esmaspäev, veebruar 08, 2021

Lapsepõlve helged mängud

Ma ei oska ega julgegi järgnevat hästi kommenteerida, sest ühtepidi tundub ju suisa nii, aga teistpidi lihtsalt naa, aga kukalt paneb kratsima ikka. 

Istun lastega saunas, teemat alustab Mikro: "Tead, mida ma klassiõhtute juures kõige rohkem vihkan? Seda mängu sinine-must-valge..." Jätkavad Miniga kooris "...ja pikk nina!" "Jaaa! Need olid meil ka kõige rõvedamad asjad üldse!" toetab ka Mini, kes on Mikrost neli aastat eespool, tema klassijuhataja on praegu Mikro klassijuhataja. 

Ma olen ise ka neid mänge mänginud, tundub, et vanemana, sest mingi pinge neis juba oli. Täpselt reegleid ei mäleta, aga lapsed seletasid mulle umbes nii: "Kui tuleb sinine, siis pead mõnele poisile (või tema sulle) põsele musi tegema, praegu õnneks ei pea, sest koroona, võib ainult õhumusi teha, musta puhul pead poisile sülle istuma (öäkk!), niimoodi põlve peale ja valgega kallistama! Pikk nina on ka täielik pruudi-peigmehe mäng!" Ehum, mulle kõlab see ikka paganama kahtlaselt kui niimoodi kirjeldada? Meie aja mängiti kuidagi leebemalt ikka, tõesti pikka nina näidati, silma pilgutati ja pidi kellegagi paaris olema, aga no nii füüsiliseks ikka küll ei mindud. 

Ma pakkusin, et õpetaja üritab sellega poisse ja tüdrukuid omavahel rohkem suhtlema panna ega tule ehk selle pealegi, et lastele see ei meeldi. Kas ainult teile ei meeldinud või teistele ka? "Mitte kellelegi ei meeldi!" "Aga öelge siis kõik koos, et teie ei taha seda vastikut mängu mängida, mängime palun midagi muud, õpetaja on ju öelnud, et käige oma ideid välja, mida klassiõhtul teha!" Mikro vastus: "Kui sa ütled "vastik", siis ütleb ta, et selliseid sõnu korralikud tüdrukud üldse ei kasuta!" Siis mul kihvatas. Mida kuradit! Kas ikka kestab see jama edasi - "korralikud tüdrukud nii ei tee! korralikud tüdrukud "ei" ei ütle! korralikud tüdrukud on vait ja kannatavad ära!" 

Et mine kirjuta listi ja räägi teiste lastevanematega ka? Mkm, mul on ikka see "ainult meie oleme imelikud" tunne, et teised teeks suured silmad ja ütleks "aga lastele ju nii meeldib!" Et minu lapsed saaks märgi külge kui imelikud, kes ei taha normaalseid mänge mängida. 

Ma ei sunni neid klassiõhtule minema ja kui ikka minna soovivad, siis ütlen, et kõiki mänge ei pea kaasa tegema ja kui kellelgi sellega probleeme peaks olema, siis vaatan edasi.



19 kommentaari:

  1. Wut? Kui nii intiimse iseloomuga kontaktidele sunnitakse lapsi õpetaja mahitusel, siis on tegu seksuaalse abistamisega; ja seda õpetaja poolt. Mult nõuaks sellest kuuldes küll väga tugevat pingutust, et asjast enam-vähem viisaka tooniga rääkida.
    Üks asi, kui lapsed omavahel nii imelikke mänge mängivad, aga et õpetaja leiutab midagi sellist..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. *ahistamisega, mitte abistamisega, johhaidii..

      Kustuta
    2. "abistamisega" sobis ka päris hästi :D

      Kustuta
  2. Ma ei tea, minu meelest need ei ole ikkagi normaalsed mängud. Ma saan aru, et pubekaeas lapsed ise tahavad selliseid mänge mängida, aga et õpetaja soovitab ... ma ei tea. Ja ma arvan, et igal lapsel, savi, mis soost, on õigus öelda, kui tema jaoks on mingi asi vastik või ebameeldiv.

    VastaKustuta
  3. Ma ei saa muuhulgas ka aru, miks just sõna "vastik" on just nimelt (korralikele) tüdrukutele keelatud kasutada, kui mõni poiss seda sõna kasutaks, kas siis oleks ok? A ma vist drilliksin lapse õpetajale ütlema: "Intiimse läheduse aktid peavad olema mõlemapoolselt konsensuslikult aktsepteeritud. Mina tunnen ennast nendes mängudes väga ebamugavalt ja ei taha neid kaasa teha." Ehk on piisavalt... korralik.

    Midagi sarnast mingi teise olukorra puhul olen ma oma last ka drillinud ütlema, reaalsuses piisas vist umbes "ma ei soovi selles tegevuses osaleda" ütlemisest.

    VastaKustuta
  4. Ma hakkan mõtlema, kas need on üldse kunagi kellegi meelest head mängud?
    Kusjuures minu jaoks ei ole mitte seksuaalsus seal tõrjekoht, vaid väga selge sotsiaalse hierarhia sõnum - kes on see tüdruk, kellele poisid musi tahavad teha? Kes on see poiss, kelle sülle istutakse?
    Tõsi on, et mina seda mängu üldse oma lapsepõlvest ei mäleta ja võin millegagi segi ajada. Aga ma jälestasin klassiõhtuid just selle sotsiaalse hierarhia pärast. Keda tantsima võetakse? Kes keda võtab?
    Ma ise olin selline keskmik, mind võeti ikka õhtu jooksul mõned korrad tantsima küll, aga mitte need lahedad poisid, kellest ma oleks seda tahtnud, ega ka mu ainus poisist semu klassis, sest tema ei tantsinud üldse, polnud tema teema. + me varjasime oma head läbisaamist koolis kiivalt, sest kes krt oleks neid "pruut ja peigmees!" -värke tahtnud?!
    Aga kõik sellise hierarhia mängud oleks asja VEEL jäledamaks teinud ja miks, MIKS?!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oojaa, ma olen ka seda mõelnud, lapsena arvasin, et neile poppidele poistele-tüdrukutele ehk meeldis, aga elu on näidanud, et enamik on sisimas ebakindlad.

      Kustuta
  5. Meile pushiti neid mänge ka, mingi 10-aastaselt, ja mäletan samuti, et okei, mina olin suht ebapopulaarne laps, aga teised pööritasid nende peale samuti silmi. Kui mul tekkis mingis vanuses oma klassis vemmalvärsside kirjutaja maine, siis üks popp riim oli sarkastiline "parim mäng on lastele / silmapilgutamine".

    VastaKustuta
  6. Imestan silmad kuklasse ja enam tagasi ei saagi. Aasta on 2021.
    Kooliajast mingeid sülleistumise mänge mäletan, aga no klassiõhtul mingit musitegemise teemat kindlasti ei olnud. Mingil aastal tuli äkki moodi tantsimine, kus tüdruk hoidis poisil kaelast ja poiss tüdrukul ümber kinni. Meie jaoks oli see lihtsalt tants ja lõbus. Sellest tuli hirmus skandaal ja meie kooli parteilasest õpetaja käis direktorile kaebamas. Ikkagi ebamoraalne nõukogude noorsugu. Mingeid väga hulle sanktsioone ei järgnenud, kuid meile keelati mõneks ajaks klassiõhtud ja koolipeod ära. Ma ei tea, millise klassi tüdrukud need olid, kuid nad käisid noorte raadiosaates Mikriveski sellest rääkimas. Lihtsalt tuli meelde.
    Olen samuti päri, et see on sotsiaalse hierarhia teema. Popile tüdrukule musi ja popile poisile sülle. Appi, kui vale see on! Olen see, tüdruk, kes mingist klassist peale jäi peol seina äärde istuma. Hiljem, kutsekas käisin kahel kohtumisõhtul (poistekooliga, eks ole) ja rohkem ei läinud, sest seina ääres...Noore täiskasvanuna väga harva tantsuga restoranis või hiljem klubis, sest et seina ääres. Ok, siis ikka vahel liigutati, kuna ebapopulaarne, siis saab ehk lihtsamini seksi. Siia kõrvale VTK normid, millest ma kõiki täita ei suutnud.
    Krt, ei ole võimalik, et kool ikka veel surub hallitanud raamidesse või tingib need raamid. Kui haridus ei tule võrdsuse ja inimimeseks pidamisega kaasa, kes siis veel...
    Vastik...täiskasvanud naine võib ju nii öelda...

    VastaKustuta
  7. Oma koolieast selliseid mänge küll ei tea, nõuka ajal ilmselt keelatud lääne värk. Klassiõhtute ja koolipidude teema oli tantsimine lootuses vahel meeldiva tüdrukuga ka aeglase loo peale sattuda ;)

    Populaarsus, see on paraku teema mida ei muuda mingi poliitiline korrektsus. Osad tüdrukud, poisid on populaarsed, teised mitte - nii on alati olnud ja nii jääb. Samas ei maksa unustada, et populaarsus pole ajas jääv väärtus. Poistel oli muidugi see eelis, et nemad said tantsima võtta neile "meeldivaid" tüdrukuid samas kui "korvi andmine" üldiselt kombeks polnud. Kord kaks õhtu jooksul oli "naiste valik", harva kui siis põrandale sain :P

    Ma üldse ei kujuta ette kuidas tänapäeval Eesti koolis klassiõhtu või koolipidu välja näeb ja mis tehakse, äkki keegi valgustab või kirjutab isegi postituse ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei olnud nõuka ajal keelatud, nii noored me ka ei ole.
      Mängiti lokkava kommunismiehitamise tingimustes ja mitte midagi head ma sellest ei mäleta.
      Aga tänapäeva klassiõhtud on enamasti kellegi kodus, vaadatakse filmi ja igaüks toob midagi söödavat kaasa.

      Kustuta
    2. jep, üks konkreetne mälestus on mul aastast 1986.

      Kustuta
    3. Ma peaks vist täpsustama, et mu noorem käib alles esimeses klassis. Seega ma nende "päris" tantsimisega pidude kohta isegi ei tea veel midagi. Kuni viienda klassini on siiski peamiselt mingid isetegevuslikud etteasted (mis lastele üldiselt meeldivad) ja mängud (mida siis korraldab õpetaja, mis kukuvad kummaliselt välja). Tundub, et selliseid tantsimisega pidusid vist tõesti enam ei korraldata, pole oma laste koolis mingeid kuulutusi näinud küll, ilmselt need on jah kodudesse koondunud ja enam ei tantsita.

      Kustuta
    4. Anonüümne11:51 AM

      Sellised klassiõhtud nagu MM videos?:) Täitsa normaalne kui esimeses klassis kõike vihatakse õppimist koolis käimist jne. nad on sisuliset hakkavad õppima.

      Kustuta
    5. ja meil olid need silmapilgutamisega klassiõhtud kah 10-aastaselt. Neid mänge määritakse just lastele pähe, mitte teismelistele, küllap teismelised lihtsalt ei mängiks mingeid õpetaja väljakäidud mänge.

      Kustuta
    6. Ah, et koolis ei toimu vaid hoopis kodudes. See tekitab teatud probleeme, sest kõigi laste kodudes ei pruugi ühel või teisel põhjusel kamba kogunemine võimalik olla. Minu ajal toimusid kodus sünnad, seltskond umbes 10 last teismelist - rohkem kortermaja korterisse ei mahtunud.

      Vanuse poolest teen teile pika puuga - 86 mängisime vähe ägedamaid mänge, see oli mu viies EÜE suvi - noorus oli ilus aeg ka kommunismiehitamise tingimustes :P

      Kustuta
    7. No ega kõigi kodudes toimugi =) Minu koju ka lihtsalt ei mahuks. Aga osad vanemad pakuvad välja, et võib meil teha, ja siis tehaksegi.

      Kustuta


    8. Ei teatud minu kooliajal nn. lääne elust suurt midagi, aga erinevad tedremängud käisid sellest hoolimata, ei mäleta küll mingit koolipoolset keelamist.
      Toolimäng ja pudelimäng, tantsumängudest rääkimata. Pudelimäng käis meie klassiõhtutel ikka musi peale, julgemad tikkusid suudlema. Toolimängus juhtus ikka, et kui poiss oli kiirem, istus tüdruk talle naksti! sülle.
      Ega puudutus ja kallistus pea seksuaalsusest pakatama, need võivad ka lihtsalt lähedust tähendada. Mida ongi paraku tänapäeval aina vähem ja vähem. Teemast oli ka juttu põhikooliealise pojaga - et kuidas omavahel suhtlete. Vastus markeeris tänapäeva suhtlust hästi - poisid helistavad ja tüdrukud kirjutavad...

      Kustuta
  8. Hea, et mul lapsi pole :D Täiesti õõvastav on kuulda sellistest asjadest. Ma olen 90ndatel koolis käinud ja meil küll selliseid klassiõhtuid ei olnud. Mängud olid, aga maksimaalne füüsiline kontakt, mida need mängud sisaldasid, oli ringis tantsimine, vanainimeste tantsu võttes. Loomulikult oli see populaarsuspõhine. Aga selle vastu, nagu keegi juba ees mainis, ilmselt nagunii ei saaks.

    Ma küll suhtleks selle õpetajaga otse ja uuriks, mis teema on. See kõlab vägagi ahistamisena ja lastest hakkab väga kahju.

    VastaKustuta