nimedel on sarnaseid eesliiteid. Nt "fitz-", mis pmst tähendab "sohi-". FitzVirunurm - mingi ürg-Virunurme abieluvälisest lapsest alanud suguvõsa.

    VastaKustuta
  7. Nii tore, ma tegin suvalise mõttevaba nalja (lihtsalt tundus imelik see eba-nimetuste asi) ja saan siin kohe kõvasti targemaks!

    VastaKustuta
  8. Eba-nimede panemise vajadusest saan ma täitsa aru ka: kompromiss rahvapärase keelepruugi ja täpsuse vahel. et kui rahvas räägib "jasmiin" ja "jasmiin" ja botaanik ei saa seda põõsast siiski jasmiiniks nimetada, sest ühe teise põõsa nimi juba on jasmiin, siis ta paneb nime, mis väljendab kõige lühidamalt mõtet "see põõsas, mida kõik jasmiiniks kutsuvad, aga mis ei ole päriselt jasmiin".

    VastaKustuta
  9. huvitav, et kulinaarias kasutatakse samas kontekstis pigem "vale-". aga asi võib ka selles olla, et kulinaarias üritataksegi sihilikult mingi muu toidu muljet jätta.

    VastaKustuta
  10. Värd- tähendab botaaniliselt liikidevahelist hübriidi. Kole sõna. Nimetagu siis juba parem hübriidiks.

    VastaKustuta
  11. Sohiforsüütia?

    VastaKustuta
  12. Valejänesest pole ma kunagi aru saanud - see ju ei meenuta kuidagi jänesepraadi?

    VastaKustuta
  13. a äkki mõeldud umbes nii, et "peab jänese eest asja ära ajama"?

    ebajasmiiniga ei ole päris sama lugu, seal on lihtsalt see, et inimesed ei tee valgete õitega põõsastel vahet, ah, üks jasmiin puha.

    VastaKustuta
  14. Võib-olla tõesti, et mingi irooniline huumor peenema klassi arvelt - "meie jänes on hakklihast päts" :)

    VastaKustuta
  15. Jasmiiniga on veel see värk, et see eba- lõhnab üsnagi pärisjasmiini moodi. Valged õied, lõhnab ka, no ei ole siis või...? A mis vahet seal on, üks jorjen puha, arvab meie küla Valdur.

    Rahvapäraste taimenimedega saab igasugust nalja. Küsitud uhke aia omanikult, kas tal pruudiloorid ikka on? Aednik olnud segaduses, ei tea sellist lille. Küsija jällegi pahane - nii tuntud ja ilus lill ja ei teagi! Pärast tulnud välja, et jutt olnud astilbedest ja "pruudiloori" jutt saanud alguse kunagi kellegi aias kasvanud valgest astilbest, mille sordinimi saksa keeles on ´brautschleier´.

    Rahvasuust võib ka ilusaid nimekujusid leida, näiteks omamoodi ägedalt kõlab pudženg (pojeng).

    Mul ka aianurgas jasmiinipuhmad just lõhnavad. Mis sest, et nad tegelikult ikkagi ebajasmiinid on. Ja kas sõbranna aias kasvab sekvoia või metasekvoia, kipub meelest minema (sekvoiad meil siiski siin maal ei kasva). Ja kas seedermänd ja seeder on samad? Ei ole. Seedrid jälle siin ei kasva, seedermände aga mõnes dendropargis ja peenemas aias on.

    Ma ikka aeg-ajalt kuulen, kui taimenimede komisjon on koos käinud ja uusi nimesid pannud. Jube naljakas on, neil on päris hea huumorimeel. Läinud aastal pandi ühele võõrasema sarnasele nimeks võõrasisa. Päriselt.

    VastaKustuta
  16. vello42, kiirsõnastik restoranis kasutamiseks:
    tüümian – petersell
    koriander – petersell
    rukkola – petersell
    basiilik – petersell
    rosmariin – petersell

    Ma aeg-ajalt trollin sõpru, paludes võõrkapsast, ja kui nad aru ei saa, siis täpsustan, et põld-võõrkapsast.

    VastaKustuta
  17. Põld-võõrkapsa jätan meelde!

    VastaKustuta
  18. Tea kas tasub; ma viimati sõin seda Roomas (mingi Kolosseumi ümbruse turistilõks) ja üsna nüri maitsega oli.

    VastaKustuta
  19. vbla sul oli lihtsalt halb võõrkapsas? või sulle ta lihtsalt ei maitse. minu arust on ta mingites kombinatsioonides taevalik (peediga näiteks), aga mul on sõpru, kes teda ei taha. vbla on sellega nagu koriandrilehtedega.

    VastaKustuta