teisipäev, november 06, 2018

Eluvaatlusi

Vaatasin just Instasse, Feministeerium oli jaganud:
Avastasin, et ma olen ikka jõhker optimist, lugesin sealt välja hoopis selle, et kui sul on kätel külm, mõtle parem naistele, kes külma ilmaga seelikutes ringi käivad! Ära virise, ole tugev nagu seelikukandja! Ma vist eksisin, eks?

Aga muidu, Rammstein tuleb Lätti ja kuna neil kevadel uus plaat ilmub, mida ka viimaseks ennustatakse, siis võiks ikka selle uue show ka ära kaeda, äkki rohkem ei saagi? Huvitav, kas pileteid üldse jagub, pole Lätis kunagi kontserdil käinud? Lisaks ei julge Bookingusse vaadata, kas ööbimist ka ehk kusagil oleks. Enne ei vaata, kui piletid olemas. Eestist läheb Metal Travel Agency ka sinna, aga no Tallinnast läbi Pärnu (neil ööbimine hinna sees)...Kui saaks kuhugi auto jätta Pärnus või Tallinnas, aga meil kõik tuttavad mõlema linna keskosast kaunis kaugel. Mis siis, kui piletid olemas, ööbimised otsas ja MTA reis ka välja müüdud? Huh, ma ikka vihkan planeerimist!

Alice in Chains tuleb ka muuseas Tallinna, aga see nii väga ei tõmba vist, et minna, pealegi Rock Cafes, kus kohti niigi vähe, ma ei hakka tõsiste fännide eest ruumi ära võtma. Bon Jovi ei huvita. Aga varsti tulevad juba suvised festarid ka otsa ju! Mulle meeldib see ootus, et oh, äge, tahaks minna, aga samas kohe sinna järele "ei tea, kas ikka saab, äkki miskit ei klapi" ja vot seda ma vihkan.

Jõulud ka. Oh jummel, juba inimesed helistavad, jätaks äkki sel aastal need kingitused ära, ilge jant, üldse ei taha, äkki tõmbame üldse Eestist minema selleks ajaks, ei pea pead vaevama. Nii kaugele on see sunnitud kingihullus inimesed viinud. Mul endal ei ole midagi erilise jõulude vastu, pigem masendab see, et teised neid nii valulikult võtavad. Äkki hakkab miskit muutuma, kui suurem osa inimesi jõule pigem jõuluhulluseks pidama hakkab? Põhimõtteliselt etendatakse meil seda janti ainult laste pärast. Mul üsna suva, mida mulle kingitakse, aga näiteks ema käest sain juba pahandada, et mismõttes kinkigu ta mingi kinkekorv söödavate asjadega, ei sobivat ju, raha ka ei sobi, kinkekaardid ka mitte - mingi asi peab olema! Kas sul tõesti ühtegi kreemi vaja ei ole?! Uut lõhna?! Vat asjadega on küll kõigil nii, et kui hetkel just šampoon või seep otsa ei hakka saama, kell katki pole läinud vms, siis pole mitte midagi tahta.

Tähelepanekuid ka, nädalavahetusel sai öösel kolme ajal kesklinnas viibitud. Magamine on vist enamiku meelest ülehinnatud - rahvast sama palju kui südapäeval, sõideti ruladega, pargipinkidel polnud ühtki vaba kohta jne.

11 kommentaari:

  1. Ma arvasin, et sokke sobib alati kinkida. Aga ma ka üks neist, kes rõõmuga jõulude ajal tuld tõmbab, et ei peaks pead vaevama.

    VastaKustuta
  2. Me olemegi selle kingijama eest mitu aastat Eestist ära tõmmanud. Ega sellest päriselt ei pääse. Aga natuke parem saab ikka.

    VastaKustuta
  3. Lapsena oli iga pudel limonaadi suur ei saanud kuidagi otsa. Iga kontsert saab otsa, kas põgenemine asendab kingijama või on uushullus. Aastalõppe jõule tuleb veel ja iga aasta huvitav kas vanemad inimesed mõtlevad, et neil on neid järgi ainult üks või kaks.
    Peamine, et tahtmine otsa ei lõppeks. :)

    VastaKustuta
  4. Meil siin kaugel maal lihtsam, oleme suutnud hoiduda tuttavatest, kellele "peab" kingi tegema. Viimased 10 aastat pole ka Eestisse mõtet miskit saata. Lastele varem ikka sai kinke teha, nüüd lihtsalt defineerime mõne sügisese suurema ostu: see on sulle jõulukingiks!

    Päris tühi kuusealune siiski pole, kommikott, shokolaad, pudelike minule, käsitööjudinaid: sihukest nodi me jõulutaat toob. Kodust põgenemise trikki kasutasin 50'dal sünnal ja jäin nii rahule, et on traditsiooniks kujunemas :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No meil on ka kõik kingisaajad omast perest ja isegi sel juhul on suurema suguvõsa puhul loosipakk, aga paistab, et seegi juba liig.

      Kustuta
  5. Ma nägin ka FB-s seda screenshotti ja jäin mõtlema, et ma olen vist ikkagi meesšovinist. Ma naisena ei osanud solvuda selle sajatuse peale, et "pangu seelikud selga". Viide "ära ole siuke eit" ei laiene minu jaoks tervele naissoole. Eit ei võrdu naine. Eit võrdub mu jaoks hädapätakaga, kes ainult vingub ja viriseb. Aga tõepoolest, kui pingutada, siis võib tausta kõrvale jätta ja keskenduda ainult seelikule endale, siis peaks muidugi kõik seelikuid kandvad naised solvuma, kuna neid ei peetaks sõjaväekõlbulikuks (ehkki ka selle peale mina ei solvu, sest mina isiklikult kindlasti sõjaväekõlbulik polegi).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see, et "eit" on saanud sellise hädapätaka tähenduse, on iseenesest kultuuri meesšovinismi näitaja. Sest omal ajal oli see sõna neutraalne, tähendas lihtsalt naist (vt muinasjuttudes "elanud kord eite-taati..."

      vähemal määral on sama juhtunud "plikaga".

      Kustuta
  6. Pigem viitaks elutervele suhtumisele. Naine ei pane ka õppustele seelikut, pole lihtsalt praktiline ja iga norm inimene teab seda :D

    Rammstein oleks põnev aga see koht, kus kontsert toimub, on veider.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mismõttes veider? Oled käinud seal? Ma ise tean ainult seda, et see mingi poolsaare moodi saar Riias ja seal ennegi kontserte korraldatud.

      Kustuta
    2. Käinud ei ole aga väljas ja meie kliimas, ma ei tea. Neil on suuri saale ka ju, sees oleks nagu mõnusam.

      Kustuta
    3. Oleneb saalist ja helitehnikust, Iron Maidenil ma küll kirusin. Ilm on muidugi jah alati loterii.

      Kustuta