Vabandan, kui kellelegi on häiriv või isegi solvav, aga kuna ma ise olen samuti enneaegsena sündinud lapse ema, siis julgen jah säärast musta huumorit teha.
Ärkasin täna öösel keset unenägu üles ja mõtlesin, et mida kuradit?! Päriselt nägin ka sellist und või? Vahtisin silmad punnis lage ja meenutasin.
Olin kukkurloom. Või noh, kukkurinimene vist siis. Igatahes hakkasin eeee...poegima? Vetsus muidugi. Kolm poega olid, sellised...mmm kivistunud valge fossiili sarnased olendid, kõvad ja mingi koti sees. Teadsin, et nad peavad veel arenema ja üritasin neid enda sisse tagasi toppida st teadsin, et nii see käibki - korra sünnivad välja ja siis peab nad kõhtu tagasi panema, et nad lõpuni areneks. See ei tahtnud hästi õnnestuda, üks loode kukkus potti vere ja muu sellise kraami sisse ning jäi kadunuks.
Eriti suur tragöödia see polnud, mõtlesin, et ah, vast ei saa keegi teada...Teine poeg kadus ka kuidagi unenäo jooksul ära, üks jäigi alles, teadsin, et see on tüdruk. Ema sai mu peale vihaseks, tegi tigedat nägu ega tulnud rääkima, sest "miks sul neid poegi nii palju vaja on? sul ju juba on kaks tükki?" Phäh, mina olin küll täitsa rõõmus. Mõtlesin, et lasen sellele L.-l nime panna, muidu oli ju nii, et mina panin nime eelmisele tütrele ja tema sai pojale nime panna. Unes olid mul millegipärast poeg ja tütar eelnevalt. Kõik see tundus nii lihtne ja loogiline unenäos. Siis ärkad ütles ja aina imestad, mis õudused sul kolbas küll peituvad...
Aga nädalavahetusel oli ju enneaegsete päev, pakun, et unenägu oligi sellega seotud.
Teine imelik hiljutine unenägu oli seotud laevareisiga (ma näen unes kahtlaselt tihti veega seotud asju), mille lõpus pidime sukelduma läbi Inglise kanali (unes teadsin, et see oli just nii). Siis tuli meelde, et ma ei saa ju sukelduda, ei kannata rõhku (no see on mul päriselt, ilge valu lööb pähe) ja kohe kui ma sellele mõtlesin, lõigi täpselt selle õige rõhu tõusmisest tingitud valu nii pähe kui ka ühte kätte, kus see sarnanes kanüüli tekitatud valuga (mul oli haiglas mingi jama kitsaste veresoontega ehk kui mulle kanüül pandi, hakkas see maru ruttu tunda andma - nagu puuoksa oleks läbi veresoonte surutud, võigas tunne).
Magada on maru põnev!
oo, jee, ma ei teadnudki, et selline päev on. ma olen samuti enneaegne.
VastaKustutaNüüd on seda päeva isegi päris väljapaistvalt tähistama hakatud - konverents toimus ja paljud hooned üle Eesti värvusid lillaks. Lisaks hirmuäratavale lillale kiusamisvastasele karule on ka enneaegsete värv lilla, ses suhtes värv hästi valitud, et "intrigeeriv ju" :)
Kustuta