Spa-puhkus

Kuigi positiivsetest asjadest blogivad ainult blondiinid, püüan siiski eestlaslikku vingu tasakaalustada ja vahelduseks ka millestki meeldivast kirjutada. Otse loomulikult kõiki pisemaidki negatiivseid detaile välja tuues.
Minu spa-saaga lahenes siis sellega, et Rakvere Aqva spas oli imekombel vabu kohti. Loomulikult sain sellest teada alles siis kui olin mõtte sel nädalavahetusel puhkamisest juba maha matnud ja leppinud faktiga, et tuleb aprillis nädala sees puhkus võtta ja loota, et Narva-Jõesuusse siis tungi ei ole, sest nagu ma arvasin ei tahtnud keegi mu vautšerit ära osta. Koos broneeringuga saabus ka arve, mille tulemusena sain aru, et olin unustanud oma peas hinnad kahega korrutada. Ok, vautšeris ei olnud sees protseduure ja eks sellest see tohutu hinnavahe tuligi.
Musta huumorina vaatasin praegu oma pangakontot ja avastasin, et linnavalitsus oli üle kandnud viimase osa linnapoolsest sünnitoetusest, mis peaaegu et katab spa-puhkuse kulud. Laps ise oli muidugi samal ajal vanaema juures ja sai sealt nohu.
Tegelikult pidin vist positiivsetest asjadest kirjutama. Ausalt öeldes ei ole mul muidugi kahju raha elamuste alla panna, see on mu meelest ainus investeering, mis ennast ära tasub. Ei saa hästi aru inimestest, kes ütlevad, et kui neil raha oleks, siis reisima nad küll ei läheks. Samas kui raha elementaarsete asjade jaoks ei oleks, siis ilmselt mõtleks teisiti. Õnneks nii hull olukord ei ole.
Jõuaks siis spa juurde ka lõpuks...Veekeskus oma kaheksa saunaga (peast öeldud arv) oli üks mõnusamaid, mida olen külastanud (mul kõik Saaremaa ja lääneranniku spad nägemata muidugi), spa osas oli lausa 19 erinevat ruumi hoolitsuste jaoks. Samas peab ikkagi tõdema, et targem on võtta pakett, kus hoolitused juba sees, sest koha peal tellida minul ei õnnestunud kuna kõik ajad olid täis. Spa tegid eriliseks Singapurist pärit massöörid, kes tegid ehtsat idamaist massaaži, mis mul küll proovimata jäi aga plaan oleks kunagi järele proovida. Hooldustest käisin tavalises üldmassaažis ja Rasulbadis, mis oli väga huvitav protseduur: idamaine toake, kus kahes seinas istumis"kapslid", kus määrid end ise kokku kolme erineva spetsiaalmudaga, kapsel täitub auru ja idamaise aroomiga, 25 minuti järel koorid muda endalt maha ja "kapsli" laest langeb sulle peale soe vihm, seejärel kehakreem ja tunnedki end uue inimesena. Protseduur peaks siis pehmendama nahka ja kehast mürgid välja viima, seda viimast on minu sees ilmselt päris palju, sest iga kord peale mõnd sellist protseduuri saan ma kohutava peavalu. See pidavat tegelikult tavaline olema ja aitama peaks rohke vee joomine aga mina pole veel suutnud nii palju vett ära juua, et peavalu ei tuleks. Seekord oli migreen ikka selline, et ühest silmast lausa ei näinud. Õnneks olid mul mu tabletid.
Õhtusöögiga oli ka selline lugu, et me ei tulnud selle pealegi, et peaks eelnevalt laua broneerima. Kuna kõht oli tühi olime kõigega nõus ja istusime ainsasse vabasse lauda otse klaveri ja lauljatari kõrval. Söök oli super. Hinnad oli kirved. Mina olen nõus hea toidu eest ka kirvehinda maksma, sest iga päev ma seda niikuinii ei saa.
Hommikusöök oli meil paketis hinna sees ja see oli samuti kordi rikkalikum kui hotellides tavaliselt. Mõnus.
Rahvast oli palju, enamasti eestlased, mõned venelased - ei ole me siin nii näljas ja paljad kõik midagi. Lapsi oli palju, õnneks hotellis oli täielik vaikus. Meie toa needus oli küll (katkine) konditsioneer, mis näitas max + 28 ja min +26,5 kraadi. Magasime lahtise aknaga ja väga rahutult. Ma ei mäleta isegi raseduse ajast, et ma nii palju oleks öö jooskul WC vahet jooksnud - mürgid ja vesi, mis muud.
Aprillis siis jälle spa-sse. Hästi elame.