Kuulasin ükspäev ühte plaati, mis oli välja tulnud 31. jaanuar 2025 ja mõtlesin, et huvitav, kuidas selle ilmumine minust nii mööda on läinud - juba paar kuud plaat väljas ju. Mingi kümme minutit läks mööda, kui meenus, et kuule, mis paar kuud - oktoobri lõpp on, mitte aprill. On kuidagi selline tunne, et alles see aprill oli.
Aga aastal 2022 (see oli ka mingi eile ju?!) ilmus plaat, millest ma lausa eraldi sissekande tegin. Witch Fever - Congregation, mis mulle hirmsasti meeldis siis ja meeldib nüüdki. Sel aastal ilmus nende teine album ja ma ei suuda seda kuulata! See EI meeldi mulle. Mulle enam ei sobi laulja hääl. Ma saan sellest peavalu. Olen kolme aastaga raugastunud või?! Muidugi, teise plaadi needus on vana tuntud asi, aga enamik arvamusi on siiski kiitvad ja väidavad pigem, et uus plaat on võrreldes eelmisega edasiminek. Minu jaoks oli eelmine plaat kuidagi...süngema ja madalama kõlaga, rohkem bassi, nüüdne on pigem veniv ja kiunuva vokaaliga. Ja ma ei saa aru, kas see on objektiivne tunne või lihtsalt mingi kokkusobimatus antud hetkes. Kuulasin järjest vana ja uut plaati ja no häirib see uus, vana meeldib endiselt. Vaatasin nende intervjuust, et ise nad väidavad, et kui vana album oli rohkem punk (ma ei ütleks, et üldse punk..), siis nüüd on rohkem gothic/doom. Üldiselt gothic mulle sobib, doom mitte. Mul on üksikute muusikutega veel seda olnud, et mingi plaat meeldib täiega ja siis sealt edasi enam mitte üks põrm. Ma ei tea, kas midagi muutus, mõõt sai täis vms. Ja eriti minu puhul, kes ma olen enamasti nii hirmsasti lojaalne, on see üllatav.
Ajatajuga seoses veel - üritasin arvutada, mitmes pulma-aastapäev meil nüüd on, mõtlesin, et noh, eelmisel aastal me ei abiellunud, ju siis kolmas. Pärast sain aru, et see vist ikka ei olnud väga adekvaatne järeldus.