Vaatasin eile filmi "Mürgine ilu", mis oli vist küll juba kordus, ja vandusin. ETV2-s veel kuu aega järelvaadatav, saate ka vaadata ja vanduda.
Filmis oli küll ka muid kosmeetikatööstuse ebameeldivaid tahke, kuid põhiteemaks oli Johnson&Johnsoni beebipuuder. Nimelt avastas üks ennastsalgav teadlane, et talk on äärmiselt kantserogeenne (vähkitekitav) ja arvas, et sellekohase hoiatuse peaks panema beebipuudri pudelitele, mis enamjaolt talgist koosnevad. Suurfirma ei tahtnud sellest midagi kuulda. Samas sattus teadlase kätte info, et J&J on probleemist teadlik juba aastast 1960! Üks naine, kes oli saanud munasarjavähi, läks ÜKSI J&J vastu kohtusse, algul püüdis J&J teda 800 000 dollariga ära osta, seejärel 1,2 milliga. Naine keeldus. Läbi ussiemmi said nad kohtus võidu, aga sellise, kus tunnistati, et jah, võis küll vähk sellest tulla, aga mingeid sanktsioone ei järgnenud. Ei mingeid hoiatusi siiani. Filmi kirjelduski ütleb, et "Põhja-Ameerika kosmeetikatööstuselt ei nõuta tõestust selle kohta, et koostisained on ohutud, enne kui need jõuavad poeriiulitele." Hakkasin mõtlema, kas see sama beebipuuder mitte meilgi müügil pole? Minul vähemalt oli see valge pudel olemas, kui lapsed väiksed olid. Ma olen 100% kindel, et ma ei ostnud seda, sest õnneks ei olnud mu lastel mähkmelööbega probleeme ja ma pakun, et sain selle neetud pudeli mingist apteegi(!) beebipakist tasuta. Ja loomulikult ma mõnikord ka raputasin seda oma laste pepude peale..Igaks-juhuks. Et mõnus kuiv tunne ja hea lõhn. Nagu ei tuleks selle pealegi, et asi, mida reklaamitakse beebidele, võiks olla mürgine.
Üldse on vähemalt minul üldiselt mõtlemine, et "müüakse poes, järelikult on testitud ja turvaline". Mõnikord ju ometi Tarbijakaitse võtab osad tooted müügilt ära, need on enamasti mingid väikepoodides müügil olevad kohe pealtnäha kahtlased Hiina vidinad. Paar päeva tagasi just osatasin, kuidas meil oli omal ajal ikka helge lapsepõlv, sai turuputkast või bussijaamast odavat kosmeetikat, aga tänapäeva laps peab esimesed katsetused üsna hinnalise kraamiga tegema. Peale filmi mõtlen, et johhaidii. Ok, sel ajal vist liikus meil pigem Poola, kui Hiina kraam. Miskipärast on mul jälle kõhutunne, et Poola kraam on natuke turvalisem, Hiinas ei maksa inimelu midagi...
Vaatad filmi, hakkab õudne, aga mida sa siis teed? Nagu filmis öeldi, keelatakse mingi aine ära, osavad kosmeetikatööstuse kavalpead nimetavad selle lihtsalt ümber või leiavad teise sarnase. Looduskosmeetikas võib samuti ohtlikke ühendeid olla, filmis toodi eeterlikud õlid (mul üks tuttav promob neid ja kuigi seal on tõesti hoiatus, et mitte rasedatele ega imetavatele emadele, siis äkki kõik ei loe seda või ei hooli?), millest nt lavendliõli sisaldab piisavalt östrogeeni, et poiss-beebidel rinnad kasvama panna. Lavendel on ju teadagi hea une tekitaja ja beebidel on und vaja...
Ilma kosmeetikata ka ei saa. Ma olen püüdnud kasutada nii looduslikku deodoranti kui šampooni. Ütlen ausalt, et niimoodi haisenud ja rasvase peaga ringi käinud ma muidu ei ole. Proovisin ka laste peal, sest äkki ma olen nii keemiast läbi imbunud, et minu puhul on vaja mingit üleminekuaega. Ei, laps, kes varem üldse deod kasutanud polnud, haises samuti ja pea läks kohe rasvaseks, kuigi nemad mingit suva poešampooni kasutanud ei olnud. Mulle tundub, et selliste teemade puhul, et mitte hulluks minna, jääbki tavatarbijal üle vaid pea liiva alla pista ja nentida, et eks me sureme nii või teisiti, kõik meie ümber on juba mürk.
Aga päriselt, mis toimub nende inimeste peas, kes teadlikult seda mürki toodavad ja turule paiskavad? Samal ajal külmalt valetades. No näiteks mina seda Grüne Feed ei usu. Mu emale toob üks sealne töötaja kurki ja ta on alati maininud, et jumala eest, peske need kurgid kodus kindlasti üle, te ei taha teada, mida seal kõik kasutatakse. Mina näiteks kiles kurke ei pese.
Miks on vaja üldse teooriaid, nagu keegi meid salaja mürgitaks mingite chemtrailide või vaktsiinidega, kui seda tehakse täitsa avalikult?
*Mainin ära, et pealkiri on pelgalt tähelepanu äratamiseks ega viita kuidagi sellele, et ma naeruvääristaks inimesi, kes seda päriselt teinud on. Traditsiooni jõud on tugev ja ilmselt kui meil siin oleks igapäevane komme talki higistamise vastu kasutada, siis teeksime seda meiegi. Mulle lihtsalt tundub, et see on pigem miski Ameerika komme (parandage mind, kui eksin!)
Haha, tärniga pealkirju panevad influentserid tavaliselt "koostööpostitustele", nii et ma mõtlesin, mis toodet Marca nüüd promob...
VastaKustutaTalk on kasutuses hooldekodudesse, ometi on ammu tõestatud, et tundlikule nahale mõjub talk nagu liivapaber - kasu asemel vahetu kahju. Seega ongi see rohkem hooldaja südametunnistuse rahustamiseks. "Ma tegin midagigi" efekt.
Mu juuksed ja peanahk pole kunagi paremad olnud, kui pesin muna ja/või keefiriga. Suutsin seda lausa paar aastat järjest teha. Ei olnud raske, kui harjumuseks kujunes. Nüüd olen šampooni peal tagasi, sest mugavus. Loomulikult on peanahk aeg-ajalt vihane. Deodorandiga on veel raskem muutust teha, sest nii MUGAV on pritsida:/
VastaKustutaMul üks sõbranna rääkis üsna värvikalt sellest, kuidas ta endal muna juustest välja ei saanud ja kuna mul on üpris paksud juuksed, siis ei julgeks katsetadagi :)Deodorandi puhul mul mugavuses asi ei olegi, sest niikuinii kasutan rullikut, aga nii ökorull kui soolakristall ajasid mu haisema.
KustutaÖko inimene teab nimepidi kõike oma kehal olevad baktereid ja kui mõni enam kutsele ei vasta, siis on jama majas. Ega siis rohelise õkopuukallistaja elu kerge ei ole, tihti pakutakse poes mürgised ja toksilisi kaupu. Tuleviku inimene on ilma bakteriteta ja energiat saab rohelistest kallistustuulikutest mis asuvad iga kilomeetri tagant.
VastaKustutaVandenõuteoorjad on selleks et jumalaeest inimesed tõde ei saaks teada, muidu oleks vanglad poliitikuid ja ärimehi paksult täis.:)