kolmapäev, juuni 27, 2018

Kuidas ma oma suve pekki keerasin

No tegelikult, kui ka järgmised kuud ainult pussnuge sajab ja kõik peas veeretatud plaanid kokku kukuvad, võib ikkagi öelda, et suvi on tore olnud. Inimesele on omasem aga siiski seda ühte tõrvatilka suus nämmutada.

Niisiis, ma ütlen vihjeks ainult ühe sõna: spiraal. Ma oleksin pidanud märke tähele panema, sest minu plaaniga samal ajal teatas ju Mallukas, kuidas ta kolmanda lapse ootele jäi. Mitte et ma lapseootel oleks, eks, aga see oleks võinud mu rohkem mõtlema panna, et kas ikka kõik on selline kuld nagu reklaamitakse. Siiski tundub, et ma kaldun loomult optimist olema (kes oleks arvanud?) ja uskuma, et "küllap minule sobib ja kõik läheb hästi". Internetis kaebavad ju ka ainult need, kellel miskit valesti läinud on, need, kellel kõik ok, saatusekaaslasi otsima ei tule.

Eile ma siis sukeldusin Interneti-kogemuste imelisse maailma ja lõpuks naersin ikka nii, et pisarad voolasid. No päriselt, mõni inimene ikka oskab oma füüsilisi kannatusi imelistesse vormidesse pakkida! Pealegi on ju hea lugeda, kuidas teistel veel halvemini läinud on. Stiilinäide, loodan, et autor ei pahanda (ja loodan, et võrreldes 9 aasta taguse ajaga on ta elu edenenud...): Meenus, et arsti kuldsed sõnad olid ennem paigaldamist: paigaldage mirena, siis olete ise õnnelik ja mees on ka õnnelik.
Ja nüüd me siis arutleme siin kui õnnelikud me oleme, ostame muudkui mähkmeid ja magame seljad koos. Elu on lill! :D


Tegelikult ma olen vihane. Väga vihane. Kaua võib, raisk! Saate aru, ma arvestasin (koos arstiga muide), et Norra reisiks on kõik juba paika loksunud, sest noh, mererannas ja matkarajal ei ole väga tore muidu. Ei olnudki, aga elasin näe üle. Pea kuu aega peale seda elasin üle ka kuivkäimlaga jaanipäevanädalavahetuse. Kergelt siiber hakkab saama. Sel nädalavahetusel oleks ka üks telkimisüritus ees ootamas, aga õnneks lubab +13 ja pidevat vihma, seega vist ei hakka punnitama sinna. No ja peale seda tuleb muidu veel üks üritus. Ja siis mõni veel, aga noh, elame-näeme. 

Ma saan aru, et on palju hullemaid olukordi. Selliseid, millega oled sunnitud elama elu lõpuni ja pole võimalustki, et lased äkki spiraali eemaldada lihtsalt või nii. Aga no kuidas ma nii loll olin. Usu veel arste, eks (see oli irooniaga öeldud nüüd siiski)! Suvi on tõesti see õige aeg, millal sääraste asjadega katsetama hakata. Paganama loll optimist.

Üldse on KÕIK halvasti. Mikrol tekkis mingi seletamatu lööve, lapsehoiuga on kõik kahtlane, šampoonipudel kukkus 2 korda järjest kapist varba peale, uus voodipesu määrib näo ära, lõug on punne täis läinud, kõik kohad on kassi karvu täis, vannitoas uputab, internet on lolle täis. Kindlasti oli midagi veel. Elu on nii nõme. (Ilmselgelt mõjutab see hormoon mu aju ka ja mitte positiivses suunas.) Vähemalt ei saa öelda, et ma oma elu paremates värvides sooviks näidata, kui see tegelikult on.

21 kommentaari:

  1. Ma tean.

    sp ma loobusin spiraalist ja kasutan tablette. ise tean, ise reguleerin. Kui ei viitsi, siis jätan mitu kuud vahele.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma natuke kardan neid tablette, kunagi sai 8 aastat kasutatud juba. Mulle siiski tundub, et need hormoonid imbuvad ajju. Mitte et ma muidu parimas korras oleks, aga siis ma vähemalt tean, millal ma halvas tujus olema kipun.

      Kustuta
    2. a on seal aju mõttes vahet, kas hormoon tuleb tabletist või spiraalist?

      Kustuta
    3. Arst räägib, et tabletis on toimeainet rohkem, spiraalis vähem - et saastab keha ülearuste hormoonidega vähem, Mirena toime on lokaalne. Olen proovinud tuperõngast, mis on arsti jutu järgi spiraali ja tableti vahepealne asi hormoonide hulga järgi. Tablette pole ise proovinud, aga rõngas mulle hästi ei meeldinud. Midagi otse valesti ei olnud, aga tunne oli kuidagi võõras. Mirenaga olen nüüd (õigemini juba teisega siis) pea 10 aastat ja jätkan. Mulle sobib. Samas naabrinaine ei jõudnud seda Mirenat ära kiruda, ta ka veritses umbes igavesti ja võttis kohutava kiirusega kaalus juurde.
      Mirena ja tablettide toimeained on ka erinevad, tablettides on ka östrogeeni (lisaks gestageenile), aga Mirenas östrogeeni pole. Lisan juurde, et mu teadmised on vähemal määral arstikabinetist ja suuremal määral internetist, seega võib info olla puudulik.

      Kustuta
    4. Eks inimesed on erinevad. Mul on femoden ja mulle tundub, et mul on neid hormoone väga vaja. Enne seda oli ikka põrgu. Mul tulevad siiani külmavärinad peale- meeleolukõikumised, ebaregulaarsus jne jne.
      Praegu on lill.


      Ma tõstataks pigem taas küsimuse, et tegemist on retseptiravimitega kuna " enne määramist peab kontrollima ja valima õige".

      Kas keegi võib tõsta käe ja öelda, et arst tõepoolest analüüsis, milline vahend/rohi teie organismile kõige paremini sobiks.
      Et ei olnud katse-eksitus?

      Kustuta
    5. "Mirena on turul aastast 94 (oli vist nii) ja pole probleeme olnud/enamusele sobib". Kahjuks ma vist jälle enamuse alla ei kvalifitseeru.
      Küsisin veel teise meediku käest ka üle tema kogemuse kohta, vastas, et "ei oska öelda, ega nad meile ju ei räägi, ilmselt siis on sobinud." Katse-eksitus kõik.
      Ok, ses mõttes arst analüüsis, et kuidas sisemus välja näeb, ega juba rase ole ega midagi, aga muus osas sobivust, ei. Ma muidugi ei tea, kas annakski?

      Kustuta
    6. äkki sellega on nagu AD-dega, et tõepoolest enne ei tea, kui konkreetne inimene on konkreetset vahendit proovinud?

      Kustuta
    7. Aga samas, ega arstid ei kipu minu kui patsiendi sõnu (nt. "mulle ei ole miski sobinud, mis hormoone sisaldab") uskuma. Ikka on vaja kirjutada järgmine hormonaalne vahend ja lasta mul taas avastada, et eih, ka see ei kõlba.
      (Jap, see on aaaaaaaastatetagune kogemus. Aga see-eest mitme- ja mitmekordne)

      Kustuta
  2. Näh. Miks ma kommenteerida ei saa?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nüüd sain. Et siis. See šampoonipudel on vandenõu! Osa suuremast plaanist! Põgene ja viska telefon ära!

      Kustuta
    2. Vot telefon, see ka, otsisin teda oma põhjatust käekotist, lõpuks kallasin kogu kupatuse põrandale, nutt tahtis peale tulla...

      Kustuta
  3. Kusjuures alles mitmeid aastaid hiljem julges mu eksabikaasa mulle mainida, et pärast mirena panekut olin ma palju kurjem ja tigedam.

    VastaKustuta
  4. Spiraale on ka ilma hormoonita ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On, aga vaskspiraaliga jäi mu sõbranna rasedaks, seega hormoon tundub kuidagi kindlam. Hormooni oma soovitati mulle just seetõttu, et "päevad jäävad vähemaks", vaskspiraalil loetu põhjal sellist mõju ei ole.

      Kustuta
    2. Vaskspiraaliga lahmad nii et vähe pole. Isegi leebematel juhtudel tuleb normaalsele vereeritusele mingi veerand juurde. Ja neid lapsi tean ma mitu, kes läbi tavalise spiraali tulnud on.

      Kustuta
  5. Update: arst leidis, et ok. Enamikul pidi jama ära kaduma kolme kuuga, kuue kuuga 99% kasutajatest. Möönis, et suvel võib nõme olla. Kirjutas mingid tabletid hüübivuse parandamiseks. See 99% tundus lootustandev, eks näis.

    VastaKustuta
  6. See jutt, et Mirena toime on lokaalne - see on paras pullikaka. Googeldage nats. Sünteetiliste hormoonide mõju naise organismile võib olla korvamatu. Ja ainult lokaalseks ei jää see mõju sul küll mitte. Mõtle nüüd loogiliselt. Ma siiralt soovitan võtta aega ja vaadata nt ära see video https://www.youtube.com/watch?time_continue=58&v=9FuPMvVO1d8

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See patroniseeriv kõnepruuk hoia palun endale, eks.

      Kustuta
  7. Andestatagu mulle mu kohatine liigne emotsionaalsus selle teema juures, aga jah, hormonaalsed vahendid teevad tigedaks tõesti ja mina ei soovitaks neid kellegi kasutada. Sest minu on need teinud üheks parajaks hulluks fuuriaks.
    Ja minu meelest on asjal mitu aspekti. Esmalt muidugi see, et hormoon ise mõjutab ajukeemiat jne. Teine ja vaat et tähtsamgi asi on see, kuidas see naise sisse paigaldatud keemiline asi olemust laiemalt mõjutab.
    Võibolla ma olengi liiga tundlik, aga mulle ei meeldi üldse see mõte, et mulle paigaldatakse miskit kunstlikku keha sisse ( ja mina olen veel see tüüp, et no ei pane spiraali ja kõik, vaid lasin paigaldada hoopis käsivarde Nexplanoni). Pidi ka arsti tähtsa jutu järgi väga väikese hormoonisisaldusega olemaa ja ei mingeid kõrvalmõjusid ja ei märkagi jne. Jutt või asi- edasi on kõik mu peavalud, aina suurenevad mu meeleolukõikumised ja läbi käenaha on kogu aeg tunda ja see käsi, kus see asub, sureb pidevalt ära ja... Veritsus on absoluutselt ebakorrapärane ja vahepeal tundus, et ei lõpegi enam ära ja nii juba 2, 5 aastat! No öelge mulle üks normaalne naine, keda seesugune asjade seis fuuriaks ei muudaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mu arst leidis, et kui ikka kuue kuuga asi korda ei lähe, siis võtame välja.
      Ma ise olin ka igasuguste hormoonide ja lisandite vastane, aga samas olin ma peale kunagist nooruses minipillide söömist ikka oma 8 aastat igasuguse lisahormoonivaba ja olgem ausad, mingit meeleolumuutust ei täheldanud. Varem olin ka 100% kindel, et "eks need hormoonid muudavad". Pigem oli just ilma nendeta PMS kõvasti märgatavam. Ilmselt olen ka niisamagi paras bitch või siis rikkusid noorena võetud pillid mu pea nii põhjalikult ära, et see enam ei taastugi :)

      Kustuta
    2. Mina ei saa hormonalsete vahenditega orgasmi. See oli nii selge "pille või tuperõngast pole - orgasmid on - on - orgasme pole" seos, et ma isegi ei hakanud mõtlema, et vbla on asi ikka milleski muus ...
      Ime siis, et ma neid ei salli ja ei taha ja mul ei ole üldse "oh, siis süda kerge, teeme ära".

      Kustuta