Tootepostitus

Ostsin siin paar kuud tagasi endale suveks uue käekoti, sest Hong Kongist tellitud Guessi koopia nägi pärast pikaaegset kandmist juba väga räbaldunud välja. Uskuge mind, mul oli äge Guessi kott, mitte selline, nagu meil poodides müüakse, mul oli nimelt säärane, millist Guess ise iialgi tootnud pole.

Igatahes laikisin uue koti müüjafirmat ka ning eile jagas see ettevõte mulle linki ühe kohaliku populaarseima blogija Palja Porgandi postitusele, kus ta neid kotte reklaamib. No ja Saagim käis ka nende kotiga ringi ju. Ehk siis tuleb välja, et ma olen kogemata trendika eseme otsa komistanud! Siin minu arusaam tootefotost (pildil on muuseas ka sisustusfopaaks tunnistatud kass kott-tool, aga katsuge see kuidagi ära kannatada, mulle ta meeldib):

Ega ma kotti mandist tühjaks ei viitsinud teha pildistamise ajaks või kuidagi sättida, et ta kahtlaselt lopergune ei tunduks, seega panen ikka korraliku foto ka, et mõni ei mõtleks, et mu kott ongi selline põrsas:

Muidu tore kott, kerge ja pestav, aga tal on üks suur viga ka, nimelt puuduvad tal sisetaskud, seega kui ma varem lihtsalt ei leidnud oma kotist telefoni üles, siis nüüd ma enam isegi ei ürita seda leida.

Ehk siis ma ise oma kondiste kätega teenitud raha eest ostsin selle koti, täishinnaga ja puha, ei reklaami siin midagi, ei maini ühtki nime ega aadressi, kes soovib, see proovib, lihtsalt eputan. Absoluutselt ebaprofessionaalne! Mind hakkas kohe täitsa huvitama, kuidas teeks üks õige blogija (meile kõigile on ju selgeks tehtud, et õige blogija on ainult see, kes saab möla eest manti ega pea tööl käima või vähemalt püüdleb selle seisu poole). No võtame või selle postituse alguses mainitud staarblogija - tema väidetavalt nägi seda kotti kuskil salongis + Anu käevangus ning hüppas sinna poodi sisse ning voila! ongi professionaalsete fotodega sisuturundus olemas. Ta otsesõnu koti omandamist ei maini, aga jääks justkui mulje, et ühe koti sai ta endalegi, kas ostis või mitte, see jääb saladuseks. Aga mis jääb selle poodi sisse astumise ja blogipostituse vahele, seda me ju ei näe. Ilmselt see ongi see blogijate raske töö, millest räägitakse. Kas tõesti pead minema kuhugi poodi, väitma, et oled ilmatukuulus blogija see-ja-see, kaenla all kaustad blogistatistikaga (ok-ok, tänapäeval näitad nutikast ette) ning tehingut pakkuma? Väiksemad blogijad tavaliselt mainivad, et see firma saatis mulle paki, proovin nüüd siin ära jne, aga see pole kellegi stiilne sisuturundus ju! Teisalt mulle meeldivad need pakikesteproovijad kuidagi rohkem kui professionaalsed sisuturundajad, kelle puhul on tunne, et oled ostnud järjekordse naisteajakirja, milles on 75% reklaami ja sirvid seda.

Mis ma selle postitusega öelda tahtsin? Ah, ostke asju, asjad teevad õnnelikuks!