kolmapäev, november 07, 2018

Mind ei taha ükski mees

Urve Palo ei saa aru, kuda nii saama, et on lapsed, aga pole abielu, eks ma siis püüan natuke valgustada seda enda mätta otsast.

Teate, miks on vaja abielluda? Aga selleks, et saaks selle küsimusega lihtsalt ühele poole, et oleks kaelast ära, et keegi ei saaks sinusse ebakindlust süstida. Ma päriselt ei näe mitte ühtki muud vajadust. Kedagi koos see ei hoia, ühist perekonnanime ei ole sageli ka abielus inimestel, mingeid erilisi lisahüvesid see samuti ei too, lisaks tunneks mina end sellises olukorras nagu pulmad tähelepanu keskpunktis väga ebamugavalt ning eelistaks abielluda ainult kahekesi. "Abielu annab naisele kindlustunde" väidab Palo, ma väidan vastu, et just säärased artiklid ja väljaütlemised seda kindlustunnet röövivad, mitte aga fakt, et ollakse vabaabielus. No umbes nii, et muidu üksindus väga ei häirigi, aga kui pidevalt mehe ja laste järele küsitakse, hakkab ebamugav küll.

Eks kommentaariumis pannakse asjad tavaliselt paika ju ka - mehed abielluvad ikka ÕIGETE naistega, kui sinuga ei ole abiellutud, järelikult oled vale. Oma eksiga olin ma koos üle 8 aasta, tal on nüüd uus naine ja lapsed - ja ka seda naist pole ta "ausaks" teinud. Ootab ikka seda õiget või? Mu praegune suhe saab peagi 11 aastat täis, kui pikalt see keskmine abielu statistiliselt kestabki, aga no ju siis ma olen ikka veel ooterežiimil. Üdini vale naine, lühikeste jalgadega, never the bride, nagu Courtney rõivakollektsioon.

Kogu selles kindlustunde teemas on veel üks tore konks - sa ei saa ennast ju ise päästa ka, mismoodi sa teed ise ennast "ausaks" naiseks, see tähendaks ju enda pealesurumist mitte mehe valikut, jääd igaveseks selleks, kes teise "abiellu meelitas". Ikka naine peab ootama ja mees välja valima, õigeks tunnistama. Isegi kui teised ei tea, et sina ettepaneku tegija olid, ilmuvad ikka need arvamuslood, kus valijaks on alati mees ning mõtled salamisi "äkki ma tõesti olin varuvariant?". Tundub ju, et mingid muud tõendid armastusest ei loe, ainult see ametlik paber?

Mida see Palo provotseeriv küsimus paremaks teeb? Et võtan artikli pisarsilmil näppu ja viin mehele nina ette - "vaata, isegi Urve Palo ütleb, et sa ei pea minust lugu! Ma tean, sa tegelt ei taha mind, aint laste pärast oleme koos, ma olen liiga vana, liiga kole, liiga rumal, liiga tark, liiga klammerduv, liiga iseseisev...Ütle mulle ometi, mis mul viga on, et sa mind ei taha!!! ÜÜÜÄÄÄÖÖÖÖÜÜÜ!!" Raudselt see viib ettepanekuni, eks?

Mõnedele küsimustele vist sobib ikka vastuseks ka "aga mis see sinu asi on?". Mõned isegi on hakanud vaikselt aru saama, et laste järele pärimine võib teistele ebamugavust põhjustada, ei ole nii, et kui tahad lapsi, siis ka kohe saad. Äkki jätaks selle abiellumise-mitteabiellumise ka sinna samasse kategooriasse - isiklik asi? Üldse, intelligentselt saab arutada mu meelest iga teema üle, ilma, et peaks mängu tooma personaalsed etteheited stiilis "ühiskondlikult kahjulik element" või "naine, keda mees ei austa piisavalt".

Mulle on mulje jäänud, et abiellumine on pigem nö maitseküsimus - on inimesi, kes abielluvad, kui vaja, siis ka mitu korda, ning on inimesi, kes ei abiellu, isegi kui nad ühe ja sama inimesega pikemat aega koos püsivad. Kindlustunde või laste heaoluga seda kuidagi seostada on äärmiselt meelevaldne. Oma laste kaaslaste järgi vaadates, kaugelt rohkem on kärgperesid ja üksikvanemaid kui nn tuumikperekondi, see lihtsalt on nii ja ma ei usu, et abielu populariseerimine seda kuidagi vähendada suudaks.

Kommentaarides palun lahkelt mind haletseda, eks.

Järgnev laul sobib mu meelest kenasti teemaga kokku, ma ise laulsin seda pidevalt "I´m a pitiful snowflake", aga seda ta tegelikult üldse laulus ei ütlegi.
P.S. Meg Myers on üks mu viimase aja häid leide muusikas. Mulle meeldib õudselt ka tema esikalbumi kaanepilt (sama, mis videol taustaks) - ta ongi selline kergelt ähvardava loomuga tütarlaps, kes isegi oma laulusõnu pigem sülitab välja, kui laulab. Selline, kellega abielluda ei julgeks.


16 kommentaari:

  1. Jah, see on vaieldamatult õige - "valel on lühikesed jalad"!:D
    Ronin nüüd isikliku mätta otsa:
    -esimesega tahtsin ise väga
    -teisega venitasin üle kümne aasta, siis pandi valiku ette - valisin sõrmuse
    -kolmandaga ei jõudnud sõrmuseni, suri enne ära
    -neljandaga tahtsin jälle väga, sest lesk olla oli kole

    Ergo - mehed ja naised on endiselt erinevad:)

    VastaKustuta
  2. Mis mehed ja naised on endiselt erinevad? Inimesed on erinevad!

    Mõni naine soovib nii väga abielluda, et paneb 10-aastase suhte järel mehe valiku ette. Teine (kah naine) mõtleb, et absoluutselt ei huvita.

    Ongi inimesi, kellele on abielu väga tähtis. Ja mitte ainult abielu, vaid ka pulm. Teisele on aga ainuüksi pulm nii vastumeelne, et selle tõttu ei soovi abielludagi.

    Ma ei viitsi seda artiklit lugedagi, tundub juba eos täiesti mõttetu jaur.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu põlvkond on endiselt veendunud, et mehed ja naised on erinevad nii bioloogiliselt, füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt:P

      Kustuta
    2. Minu põlvkond ei vaidle otseselt vastu. Lihtsalt inimeste erinevus tulene suguelundist, vaid mõttemaailmast.

      Kustuta
  3. Ma olen 15 aastat nüüd sama mehega koos olnud, aeg-ajalt loiult mõtleme, et mis oleks, kui abielluks, aga jah, pulmamõte heidutab.

    Abiellumismõte ise tuleb ühest praktilisest kaalutlusest - kui ühega midagi juhtuma peaks, on teine natuke paremini kindlustatud (meie elamise ametlikud omandisuhted on keerukad ja läbipõimunud). ma tegelikult küll ei karda, et kummagi pere hakkaks ellujäänut välja tõstma ja muidu tropp olema, aga puhtadministratiivselt on niiviisi tüli rohkem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selleks saab teha ka notari juures testamendi, ei pea ilmtingimata abielluma.

      Kustuta
  4. Kallis, tule naiseks, sest et kui ma kukun jooma,
    kukun purjus peaga ennast äkki kuskil kooma,
    kes mind tuleb vaatama, kui laman koomapalatis,
    kes mul mähkmeid vahetab ja suhu suunab salati,
    kes sind lubab, kui sa pole naine seaduslik?
    Teeme pulmad ära, siis on Palo õnnelik!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Amuide, tegelt ilma naljata ka.

      Kustuta
  5. Ma olen lumehelbeke, ma parem ei mõtle nii hirmsate asjade peale! Ses osas mulle see tsiviilpartnerluse mõte täitsa meeldis, et täidad notari juures lihtsalt paberi ära, mis näitab, et sa ei ole päris suvaline inimene teise suhtes, aga ilma mingi tseremooniata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vanasti oli selleks tarbeks kabinetregistreerimine. Eks praegugi annab ilma tilu-liluta pabereid allkirjastada.

      Kustuta
    2. Kui ma peeglisse vaatan, siis näen seda, kes on lausa kaks korda praktiliselt ilma tseremooniata abiellunud. Teisel korral oli eriti vahva - mingi tasane veevulin pandi taustaks mängima, küünlad juba põlesid, paar ilusat lauset öeldi, eelmise abielu vili muheles kuskil kõrval, meil kõigil olid tavalised riided, null lilli, null kohmetust ja juba võiski kottu ära minna. Otse kabinetregistreerimine polnud, aga peaaegu, ruum oli lihtsalt neli korda suurem.
      Meil oli nii, et mees tahtis last ja mina olin nõus, lihtsalt selle klausliga, et minu lapsed sünnivad abiellu (mu isiklik kiiks, teiste perekonnasuhted mind ei huvita üldse, ma pole tegelikult veendunud abielupooldaja). Selle peale tegi mees kähku põlve prügiseks, täpselt ühe kuu ja ühe nädala pärast oligi asi tehtud. Liigset pidulikkust ja pulmatralli poleks me kumbki suutnud ära taluda. Ei ole tunnet, et oleks olnud ultimaatum või kuidagi sunnitud, minu poolt peale pressitud. Mehe jaoks ei olnud abiellumine üldse oluline, aga ta sai aru, et minu jaoks teatud juhtudel on, seega ta ei näinud probleemi. Aga eks see ole minu jaoks kogu aeg pigem praktiline kaalutlus olnud, pluss veel nimevahetus, mis oli mulle päris meeltmööda.

      Kustuta
  6. (mulle Meg Myers meeldib juba ... eee ... no palju aastaid =) )

    VastaKustuta
  7. Laulujätkuks lisaks siia ka: Anouk - Nobody's Wife

    (Linki ei julge jätta, äkki läheb spämmi)

    :)

    VastaKustuta
  8. Mind on tahetud naiseks võtta aga kuna me selle peovärgiga nõus polnud (ja tema kahekesi registreerima nõus polnud) ja oma nimest loobuda ei tahtnud siis selgus, et olen "see vale" ja ta liikus edasi. Leidis selle, kes tahtis ilusat kleiti ja pidu ja uut nime. Praeguses suhtes on teemast juttu olnud, minu tingumised on jätkuvalt samad ja need on sobinud. Aga pole viitsinud seda aega kirja panema minna, ei ole nagu eriti prioriteet...

    VastaKustuta
  9. Mulle tundub, et Urve lihtsalt palotab või tinistab kuidas soovite, valimiste eel.

    VastaKustuta
  10. Eks ole paar 9abielus oldud. Vanasti oli hea põhjus, et sai ühist tuludeklaratsiooni teha aga nüüd seda enam ei ole. Reaalselt on see tõesti vajalik vaid halbadeks olukordadeks, sest näiteks olukorras, kus ühel elukaaslasel ei ole vanemaid või õdesid - vendi ei ole tõsise õnnetuse korral võimalik saada mingit infot ja pärivad tõenäoliselt kauged sugulased või riik isegi siis kui olete ühise elamise nimel võrdselt panustanud. Kolleegi vend suri ootamatult ja pärisid ema ja õde ning 10 aastat koos elanud naisel paluti elamispind vabastada. See on reaalsus. Testament on hea mõte, aga kui paljudel siinsetel lugejatel see tehtud on? Samas, fataalse õnnetuse eest pole meist keegi kaitstud

    VastaKustuta